2-15-6279/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

31. august 2015.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-6279 Tsiviilasi A.R. hagi R.R. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A.R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx) Kostja R.R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

27. mail 2015 avalik kohtuistung, Pärnu osalesid A.R. ja R.R. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.R. hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada A.R.’ (isikukood xxxxxxxxxxx) ja R.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxx.a Xxxxxxxxxxx perekonnaseisuosakonnas kande nr xxxxxxxxxxx all (abielutunnistus nr XXXXXXXXXXX).

3. Edastada kohtulahend peale jõustumist 10 päeva jooksul kande tegemiseks Xxxxxxxxxxx rahvastiku toimingute talitusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

– TsMS § 187 lg.6

Tsiviilasi nr 2-15-6279

2 (2) Sisulised asjaolud 17.04.2015 esitas A.R. hagiavalduse R.R. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu xxxxxxxxxxx. Abielust on sündinud 2 last, kes elavad hageja juures. Abikaasad elavad üle aasta eraldi ja hageja soovib abielu lahutada, kuna elab koos uue elukaaslasega ning kostja ei olnud nõus lahutama abielu perekonnaseisuametis. Kostja R.R. on esitanud A.R. vastu elatise nõude.

Menetluse käik 27.05.2015.a toimunud eelistungil hageja jäi hagi juurde ja kinnitas, et leppida ei soovi. Kostja soovis leppimisaega 3 kuud. Kohus eelistungil andis kostja taotlusel pooltele veel leppimisaega 3 kuud, selgitades, et juhul kui 26. augustiks 2015 ei ole hageja esitanud kohtule hagist loobumise avaldust või kostja ei ole esitanud taotlust leppimisaja pikendamiseks, loeb kohus tõendatuks, et pooled soovivad lahutada ja kohus teeb asjas otsuse. Tänaseks on kohtu antud tähtaeg möödunud, hageja hagist loobumise avaldust esitanud ei ole, kumbki pool kohtule midagi esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 65 lg 1 kohaselt abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PkS § 67 lg 1-3 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega ja kuulanud ära pooled kohtuistungil, leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt hageja kinnitusele on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Sellele asjaolule kostja ei ole vastu vaielnud ja kohus loeb asjaolu seega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 mõttes kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Abikaasad elavad eraldi ligi 2 aastat, reaalset kooselu ei ole ja kostja poolt taotletud 3-kuine leppimisaeg ei ole tulemusi andnud. Kuna vaatamata kohtu antud leppimisajale ei ole hageja loobunud soovist abielu lahutada, siis on poolte leppimine ja abielu jätkamine võimatu ja abielu tuleb lahutada.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rein Pokk Kohtunik