1-14-4906/49 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (6) Kriminaalasi nr 1-14-4906

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2015. a, kohtumajas Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-4906 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna ringkonna abiprokurör Alar Häidberg Kriminaalasi

Süüdimõistetu ingimisi enne tähtaja V.L t

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu

V.L (isikukood XXX; elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 26.08.2015. a, s kaugkohtuistung Jõgeva kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Vabastada V.L temale Tartu Maakohtu 24.11.2014. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-14-4906 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

2. Kohaldada V.L suhtes

.

elektroonilist järelevalvet tähtajaga 1 (üks) kuu

KarS § 751

lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

3. M V.L-ile katseaeg kestvusega kuus kuud.

äärata

KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

4. Kohustada V.L -

täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elama kohtu määratud alalises elukohas –

2 (6)

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. -de 2, 4 ja 9 alusel kohustada V.L katseajal: KarS § 75 lg 2 p

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2) hiljemalt jooksul alates vabanemisest otsida endale töökoht kahe nädala ;

3) alluda elektroonilisele valvele alates elektroonilise valve

tähtajaga 1 (üks) kuu seade kinnitamisest tema

keha külge.

6. V.L katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Määrata kriminaalhooldaja järelevalve alla.

7. V.L-ile

ja Tartu Vangla Saata määrus Tartu Vanglale, kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

K 5 ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 1 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 24.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4906 tunnistati V.L

süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. Kohus määras, et

karistuse kandmise aja algust arvestatakse süüdimõistetu kinnipidamiskohta ilmumisest. Kohtuotsus jõustus 11.03.2015. a.

Süüdimõistetu V.L-i ilmus Tartu Vanglasse karistust kandma 06.04.2015. a. Seega on karistusaja alguseks 06.04.2015. a ja karistusaja lõpp 06.10.2015. a.

05.08.2015. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V.L tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kannab V.L vanglakaristust viiendat korda. Viimati mõisteti karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isikul on see juba neljas sarnane karistus. V.L poolt kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, sellest tulenev riskeeriv käitumine tagajärgedele mõtlemata. Vangla hinnangul on V.L poolt korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12 % (madal

risk). Tulenevalt kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab vangla kinnipeetava vanglast

vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemisel asub kinnipeetav koos abikaasaga

elama emale kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxning korteriomanik on andnud

nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks sinna. Vangla on seisukohal, et

3 (6) uue kurit -des 2, eo toimepanemise riski maandamiseks tuleks isikule määrata KarS § 75 lg 2 p 4 ja 7 sätestatud kohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle kohtu määratud tähtajaks ja

mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega ning mitte viibida kohtu määratud paikades.

Vangla te gi ettepaneku määrata V.L tingimisi enne tähtaega vabastamisel elektroonilise järelevalve alla üheks kuuks ja käitumiskontroll pikkusega kuus kuud.

Kriminaalhooldaja 25.06.2015. a vanglale antud arvamuses kirjeldab riske ja arvestamist

vajavaid asjaolusid V.L tingimisi vabastamisel enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja teatel on kinnipeetav abielus xxxxxxxxxxxx, kes hindab

suhteid abikaasaga lähedasteks ning toetavateks. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub veel tema ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kellega on neil samuti probleemideta suhe. Kinnipeetaval on eelmisest kooselust täisealised pojad ja abikaasal täisealised pojad, kriminaalkorras

karistatud. Suhted nendega on V.L head. Kinnipeetava tutvusringkonnas ei ole teada isikuid, kes võiks teda vabaduses negatiivselt mõjutada. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabanemisel

asuda elama oma ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxx korterisse, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku pojatingimisi ennetähtaega vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla tema korterisse. Kriminaalhooldaja

on teostanud korterisse stuse, eluruum on sobiv. K koduküla innipeetava avaldatud tööandja

B

iotech Plus OÜ juhatuse liige kinnitas, et vabanemisjärgselt saab V.L nende ettevõttes tehasetöölisena tööd. Tööandja sõnul on ka varem nende ettevõttes V.L töötanud kohusetundliku ja tubli töömehena. Kriminaalhooldaja hinnangul on V.L poolt uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktoriks alkoholi kuritarvitamine ning sellega seotud riskeeriv käitumine. Seetõttu on kriminaalhooldaja arvates võimalik V.L

ks ja tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega üheks kuu katseajaga 6 kuud, kohustusega alluda

katseajal käitumiskontrollile ja täiendava kohustusega käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Prokurör teatas 25.08.2015. a kirjalikus arvamuses, et ei esita vastuväiteid V.L-i

tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele. Prokurör märkis, et süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik selleks üldiselt alust ei anna, kuid kuna kandmata karistus on sedavõrd väike, siis vabastamine elektroonilise valve alla ning allutamine käitumiskontrollile on loodetavasti positiivsemate tagajärgedega kui tähtaegne vabanemine ilma tingimusteta.

Kohus pidas 28.08.2015. a kaugkohtuistungi

. süüdimõistetu osavõtul Süüdimõistetu V.L avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta plaanib

vabanemisel koos abikaasaga asuda elama oma ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korterisse

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ema ise elab maal xxxxxxx vallas. Tegelikult tahaks ta vabanemisel siiski abikaasa elukohtaxxxxxxx

on tänavasse elama asuda. Süüdimõistetu sõnul

tal vabanemisel kolmekstukijuhtneljaks kuuks olemas kindel töökoht Tartus tõs kaubavedajana. Kui kriminaalhooldaja annab nõusoleku, siis on edaspidi plaanis minna tööle Soome. ei saa. Süüdimõistetu on arvamusel, et alkoholi tarvitamine vabanemisel probleemiks Vabanedes suhtleb ta enda sugulaste ja lastega. Tema abikaasa ei joo ega suitseta. Soomes on tööl alkoholi tarvitamine välistatud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et katseajaga

V.L on võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega.

KarS 1 kohus § 76 lg kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada kui süüdimõistetu on tegelikult ära ,

4 (6) kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning isik sama

nõustub seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud 2)

Antud juhul esinevad p-s 2 formaalsed KarS § 76 lg 1 sätestatud eeldused süüdimõistetu vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu V.L on süüdi tunnistatud teise astme kuriteos ja ta on

ära kandnud üle poole karistusajast ja rohkem kui 4 kuud.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine.

V.L on Tartu Maakohtu 24.11.2014. a otsusega süüdi tunnistatud ja talle on mõistetud

vangistus

Isikut on ka varem KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.

korduvalt sama teo eest karistatud. 2003. aastal karistati teda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest väärteokorras, 2004. a kriminaalkorras tingimisi vangistusega. 2008. aastal esitati V.L-ile süüdistus muu hulgas KarS § 424 järgi korduvalt joobeseisundis mootorsõiduki

juhtimises 2006. ndal ja 2007. ndal aastal. Joobes juhtimine leidis kõigis kolmes kohtuastmes

tuvastamist, kuid Riigikohus mõistis V.L õigeks, kuna vahepeal oli toimunud

seadusemuudatus, mille kohaselt sai alkoholikontsentratsiooni väljahingatavas õhus tõendada ainult taadeldud alkomeetri mitte indikaatorvahendiga. 2011. aastal karistati V.L taas

joobes juhtimise eest, mille eest mõisteti reaalne vangistus. Vähem kui aasta jooksul pärast vanglast vabanemist, s.o 28.04.2014. a tuvastati V.L poolt uus rikkumine. Arvestades süüdimõistetu varasemat käitumist saab järeldada, et varasemad karistused ja reaalne vangistus ei

ole talle mõju avaldanud. Hirm vangistuse ees ei ole suutnud panna V.L alkoholist loobuma ja joobes juhtimisest hoiduma. Seega hindab kohus, et V.L tingimisi enne tähtaega vabastamisel on risk uute sarnaste kuritegude toimepanemiseks. Asjaoludest nähtub ja ka

kriminaalhooldaja ning vangla on oma arvamuses leidnud, et peamiseks uu kuritegude te toimepanemise ja süüdimõistetu ohtlikkuse riskifaktoriks vabanedes on alkoholi kuritarvitamine ja

sellega seotud riskeeriv käitumine. Viimase kriminaalasja menetlemise kestel ilmus V.L

alkoholijoobes prokuratuuri ja kohtusse, kinnipidamiskohta toimetati karistust kandma sundtoomise korras.

Kuigi süüdimõistetu puhul esineb risk vabanemisel uute õigusrikkumiste toimepanemiseks,

nõustub kohus prokuröriga ja leiab, et süüdimõistetu enne tähtaega vabastamisel elektroonilise valve alla ning allutamisel katseajal positiivsemad jed käitumiskontrollile on tõenäoliselt tagajär kui tähtaegsel vabanemisel ilma tingimusteta. V.L on nõus vabanema elektroonilise järelevalve tingimustega.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdimõistetu on võimalik enne tähtaega karistuse kandmisest vabastada, kuid talle tuleb

KarS § 76 lg 6 alusel panna kohustus alluda sama seadustiku § 75 lg 2 p 9 elektroonilisele valvele. järgi

KarS § 751

lg 1 järgi on elektrooniline valve süüdlasele kohtu poolt määratud tähtajaks pandud

kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute või narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht või alkoholi või

narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Elektroonilise valve seadme liigi valib kriminaalhooldusametnik.

5 (6)

Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust

elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad

elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised

tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3)

elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised

isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja.

Kohus tegi kindlaks, et elektroonilise valve kohaldamise tingimused on täidetud. Süüdimõistetu on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele järelevalvele. Vangistuses olles on ta avaldanud soovi

asuda vabanemisel elama oma ema Valentina Kuznetsova korterisse, asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku, et V.L vabaneb koos elektroonilise valve kohustusega ja asub elama tema korterisse. Kriminaalhooldaja on kontrollinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteri sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Ehkki kohtuistungil avaldas V.L, et ta pigem läheks siiski elama a tänava korterisse, määrab xxxxx kohus KarS § 75 lg.1 p.1 korras Aleksandr kivi elukohaks vabanemisel Jaama tänava korteris, mille vastavus on kontrollitud ja V.L lähedased on pidanud sobivaks, et V.L sinna elama asub.

KarS § 751 lg 4 järgi hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve

seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

KarS § 751

lg 3 p 1 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata teise astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohus, arvestades ja tema varasemat itumist, süüdlase isikut kä määrab elektroonilise valve 1 kuuks.

KarS § 76 lg 5 alusel määrab kohus V.L-ile katseaja kestvusega kuus kuud. KarS § 78 p

2 alusel hakkab katseaeg kehtima alates käesoleva määruse jõustumisest. Katseajaks allutatakse süüdimõistetu § sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. KarS 75 -s 1 lg

Selleks, et vähendada süüdimõistetu poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata V.L-ile käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p des 2, 4 ja 7 järgi täiendavad - kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) kahe otsida endale töökoht hiljemalt nädala jooksul alates vabanemisest. V.L peamiseks süütegude sooritamise riskiks on alkoholitarvitamine. Ka käesoleva

asja menetlemise käigus oli V.L alkoholi tarvitamise suhtes tolerantne. Neid asjaolusid arvestades määrab kohus V.L-ile kohustuse kriminaalhooldaja järelevalve tingimustes hoiduda alkoholi tarvitamisest, et pikendada V.L alkoholivaba perioodi ja sellega uute kuritegude

toimepanemise ohtu. Kohustus asuda tööle lühikese aja jooksul vabanemisest on määratud vähendama vabaneja tegevusetust ja sellest tulenevat uute süütegude toimepanemise riski.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg st 3, KarS § st § 75 - - 75- 1, §-st 76.

Ülle Raag

6 (6) Kohtunik