3-14-51802/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-14-51802

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51802 Haldusasi M.K. kaebus Kaitseliidu 17.07.2014.a käskkirjale nr HA-11- 4/14/13959P „Kaitseliidust väljaarvamine“ Asja läbivaatamine 14.08.2015.a Menetlusosalised Kaebaja M.K., esindaja advokaat Hendrik Kirsimäe Vastustaja Kaitseliit, esindaja Kai Reinhold-Hurt RESOLUTSIOON Jätta M.K. kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaitseliidu (KL) Harju maleva pealiku 17.07.2014.a käskkirjaga nr HA-1.1-4/14/14/13959PR „Kaitseliidust väljaarvamine“ arvati maleva Rävala malevkonna tegevliige M.K. KL-st välja. Käskkirja põhjenduse kohaselt ei ole M.K. tegevus kooskõlas KL ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada KL mainet.

2. M.K. esitas 18.08.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb KL Harju maleva pealiku 17.07.2014.a käskkirja nr HA-1.1-4/14/14/13959PR „Kaitseliidust väljaarvamine“ tühistamist. Kohus võttis kaebuse 19.09.2014.a menetlusse ja määras vastustajaks KL.

3. Kaebaja leiab, et vastustaja on ta KL-st väljaarvatud, ilma et selleks oleks esinenud õiguslik alus. Käskkirja andmisel ei ole järgitud menetlusnorme, rikutud on motiveerimiskohustust, jäetud nõuetekohaselt menetlusosaline teavitamata toimuvast menetlusest ning eiratud tema õigust esitada menetluses oma arvamus ja vastuväited.

4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt ähvarduste postitamine internetikeskkonnas ei ole kooskõlas KL ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada

KL mainet. Haldusaktis on märgitud õiguslikud ja faktilised põhjendused, miks kaebaja otsustati KL välja arvata. Tõendid suhtluskeskkonnas avaldatu kohta olid lisatud malevkonna juhatuse otsusele, millele on haldusakti preambulis viidatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel.

5.1 Kaevatavast käskkirjast nähtuvalt ja vastustaja esindaja poolt kohtuistungil esitatud selgituste kohaselt on selle andmise õiguslikuks aluseks Kaitseliidu seaduse (KLS) § 24 lg 3 p 1 ja § 30 lg 8 teine lause (tl 11, 83). KLS § 30 lg 8 teine aluse sätestab, et KL liikme võib arvata KL-st välja, kui esinevad sama seaduse § 24 lg-s 3 sätestatud alused. KLS § 24 lg 3 p 1 kohaselt tegevliikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui isiku tegevus ei ole kooskõlas KL ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada KL mainet. Seega seaduse järgi võib KL liikme KL-st välja arvata, kui tema tegevus ei ole kooskõlas KL ülesannete ja eesmärgiga ning võib kahjustada KL mainet.

5.2 Asjas puudub vaidlus, et kaebaja avaldas veebipõhises suhtluskeskkonnas Facebook vastustaja poolt kohtule esitatud väljavõttes sisalduva teksti (tl 26-43). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja lõi labasusi sisaldava teksti avaldamisega ohu KL mainele (tl 84). Kaebaja esindaja rõhutatud asjaolu, et nimetatud tekst oli kättesaadav vaid piiratud arvule isikutele, ei oma määravat tähtsust. Samuti pole oluline kas viimaste näol oli tegemist sama organisatsiooni liikmetega või mitte. On ilmne, et KL maine ohustamine ei ole kooskõlas KL ülesannete ja eesmärgiga. Seega vastab kaebaja tegevus KLS § 24 lg 3 p-le 1, mistõttu õiguslik alus kaebaja KL-st välja arvamiseks oli olemas.

5.3 Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja KL-st väljaarvamine oleks tema käitumisega ilmses mittevastavuses. Kohtu hinnangul on kaevatav käskkiri ka piisavalt motiveeritud. Asjaolu, et vastustaja on jätnud täitmata Vabariigi Valitsuse 10.10.2013.a määruse nr 151 „Kaitseliidu kodukord“ § 10 lg-s 6 sätestatud kohustuse, ei anna veel alust käskkirja tühistamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui nimetatud rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna kaebajal võimaldati oma arvamus kõnealusel teemal esitada pärast malevkonna juhatuse vastavat otsust (tl 8- 9), pole eelkirjeldatud kohustuse rikkumine käesoleval juhul oluline.

6. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seaduse § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys