4-15-6207/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-15-6207

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-6207 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler

Väärteoasi V.S väärteoasi LS § 201 lg 2 ja 207 järgi

Menetlusalune isik V.S, isikukood: XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, ei tööta

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.S LS § 201 lg 2 ja LS

§ 207 järgi ning karistada KarS § 63 kohaldamisel arestiga 12 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada V.S-ile mõistetud arest 12 päeva üldkasuliku tööga 12 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna

patrullpolitseiniku Aivar №orma poolt on 12.07.2015.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB

1392696 selles, et V.S 12.07.2015.a. kella 08:42 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Ehitajate tee maja nr 130 juures suunaga Rannamõisa tee 4a poole mootorsõidukit Audi A4 reg.nr XXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseõigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Sellise tegevusega V.S rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 3 ja § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 207 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhis mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, samuti oli läbimata tehniline ülevaatus. On nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et V.S tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja §

207 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada KarS § 63 kohaldamisega

15 päevase arestiga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 12.07.2015.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tunnistaja ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 12.07.2015.a. patrullis Tallinnas Ehitajate teel, kui märkasid kell 08:42 Ehitajate teel liikumas punast sõidukit Audi

A4 reg.nr XXX, millel oli ebakindel sõidustiil. Peatasid sõiduki ning sõiduki juhiks osutus V.S. Isik oli kaine, kuid juhil puudus vastava sõiduki juhtimise õigus ning sõiduk ei olnud registreeritud tema nimele ja lisaks oli sõidukil teostamata tehniline ülevaatus. V.S oli oma rikkumisega nõus (tl. 4); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles V.S on andnud ütlusi, et sõitis 12.07.2015.a. kell 8:40 Rannamõisa teel, et sõita tööle. Autol ei olnud ülevaatust ja ta olnud jõudnud ümber vormistada. Samuti puudusid tal juhiload (tl. 5); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati

12.07.2015.a. kell 08:42 sõiduki Audi A4 reg.nr XXX roolist V.S, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 6); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et V.S kehtivaid juhilubasid ei oma (tl. 8);

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et sõiduki ülevaatus teostati 16.07.2015.a. ning sõiduki omanik on Roland Miku (tl. 9); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 02.04.2015.a. kell 11:03 sõiduki Audi A4 reg.nr XXX roolist V.S, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 10) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. V.S-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada V.S edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 13-l korral (tl. 11 - 12) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuna tal puudub ka kindel sissetulek ja varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasulikku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik