3-15-1960/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1960 Haldusasi A.L. kaebus Tallinna Vangla keelamiseks viia tema suhtes läbi lahtiriietumisega läbiotsimist ilma põhjendusteta haldusaktita Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada A.L. kaebus läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS 1. A.L. esitas 05.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub keelata Tallinna Vanglal viia tema suhtes läbi lahtiriietumisega läbiotsimist ilma põhjendusteta haldusaktita ning tunnistada põhiseaduse §-dega 10 ja 18 vastuolus olevaks Tallinna Vangla kodukorra punkt 4.6. Kaebaja on kaebusele lisanud Tallinna Vangla 09.07.2015 vastuse toimingu põhjendamise nõudele (nr 5-18/15/17516-2). Kaebajale selgitati, et tema suhtes 06.06.2015 teostatud läbiotsimine koos lahtiriietumisega toimus pistelise kontrolli käigus ning seondus sellega, et sagenenud on sigarettide pärast jalutuskäiku kambrisse toomine. Sigarette peidetakse kohtadesse, kust neid on läbi riiete raske leida. Läbiotsimine toimus valvuri sõnul privaatselt selleks kohandatud kabiinis. Tallinna Vangla tagastas 30.07.2015 kaebaja 29.06.2015 taotluse haldusakti andmiseks, mis välistaks edaspidi kaebaja suhtes lahtiriietumisega läbiotsimise. Vastuse kohaselt puudub taotlejal subjektiivne õigus nõuda läbiotsimise teostamist talle sobivaimal viisil. Kaebaja ei ole taotluse tagastamist vaidlustanud. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg

3-15-1960 2(3) 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 3. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub praegusel juhul ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu on kohaldatav HKMS § 121 lg 2 p 1. 4. Kaebaja on esitanud kohtule keelamisnõude. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Vangistusseaduse (VangS § 11 lg 5 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg-st koostoimes ei saa välistada, et keelamiskaebusega saab kohtusse pöörduda ka kohtueelset vaidemenetlust läbimata (vt ka L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 22). Kohus ei pea sellel kaebeõiguse aspektil aga praeguses vaidluses vajalikuks pikemalt peatuda, kuna kaebeõigus puudub kohtu hinnangul alljärgnevatel põhjustel. 5. Õiguse kinnipeetava läbiotsimiseks näeb ette VangS § 68 lg 1. Vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ §-s 32 sätestatakse kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikud juhud. Vanglaametnik võib kinnipeetav läbi otsida ka muul põhjusel, nt operatiivteabe põhjal, kui on alus arvata, et tal on keelatud ese või aine. Läbiotsimine on vangla julgeoleku tagamise üks vahend. Tallinna Vangla kodukorra p 4.6 kohaselt otsitakse osakonnast väljumisel ja sinna sisenemisel kinnipeetav läbi. Selleks on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglaametniku osutatud kohale. Vajadusel tehakse kinnipeetavale täielik läbiotsimine koos lahtiriietumisega. 6. Kohtupraktikas on põhimõtteliselt samuti aktsepteeritud täielikku läbiotsimist (lahtiriietumisega), kuid see ei tohi olla ülemääraselt koormav, tagada tuleb privaatsus ning järgida tuleb vastavaid õigusnorme, sh VangS § 68 lg-s 1 sätestatud nõuet, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. (vt ka Riigikohus 3-3-1-32-12, p 11-12; Euroopa Inimõiguste Kohtu 31.07.2014 otsus Jaeger vs Eesti (1574/13) p 40). 7. Läbiotsimise kui julgeolekut tagava tegevuse olemuse tõttu ei ole mõeldav, et see toimuks motiveeritud haldusakti alusel kõiki haldusakti andmise menetluse reegleid (nagu nt ärakuulamise põhjalik tagamine koos vastuväidete esitamise ja arvestamisega) järgides. Vajadus sellise julgeolekut tagava toimingu läbiviimiseks võib tekkida kiiresti ning isiku eelnev informeerimine toimingust poleks selle eesmärgiga kooskõlas. Vanglal on vangla julgeoleku tagamisel vahendite valikul kehtivas õiguses sätestatud piirides kaalutlusruum. Läbiotsimise kui isiku õigusi piirava toimingu põhjendusi on isikul võimalik taotleda HMS § 108 lg 1 alusel. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole Tallinna Vangla ka selliste põhjenduste esitamisest keeldunud (vangla 09.07.2015 vastus, tl 5). HMS § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega ning toiminguga võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 alusel on võimalik pöörduda vangla poole ning taotleda läbiotsimise kui toimingu sooritamata jätmist. Toimingu õigusvastasuse korral on aga isikul võimalus taotleda toimingu õigusvastasuse tuvastamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist.

3-15-1960 3(3) Seega on isiku õigused tagatud ja tõhusa õiguskaitse võimalused olemas ka olukorras, kus tema õigusi piiratakse toiminguga, mitte motiveeritud haldusaktiga. Seega ei puudu tõhusad õiguskaitsevahendid HKMS § 45 lg 1 mõttes. 8. Eeltoodud normidest ja kohtupraktikast nähtuvalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et tema suhtes viidaks läbiotsimist läbi sellises menetluses, milleks kehtiv õigus ei kohusta (motiveeritud akti andmine) ja mis viiks ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes teiste kinnipeetavatega ning takistaks vanglal julgeoleku tagamiseks vajalikke toiminguid tõhusalt toimetamast. Seega puudub kaebajal kaebeõigus soovitud keelamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja väljavaated kaebuse edule ei oleks suuremad ka taotledes selliste haldusaktide andmist kohustamisnõude abil. 9. Kaebaja taotleb ka Tallinna Vangla kodukorra p 4.6. põhiseadusvastaseks tunnistamist. HKMS § 158 lg 4 kohaselt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Vangla kodukord on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt üldkorraldus, ehk halduse üksikakti eriliik vastavalt HMS § 51 lg-le 2, mitte aga õigustloov akt, mille põhiseaduspärasust saaks kontrollida põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses (Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12 (p 19); 13.02.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1- 95-07, p 10). Õiguskantsler on kaebajale 19.06.2015 vastuses nr 14-5/150740/1502775 (tl 3–4) samuti selgitanud, et tal puudub võimalus vangla direktori käskkirjaga kehtestatud vangla kodukorra suhtes põhiseaduslikkuse kontrolli teostada. Õiguskantsleri vastuses on ka selgitatud, et sellise halduse üksikakti õiguspärasuse kontrollimiseks on võimalus VangS § 11 lg 41 kohaselt esitada vaie Justiitsministeeriumile ning vaide läbivaatamise tulemusega mittenõustumisel pöörduda kohtusse vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja seda võimalust kasutanud ei ole. Tallinna Vangla on vastuseks kohtunõudele 31.08.2015 teatanud, et tal pole käesoleva kaebusega seonduvaid täiendavaid dokumente esitada (tl 16). 10. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. HKMS § 43 lõike 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Seejuures ei ole kaebaja minetanud ka võimalust vaidlustatud eelnevalt selgitatud korras Tallinna Vangla kodukorda soovitud ulatuses. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. HKMS § 104 lõike 5 punkti 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Praeguses asjas ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasutud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe