3-15-1746/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1746 Haldusasi

S. F. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta S. F. menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

2. Tagastada S. F. kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. S. F. (kaebaja) esitas 21.01.2015 ja 06.02.2015 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks perioodi 23.07.2010–01.01.2015 eest seoses väidetavate ebainimlike kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Kaebaja taotles 19.01.2015 kahju hüvitamise nõudes vangalalt mittevaralise kahju hüvitamist 300 eurot iga kuu eest, kokku 13 500 eurot.

2. Tallinna Vangla tagastas 09.06.2015 vastusega nr 5-37/15/47-2 ja nr 5-37/15/17-2 kaebaja kahju hüvitamise nõude perioodi 23.07.2010–05.02.2012 osas ning jättis kahju hüvitamise nõude perioodi 06.02.2012–01.01.2015 osas rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 09.07.2015 Tallinna Halduskohtule vandeadvokaadi Denis Piskunovi kaudu kaebuse, milles taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise summas

10 410 eurot (iga päeva eest 10 eurot) ja lisaks viivise (8,05% aastas) väljamõistmist inimväärikuse alandamise eest perioodi 23.07.2010–05.02.2012 (563 päeva) ja 478 päeva osas. Väidetav kahju tekkis seoses viibimisega kambrites, kus ühe kinnipeetava kohta on vähem kui

3 m² isiklikku ruumi ning ebapiisav valgustus. Lisaks tuuakse kaebuses välja vähene liikumisvõimalus, ooteaeg koridoris asuvate tualettide kasutamisel, ebapiisavad võimalused hügieeni eest hoolitsemiseks ja puudulik ventilatsioon. Kaebaja väidab, et nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes viibimise tõttu tundis ta end alandatuna ja allasurutuna, teda vaevasid stress, hingeline ahastus, pidev liikumispuudus ja abitustunne. Kaebaja taotleb kaebuses enda vabastamist riigilõivu tasumisest, kuna ta on maksejõuetu.

3-15-1746 2(3)

4. Kohus jättis 05.08.2015 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada kohtule vormikohane menetlusabi taotlus ja teatis ning muud maksejõuetust tõendavad dokumendid või tasuda riigilõiv 312,30 eurot. Samuti pidi kaebaja täpsustama kaebuse nõude sisu ja esitama andmed kaebaja pöördumiste kohta vanglale.

5. Kaebaja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormivõi sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi.

7. Kohus leiab, et kaebaja menetlusabi taotlus tuleb HKMS § 55 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata, kuna taotleja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks taotluse puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad taotluse lahendamist. Kaebaja esindaja sai kohtu 05.08.2015 määruse kätte samal päeval (tl 87) ja seega tuli taotluse puudused kõrvaldada hiljemalt 20.08.2015. Kaebaja ei ole määruse koostamise ajaks 05.08.2015 määruses osundatud taotluse puudusi kõrvaldanud ega ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist taotlenud.

8. Ehkki kaebajat esindab kohtumenetluses vandeadvokaat, ei saa vandeadvokaat esitada kohtule kaebaja asemel menetlusabi taotlust. Kohus ei kaalu haldusasjas mitte advokaadi, vaid kaebaja isiklikku majanduslikku olukorda. Sellest tulenevalt peab kaebaja isiklikult esitama kohtule menetlusabi taotluse ja andmed majandusliku seisundi kohta. Kohtu uurimiskohustus ei ulatu sedavõrd kaugele, et asuda ilma kaebaja kaasabita välja selgitama tema sissetulekuid ja kohustusi (HKMS § 112 lg 1 p 1).

9. Kuna kaebaja ei ole kohtule nõuetekohast menetlusabi taotlust koos majandusliku seisundi teatisega esitanud, puuduvad kohtul taotluse lahendamiseks vajalikud andmed, mistõttu on taotluse lahendamine takistatud. Kohus hoiatas kaebajat 05.08.2015 määruses, et juhul, kui kaebaja ei esita kohtule täheaegselt nõuetekohast menetlusabi taotlust, jätab kohus menetlusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata ning tagastab kaebuse, v.a juhul, kui kaebaja tasub sama tähtaja jooksul riigilõivu 312,30 eurot. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).

Kaebuse tagastamine

10. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 sätestab, et kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

11. Kohus on eelnevalt selgitanud (käesoleva määruse p-d 4 ja 9), et kaebajal tuli 05.08.2015 määruse järgi kas esitada kohane menetlusabi taotlus või tasuda riigilõiv 312,30 eurot 15 päeva

3-15-1746 3(3) jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kaebaja volitatud esindaja sai 05.08.2015 määruse avaliku e-toimiku kaudu kätte 05.08.2015, seega tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 20.08.2015. Käesoleva määruse p-s 9 tõi kohus esile, et kaebaja ei ole tähtaegselt menetlusabi taotlust esitanud. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et käesolevas haldusasjas oleks kohtu nõutud riigilõiv 312,30 eurot tasutud kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule andmeid riigilõivu tasumise kohta. Kaebuselt riigilõivu tasumata jätmine on vastavalt HKMS § 104 lg-le 2 selline puudus, mis takistab asja läbivaatamist. Kohus selgitas 05.08.2015 määruses kaebajale puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi.

12. Kuna kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud, tuleb kaebus HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

13. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik