1-15-835/33 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2015, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1- -835 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Ivi Kesküla Kriminaalasi H.P süüdistuses KarS § de 1, 7, 8, 9; §

-de 199 lg 2 p-

201 lg 2 p- - 1, 3 (millele alates de 1, 4 ja § 266 lg 2 p de 01.01.2015. a vastab KarS § 266 lg 2 p 1) järgi lühimenetluses; Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.05.2015. a otsus

Apellant Süüdistatav H.P

(isikukood XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, haridus X XXXXXX, elukoht: XXXXX XX-X XXXXX, asukoht: Tallinna , Vangla, Magasini 35, Tallinn) Prokurör Natalia Duškina Kaitsja Leelo Viil

RESOLUTSIOON Jäƭa Harju Maakohtu 13.05.2015. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 13.05.2015. a otsusega mõisteti H.P süüdi KarS § 199 lg

2 p-de 1, 7, 8, 9, § 201 lg 2 p de 1, 4 ja § 266 lg 2 p - -de 1, 3 (millele alates 01.01.2015.a vastab KarS § 266 lg 2 p 1) järgi. Nende kuritegude eest karistati teda vastavalt 1 aasta ja 6 kuu, 6 kuu ja 3 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohus liitkaristuseks 1 aasta

6 kuud vangistust. Juhindudes KrMS 238 lg- § st 2 vähendas maakohus H.P-le mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, s.o 1 aastani. KarS § 68 lg 1 alusel määras kohus, et H.P septembrist karistusaja algust tuleb lugeda tema kinnipidamise päevast, so alates 19. 2014. a. Kohus mõistis H.P-lt solidaarselt Aleksandr Komaroviga (kellelt on vastavad summad välja mõistetud Harju Maakohtu 30.10.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-7747) kannatanute kasuks välja järgmised kahjuhüvitised: MK kasuks 15 eurot; TP ) kasuks 774 eurot; (P SP kasuks 2871 eurot; IE kasuks 560 eurot; AR kasuks 1502 eurot; TV kasuks 2791 eurot. Veel mõistis kohus H.P-lt kasuks välja 778 eurot ja EK LS kasuks 197, 20 eurot. Samuti mõistis kohus H.P-lt välja menetluskulud: sundraha 585 eurot, kaitsjatasu maa

336 eurot, DNA ekspertiisi kulu 1368 eurot ning kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise kulu 1 euro. KrMS , et H.P tuleb § 180 lg 3 alusel määras kohus

menetluskulud tasuda koh

12 kuu jooksul maksegraafikus tuotsuse jõustumisest arvates märgitud osades.

2. Süüdistatav H.P esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb talt välja mõistetud menetluskulude alt välja mõistmata jätmist või (kokku 2290 eurot) tem nende vähendamist vähemalt pooles ulatuses. Oma taotlust põhjendab H.P sellega, et ta viibib vanglas ega tööta ning tal ei ole võimalik talt välja mõistetud menetluskulusid tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. H.P tugineb väitele, et tal puudub sissetulek, kuna ta kannab vanglakaritust ega tööta. Sellega seoses tuleb tõdeda, et maakohtu otsusega H.P-le mõistetud karistuse lõplik määr on üks aasta vangistust. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb H.P karistuse kandmise alguse ajaks lugeda 19. septembrit 2014. a. See tähendab, et

sisuliselt tekib H.P menetluskulude tasumise kohustus alles pärast vanglast vabanemist. Kuigi kriminaalasja materjalide kohaselt H.P enne karistuse kandmist ei töötanud, ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et H.P ei oleks tervislikel põhjustel või mõne muu objektiivse takistuse tõttu võimalik pärast vangistusest vabanemist tööle asuda. H.P ise on maakohtu istungil avaldanud lootust, et saab Loksal tööle asuda (kd V; toim.l. 176 pöördel). Ka maakohus on otsuses põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks jätta menetluskulusid osaliselt riigi kanda, kuid peab põhjendatuks menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist, sellega, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et H.P oleks töövõimetu.

3 (3)

Maakohtu istungil ei ole H.P ise menetluskulude osalist riigi kanda jätmist taotlenud. Seda ei ole teinud ka kaitsja. Küll taotles kaitsja, et H.P-le antaks maksimaalne võimalik tähtaeg menetluskulude tasumiseks (kd V; toim.l. 179), mida ongi maakohus teinud.

4. - Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

/allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/

Sten Lind

Meelika Aava

Ivi Kesküla