4-15-3160/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-3160

1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2015.a, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-3160 Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Väärteoasi

B.R väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 (alates

01.01.2015.a § 151

lg 1) järgi.

Väärteoprotokoll: AB1471050 (väärteoasja nr 2316,15,004823). Menetlusalune isik B.R

- isikukood XXX; Eesti Vabariigi

kodakondsus; töökoht: OÜ XXX töötaja; elukoht: XXX.

Kriminaalkorras varasemalt karistatud. Väärteokorras karistatud korduvalt (kehtivaid karistusi 8). Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistus. Asja läbivaatamise aeg ja koht 26.08.2015.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Liisi Närep Menetlusalune isik: B.R

RESOLUTSIOON Tunnistada B.R NPALS § 15 1 (alates 01.01.2015.a § 151 lg 1) järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva. B.R-ile mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

4-15-3160

2

B.R tuleb arest ära kanda hiljemalt 05.10.2015.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada B.R-i suhtes sundtoomist arestimajja.

V™S § 108 p 7 alusel taimepuru, mis asub EKEI keemiaosakonnas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. V™S § 108 p 7 alusel pakend, mis asub väärteotoimiku materjalide juures - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista B.R-ilt riigituludesse ekspertiisitasu 84,00 eurot (kaheksakümmend neli eurot). Ekspertiisitasu tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna

Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Asjaolud ja menetluse käik

04.04.2015.a Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt väärteoasjas nr 2316,15,004823 koostatud väärteoprotokolli AB1471050 kohaselt B.R valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet Sõle tn 33, Põhja- Tallinna linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas. Oma sellise tegevusega rikkus B.R narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 /Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151

lg 1

/Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses

4-15-3160

3

ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/ järgi. Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

väärteoprotokoll AB1471050, kus menetlusalune isik B.R on omakäeliselt kirjutanud, et tema ei tea kuidas see minu autosse sai (tl 4); vallasasja läbivaatuse protokoll, millest nähtub, et 04.04.2015.a KorS § 49 alusel teostati valdaja nõusolekuta vallasasja läbivaatus, kuna KorS § 49 lg 1 p 4 alusel oli alust arvata, et selles on asju, mida võib seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida. Meetme tulemusena leiti kõrvalistuja küljetaskust minigripp kilekott rohelise puruga. B.R on protokolli märkinud, et ta ei tea, kellele see võib kuuluda (tl 5); vaatlusprotokoll, millest nähtub minigripp kilekotti vaatlus (tl 6); tunnistaja Sille Rimm ütlused, millest nähtub, et 04.04.2015.a Sõle tänaval autopatrullis

olles nägi tunnistaja sõiduautot MB registreerimismärgiga XXX, mille sõidustiil oli

ebaühtlane. Koheselt sai mootorsõidukile antud punase sinise vilkuriga peatumismärguanne, mida juht eiras, kiirust lisades ning üritades ära sõita. Sõiduk keeras Sõle 33 maja hoovi, mis osutus tupikuks ning peatas seal auto. Koheselt avati juhipoolne

uks ja eemaldati roolist meesterahvas. Ukse avamisel oli tunda alkoholilõhna, isik tunnistas alkoholi tarvitamist. Kontrollimisel osutus isikuks B.R. Isikul tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,72 mg/l ning autost leiti ka väike minigripp kott, mille sees oli roheline puru (tl 7-8); ekspertiisimäärus, millega edastatakse EKEI’ile minigripp kilekott roheka taimse puruga ning esitatakse eksperdile küsimused aine võimaliku päritolu kohta (tl 9); ekspertiisiakt nr 15E-AN0418, millest nähtub, et ekspertiisiks esitatud minigripp kilekotis

olev roheline taimepuru on massiga 0,054 g ning tegemist on peenestatud kanepiga (marihuaana). Samuti nähtub ekspertiisi maksumus (tl 10-12);

karistusregistri väljavõtte, mille kohaselt on B.R karistatud korduvalt kriminaalja väärteokorras (tl 13-14).

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik jätkab õigusrikkumiste

toimepanemist ning arvestades varasemate rahatrahvide tasumata jätmisi tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga 6 päeva ning menetluskulude väljamõistmist. Menetlusalune isik B.R märkis kohtuistungil, et tema poolt juhitud ja temale kuuluvast autost leiti kõrvalistme uksesahtlist minigripp kott. Samas ei osanud ta selgitada, kuidas see sinna

sattus, kuna tema narkootikume ei tarvita. B.R lisas veel, et temaga koos sõidavad igasugused isikud. Mõistetud rahatrahvide osas märkis, et osaliselt on need tasutud, mõned on aegumas ja sellepärast ei ole ta neid tasunud. B.R märkis kohtuvaidluste ajal, et leitud aine ei kuulunud tõesti temale. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule B.R-ile inkrimineeritud väärtegu NPALS § 151 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kuna isiku poolt juhitud mootorsõiduk MB

registreerimismärgiga XXX peatati 04.04.2015.a kell 04:18 Sõle tn 33 juures ning

mootorsõidukist leiti minigripp kilekott rohelise puruga, mis ekspertiisis osutus peenestatud kanepiks (tl 10-11). Arvestades, et B.R tunnistas, et mootorsõiduk MB oli tema valduses ning väärteotoimiku materjalidest ei leidu ühtegi tõendit, mis annaks aluse arvata, et keegi kolmas

4-15-3160

4

isik pani väärteo toime, loeb kohus tõendatuks B.R-i poolt ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine valdamise. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud , väärteoprotokolliga AB1471050 millest nähtub, et isik valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet; , millest nähtub, et kõrvalistuja küljeukse sahtlist leiti vallasasja läbivaatuse protokolliga minigripp kilekott rohelise puruga; , milles vaadeldi leitud minigripp kotti vaatlusprotokolliga rohelise puruga; tunnistaja Sille Rimm ütlustega selle kohta, et mootorsõidukist leiti minigripp

kott, mille sees oli roheline puru; ; , ekspertiisimäärusega ekspertiisiaktiga nr 15E-AN0418 mille kohaselt ekspertiisiks esitatud minigripp kilekotis olev roheline taimepuru on massiga 0,054 g ning tegemist on peenestatud kanepiga ning B.R-i suhtes väljastatud karistusregistri väljatrükkiga.

B.R-i karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut varasemalt karistatud kriminaalkorras 2 (kahel) korral, millest viimati 10.09.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 alusel rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära (päevamäär 3.20 €), s.o. 480 eurot

(nelisada kaheksakümmend eurot). Väärteokorras on B.R-i karistatud 8 (kaheksal)

korral, s.h mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt.

Sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Kanep kuulub I nimekirja, seega on antud aine näol tegemist narkootilise ainega, mille valdamine on keelatud. Kohus selgitab siinkohal B.R-i väidet, et leitud aine ei kuulu temale. Kohus märgib, et B.R on kinnitanud, et tema on antud mootorsõiduki valdaja. AÕS § 33 lg 1 alusel on

valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Käesoleval juhul oli mootorsõiduk MB registreerimismärgiga XXX 04.04.2015.a kella 04:18 Sõle tn 33 juures B.R-i valduses. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sõiduki valdaja vastutab kõige eest, mis sõidukis on. Seega vastutab B.R mootorsõidukist leitud narkootilise aine eest. Lisaks peab kohus vajalikus märkida, et B.R on kohtule väitnud, et ta sõidutab oma autoga igasuguseid isikuid. Riigikohtus on asunud seisukohale, et kui kohtualune otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest,

mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Käesoleval juhul on B.R esitanud väite,

millest saab järeldada, et üks „igasugustest inimestest, keda ta sõidutab“ on tegelikult antud

narkootilise aine omanik, kuid ta pole andnud kohtule ega kohtuvälisele menetlejale mingisuguseid võimalusi antud väite kontrollimiseks. Kuivõrd B.R pole võimaldanud omapoolset väidet kontrollida, ei saa kohus tugineda tema ütlustele. Kohus asub seisukohale, et isik, kes on veendunud, et tema pole väärtegu toimepannud ning teab, et keegi kolmas isik, kes on tema autos viibinud, võib olla väärteo toimepanemises süüdi, on kindlasti huvitatud tõendite esitamisest menetlejale. Käesoleval juhul on B.R korrutanud, et aine ei ole tema oma, kuid pole esitanud mingeid konkreetseid tõendeid ega arvamusi, kellele see aine siis kuuluda

4-15-3160

5

võiks. Samuti esineb B.R-i kohtus antud ütluste ja vallasasja läbivaatlus protokolli vahel. Nimelt nähtub vallasasja läbivaatlus protokollist, et B.R ei tea, kellele leitud minigripp kott ainega kuuluda võiks. Kohtus jällegi väitis B.R, et see kuulub ühele inimestest, kes

temaga pidevalt koos sõidavad. Kohus leiab, et selline väide on antud kohtu eksitamiseks, lootuses vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest.

Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ei ole eluliselt usutav, et narkootikume tarbiv isik lihtsalt jätaks oma narkootikumi kellegi autosse. Sest just seda versiooni proovib B.R kohtule esitada. Kohus leiab, et isik, kes tarvitab narkootikume pidevalt või isegi harva, ei oleks niivõrd hooletu, et ta unustaks või teadlikult jätaks oma narkootilise aine doosi kuhugi maha vedelema. Siinkohal peal arvestama, et narkootilised ainete doosid ei ole odavad. Seega B.R-i väide, et keegi jättis selle aine tema autosse, ei ole eluliselt usutav. Samuti märgib kohus, et isegi kui uskuda B.R-i väidet, et mingisugune isik, keda ta

sõidutab oma autoga unustas/jättis narkootilise aine tema autosse, siis vastutustundlik ja õiguskuulekas isik kontrolliks oma sõidukit peale sellise isiku autost väljumist. Ning kui uskuda

B.R-i väidet, seda ta ei teinud. Samas, kui isikuga koos sõidavad sellise taustaga inimesed, peaks õiguskuulekas inimene olema eriliselt hoolas, et järgida ühiskonnas ja seadustega kehtestatud norme.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et B.R , peale peatumismärguande saamist, otsustas seadusliku korraldust eirata ning hoopis lisas kiirust. Kohtu hinnangul näitab see, et isik proovis midagi varjata ning siinkohal ei ole oluline, kas isikul tuvastati joove või mitte. Antud seisukohta

ilmestab ka see, et vallasasja läbiotsimise protokollist nähtub, et B.R-i nõusolekuta teostati KorS § 49 alusel mootorsõiduki MB läbivaatus. Kui isikul ei ole midagi varjata, ei ole tal kohtu hinnangul põhjust keelduda oma nõusoleku andmisest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et

B.R oli teadlik, et politsei poolt kinnipidamisel, leitakse tema valduses olevast mootorsõidukist MD registreerimismärgiga XXX väikeses koguses narkootilist ainet. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toime tahtlusega, kuna B.R valdas mootorsõidukit, millest leiti peenestatud kanepit. Kuivõrd Eesti Vabariigis on igasugune narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemine

keelatud, siis keskmiselt kohusetundliku inimesena oleks B.R pidanud mõistma, et sellise väärteo toimepanemisega kaasneb ka karistus, kuid vaatamata sellele otsustas ta vallata väikeses koguse narkootilist ainet. Kohus leiab, et on tõendatud, et B.R valdas väikeses koguses narkootilist ainet. Kohtu hinnangul on süütegu toime vähemalt kaudse tahtlusega, see tähendab, et B.R pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist või vähemalt möönis seda. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud B.R-i käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud

puuduvad. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on B.R varasemalt karistatud nii kriminaalkui väärteokorras. Arvestades menetlusalust isikut

iseloomustavaid andmeid selle kohta, et B.R-i on karistatud nii aresti, ÜKT’ga ning

4-15-3160

6

rahatrahvidega, mis on isikul tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam

võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 5 päeva aresti, mõistetud arest peab olema ärakantud hiljemalt 05.10.2015.a.

Samuti tuleb B.R-ilt välja mõista menetluskuluna, ekspertiisitasu, summas 84 eurot, kuivõrd tema valduses olevast mootorsõidukist leiti roheline puru, mille kindlaks tegemiseks oli vaja teostada akepertiis. Seega B.R-i tegevus tingis ekspertiisi teostamise vajaduse. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas olevad asitõendid tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada V™S § 108 p 7 alusel.

Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 38 lg 1, § 89, § 107-109, § 111, § 113 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 1 p 1 sätetest.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/