Legislator Case Law & Legislation
3-15-288/11 AI generated

3-15-288/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-288/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

3-15-288/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Keywords

AI generated
refusal under eea agreement violation of echr article restitution of excess payment substantial debt accumulation overpaid supplementary benefits refusal of expense reimbursement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-288 Otsuse tegemise kuupäev ja koht

31.08.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks

Kohtuasi E.P.i kaebus Maksuja Tolliameti 05.01.2015 vastutusotsuse nr 13-7/497-11 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja E.P.i esindajad vandeadvokaat Merilin Valdmaa ja vandeadvokaat Epp Lumiste; Maksuja Tolliamet Resolutsioon Jätta E.P.i kaebus haldusasjas 3-15-288 rahuldamata. Tühistada kohtumäärusega 06.02.2015 kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega peatati Maksuja Tolliameti 05.01.2015 vastutusotsuse nr 13-7/497-11 täitmine, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.09.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Maksuja Tolliameti vastutusotsusega 05.01.2015 nr 13-7/497-11 on maksuhaldur kohustanud E.P.i tasuma osaühing Valga Autopoed maksuvõla summas 20 660,91 eurot. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Valga Autopoed maksuvõlg seisuga 05.01.2015 on kokku summas 44 828,74 eurot, millest põhivõlg on 32 204,32 eurot ja intress kokku summas 12 624,42 eurot. Vastutusotsuse kontekstis on oluliseks peetud 22.05.2013 maksuotsuses nr 12.2-3/9334-17 käsitletud põhimaksuvõla ning nimetatult summalt arvestatud intressivõla kujunemist. Kuna

2

E.P. oli OÜ Valga Autopoed juhatuse liikmeks 03.06.2010 kuni 06.08.2013, siis saab ta maksudeklaratsioonide esitamise ja maksude tasumise tähtpäevi arvestades vastutada maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 kohaselt maksustamisperioodi maikuu 2012 osas. OÜ Valga Autopoed endine juhatuse liige E.P. on vastutav isik 22.05.2013 koostatud maksuotsusega nr 12.2-3/9334-17 tasumisele määratud ja tasumata jäetud käibemaksu eest summas 16 880,79 eurot ning tasumata maksuvõlalt arvestatud intressivõla eest summas 3 780,12 eurot, kokku summas 20 660,91 eurot. OÜ Valga Autopoed on registreeritud äriregistris 01.12.2006. OÜ Valga Autopoed põhitegevusalaks on sõiduautode ja väikebusside müük.

Maksuhaldur on tuvastanud, et maikuu 2012 käibedeklaratsioonis on kajastatud OÜ Sarrogo nimel koostatud 02.05.2012 ja 07.05.2012 arvete 67 ja 70 alusel käibemaksu kokku summas 19 440 eurot. Kuna OÜ-le Valga Autopoed maksuotsusega tasumiseks määratud maksusummat ei tasunud seadusega sätestatud tähtpäevaks, on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma maksusummalt intressi, mida OÜ Valga Autopoed ei teinud. Kontrollitaval perioodil oli OÜ Valga Autopoed ainsaks seaduslikuks esindajaks E.P.. Deklareeriti ebaõigesti sisendkäibemaksu ja sellest tulenevalt jäeti käibemaksusumma tasumata ja rikuti intressi arvestamise ja tasumise kohustust. Maksumenetluses on tuvastatud OÜ Valga Autopoed osalemine maksupettuses.

Kaebuses toodud seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebuses on märgitud, et vastutusotsuse eelduseks on juhatuse liikme tahtlik tegevus või raske hooletus, vastutusotsus on tahtluse ja raske hooletuse käsitluse osas vastuoluline. Kaebuse kohaselt ei vasta vastutusotsus haldusakti nõuetele. Kaebuse kohaselt on maksuhaldur rikkunud uurimiskohustust, kuna on jätnud olulised küsimused välja selgitamata. Maksuhaldur on jätnud välja selgitamata, kelle käest tegelikkuses E.P. sai sularaha sõidukite soetamismaksumuse tasumiseks. Kaebuse kohaselt ei saa äriseadustikust tulenevat vastutust eristada maksuõiguslikust vastutusest. Kaebaja märgib, et kuna vastutusotsus põhineb üksnes eeldustel ja oletustel, on vastutusotsus motiveerimata ja kuulub tühistamisele. Maksuhalduri järeldused raske hooletuse osas ei täida usutavuse kriteeriumi, kuna selles osas on maksuhaldur jätnud tõendid kogumata.

Kaebaja on märkinud, et kui äriühingule ei kaasne töötaja poolt tahtliku kahju tekitamise korral maksukohustusi, siis ei saa sellist maksukohustust tekkida ka sama ettevõtte füüsilisest isikust juhatuse liikmele. Kaebaja on usaldanud kogu ettevõtte majandamise volituse alusel E.P.ile ning kaebaja ei olnud teadlik sellest, et E.P. ei järginud kahe üksiku tehingu osas seadust. Kaebaja märgib, et juhatuse liikmele ei saa panna kohustust, et ta järgiks igat individuaalset tehingut. OÜ Valga Autopoed tavapäraseks majandustegevuseks oli kasutatud sõiduautode müügi korraldamine, millega tegeles E.P., E.P.i abikaasa.

Kaebusega on taotletud vastutusotsuse 05.01.2015 nr 13-7/497-11 tühistamist, kuna vastutusotsus tugineb meelevaldsetele eeldustele, mitte kogutud tõenditele ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebuse täienduses (05.08.2015) viitab kaebaja oma varasematele seisukohtadele ning märgib, et puudus kahtlus, et tegemist on olnud näilise tehinguga ning vastutusotsusega ei ole tõendatud juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine raske hooletuse tõttu. Kaebuse täiendusele on lisatud ka menetluskulude nimekiri ning taotletud on menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist.

3

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur on viidanud MKS § 96 lg1 , MKS § 40 lg 1 ja MKS § 8 lg 1. Maksuhaldur märgib, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava kohustused maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse täitmise. Maksuhaldur on üritanud tekkinud võlga sisse nõuda OÜ-lt Valga Autopoed, kuid see ei õnnestunud ning kohtupraktika kohaselt on juhatuse liikme vastutuse eeldused täidetud: kui juhatuse liige on rikkunud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; kui rikutud on kohustust tagada maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; kui kohustuste rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Vastustaja hinnangul on vastutusmenetluses raske hooletus E.P.i tegevuses/tegevusetuses tuvastatud ning see kajastub vastutusotsuses. Tulenevalt kaebaja raskest hooletusest on OÜ-l Valga Autopoed tekkinud maksuvõlad ja nende sissenõudmine varatult äriühingult ei ole võimalik. Vastustaja märgib, et maksuhaldur ei ole rikkunud menetlusnorme, kaebaja suhtes ei ole rikutud ärakuulamispõhimõtet, haldusakt on põhjalikult motiveeritud ning samuti ei ole alust rääkida uurimispõhimõtte rikkumisest. Maksuhalduril on õigus valida millal ja milliste tõendite põhjal loeb maksuhaldur asjaolu piisavalt tõendatuks.

Vastustaja märgib, et käesoleval juhul on täidetud kõik vastutusotsuse tegemise tingimused ja ettevõtte juhatuse liikme vastutuse eeldused, vastutusotsus on õiguspärane ning maksuhaldur palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

Oma täiendavas vastuses kohtule on vastustaja märkinud, et kaebaja on hilinenult esitanud oma kaebuse täienduse ning palub kohtul jätta selle tähelepanuta. Sisult jääb vastustaja oma varasemalt antud selgituste juurde.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel.

2.Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Vastutusotsusele kohaldatakse maksukorralduse seaduse § 95 lõigetes 2-5 sätestatut. Vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määratakse maksusumma täitmise aeg. Vastutusotsus tehakse kui tekkinud on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud.

3.MKS § 40 lg 1 kohaselt kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva maksukorralduse seaduse § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslastega. MKS § 8 lg 1 tähenduses on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

4

4.Käesolevas asjas on tuvastatud , et maksuvõlg on OÜ-l Valga Autopoed tekkinud ning E.P., olles OÜ Valga Autopoed juhatuse liige maksustamisperioodil, mida OÜ Valga Autopoed maksukontroll hõlmas (2012 maikuu), vastutab seaduse alusel OÜ Valga Autopoed maksukohustuste täitmise eest solidaarselt äriühinguga.

5.Asja materjalide kohaselt tuvastas maksuhaldur, et OÜ-l Valga Autopoed on tekkinud maksuvõlg kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal ning maksuvõlga OÜ-lt Valga Autopoed sisse nõuda ei õnnestunud, samuti puudus äriühingul vara mida müüa. Maksuhaldur on märkinud, et E.P.ile on vastutusotsus tehtud enne OÜ Valga Autopoed õigusvõime lõppemist ning arvestades, et E.P.ilt nõutava maksusumma näol on tegemist 2012 aasta maikuu käibemaksuga, millele lisandub intress, ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks möödunud ka maksusumma määramise 3-aastane tähtaeg. Tulenevalt MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

6.Maksuhalduri poolt maksumenetluses kontrolli käigus tuvastati, et OÜ Valga Autopoed kajastas 2012 maikuu raamatupidamises ja käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu hulgas OÜ Sarrogo arveid 02.05.2012 nr 67 (käibemaks 5120 eurot) ja 07.05.2012 nr 70 ( käibemaks 14 320 eurot). OÜ Sarrogo nimel väljastatud arvete alusel ostis OÜ Valga Autopoed sõiduauto Volkswagen Crafteri ja sõiduauto Audi Q7, kokku märgitud arvetel käibemaks 19 440 eurot.

7.Asja materjalide kohaselt on maksuhaldur 16.07.2012 korralduse 12.2-3/9334-2 alusel kontrollinud OÜ Valga Autopoed käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 2012.a. maikuu. Maksuhaldur on koostanud OÜ-le Valga Autopoed 22.05.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/9334-17, millega määrati tasumiseks käibemaksu summas 19 440 eurot. Maksuotsus on jõustunud käesolevaks hetkeks.

8.Maksumenetluse kontrolli käigus on maksuhaldur tuvastanud, et sõiduautod Volkswagen Crafter ja Audi Q7 ostis Saksamaa äriühingutelt OÜ Valga Autopoed, mitte OÜ Sarrogo. OÜ Valga Autopoed on teadlikult kajastanud oma sisendkäibemaksu hulgas OÜ Sarrogo nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksusummad, mille eesmärgiks oli saada kasu käibemaksu näol. Maksuhaldur on märkinud, et juhul kui OÜ Valga Autopoed oleks kajastanud vaidlusaluste sõidukite soetuse oma raamatupidamise arvestuses, siis oleks osaühingul Valga Autopoed tekkinud sõidukite soetamisel pöördmaksustamise kohustus, mitte aga üksnes sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus. Seetõttu oli maksuhalduri hinnangul OÜ-l Valga Autopoed olemas motiiv sõidukite soetamiseks OÜ Sarrogo nimel, kuna selline tehingute vormistamine andis OÜ- le Autopoed võimaluse jätta pöördmaksustamise ja edasimüügi käibemaksu tasumise kohustus OÜ-le Sarrogo, kes aga müügitehingutelt käibemaksu ei tasunud. Tulenevalt sellest sai OÜ Valga Autopoed samade sõidukite soetamisel maha arvata sisendkäibemaksu, mille tulemusena on tekkinud OÜ-l Valga Autopoed käibemaksu tasumise kohustus.

Maksuhaldur on tuvastanud, et nii OÜ Sarrogo nimel kui ka OÜ Valga Autopoed nimel tegutses sama isik, kes on E.P. (tegutses OÜ Valga Autopoed juhatuse liikme E.P.i poolt allkirjastatud volikirja alusel ning on E.P.i abikaasa) ja vormistas OÜ Sarrogo nimel müügiarveid, milledel näidatud käibemaks kajastati OÜ Valga Autopoed sisendkäibemaksus. Maksuhaldur kontrollis OÜ Sarrogo raamatupidamist ning nimetatud äriühingu raamatupidamise arvestuses ei ole kajastatud sõidukite ostu-müügi tehinguid ning OÜ Sarrogo ei ole teinud ka kulutusi sõiduautode ostmiseks ja pole saanud sõiduautode müügist raha. Seega ei ole OÜ Valga Autopoed ostnud OÜ-lt Sarrogo sõiduautosid Volkswagen Crafter ja Audi Q7. Samas on tuvastatud ka, et OÜ-l

5

Sarrogo puudusid üldse rahalised vahendid, et sõiduautosid soetada. Vormistatud on üksnes fiktiivsed tehingud.

9.Asja materjalide põhjal on tuvastatud, et E.P. tõi Saksamaalt sõiduautosid ning tal oli juba enne nimetatud sõiduautode soetamist sõidukitele ostja olemas. Seega tõi E.P. sõidukid Saksamaalt tellimuse peale ning vormistas teadlikult ja tahtlikult sõiduautode soetamise Saksamaal OÜ Sarrogo nimele. Vormistades sõiduautode ostmised OÜ Sarrogo kaudu, oli võimalik kajastada OÜ Sarrogo arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Sarrogo juhatuse liige V.S. ei ole allkirjastanud ka arveid. V.S. on maksumenetluses selgitanud, et arvetel olevad allkirjad on tema allkirjaga sarnased ning E.P. koostas kõik arved ise. Samas ei ole E.P. esitanud OÜ Sarrogo juhatuse liikmele V.S.le sõiduautode ostu-müügi dokumente. V.S. ütluste kohaselt maksumenetluses on maksuhaldur järeldanud, et tegelikkuses tegutses automüügi tehingutes E.P. OÜ Valga Autopoed huvides ja üksnes vormistas tehingud OÜ Sarrogo kaudu.

Kokkuvõttes on maksuhaldur leidnud, et kontrollimenetluses kogutud tõendeid uuesti hinnates ei ole OÜ Sarrogo rekvisiitidega arved 67 ja 70 nõuetekohased, ei vasta käibemaksuseaduse (KMS) § 37 nõuetele ning OÜ-l Valga Autopoed ei ole õigust maha arvata 2012 maikuus KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel sisendkäibemaksu 19 440 eurot.

Kontrollitaval perioodil oli OÜ Valga Autopoed juhatuse liikmeks E.P. ning kaebajale on süüks arvatud sisendkäibemaksu ebaõige deklareerimine ja sellest tulenevalt konkreetse käibemaksusumma tasumata jätmine ning intressi arvestamise ja tasumise kohustuste rikkumine.

10.Vastutusotsuse koostamise eelduseks on asjaolu, et seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 toodud kohustusi. Maksumenetluses on tuvastatud OÜ Valga Autopoed osalemine maksupettuses. Esile võiks tuua äriühingute tiheda seotuse ja perekonnaliikmete ühise osalemise maksupettuses. E.P. oli teadlik äriühingus toimuvast, kuna oli allkirjastanud majandusaasta aruanded, on osalenud müügitehingutes ja allkirjastanud sellekohaseid dokumente ning ta oli teadlik abikaasa tegevusest äriühingus, kuna ta andis abikaasale volikirja (notariaalse) äriühingus tegutsemiseks. E.P. oli teadlik ka äriühingus toimuvast õigusvastasest käitumisest, kuid ei ole seda püüdnud takistada. E.P. on jätnud täitmata juhatuse liikme hoolsuskohustuse, et OÜ-l Valga Autopoed ei tekiks maksuvõlga. Kohus märgib, et maksuhaldur on õigesti asunud seisukohale, et E.P.i poolt raske hooletusega toime pandud rikkumiste ning OÜ Valga Autopoed maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui E.P. (oli OÜ Valga Autopoed juhatuse ainuliige) ei oleks rikkunud MKS § 8 lg 1 nõudeid juhatuse liikmeks oleku ajal ja oleks kontrollinud andmete õigsust ja püüdnud takistada ebaõigete tehingute toimumist, ei oleks maksuvõlga tekkinud. Kuna E.P. on rahalise kõrvalkohustusena rikkunud ka intressi arvestamise ja tasumise kohustust, kuulub tasumisele ka intress. Kaebaja väide, et ta ei pidanud kontrollima või ei saanud kontrollida volitatud isiku tegevust ettevõttes või usaldas liigselt majandustegevuse eest vastutavat isikut, on asjakohatu , kuna kaebajal lasub kohustus kontrollida majandusüksuses toimuvat, kuna ta vastutab maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise üle.

11.Riigikohus on oma praktikas seoses täitetoiminguteks loa andmise menetlustega esile toonud millised üldisemad eeldused peavad olema vastutusotsuse tegemiseks täidetud (üldkogu 27. novembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12). Nähtuvalt Riigikohtu senisest praktikast (halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05, 12. detsembri 2012. a otsus ajas nr 3-3-1-23-12 ja 12. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-17-13, tuleneb MKS § 96 lg 1, § 40 lg 1 ja § 8 lg 1, et juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks peavad

6

olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Eelnimetatud eeldused käesolevas asjas vastutusotsuse tegemiseks on olemas.

12. Eelpool viidatud praktika kohaselt on juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmise üheks eelduseks maksuvõla olemasolu. Kolleegium on samas rõhutanud, et juhatuse liikmel on kohustus tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, erinevalt äriühingu kui maksukohustuslase kohustusest makse tasuda. Tuvastatud on maksumenetluse käigus, et äriühingul on maksuvõlg. Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole raha ega vara, millele saaks sissenõuet pöörata.

13.Seda, miks maksuhaldur asus seisukohale, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustust, tuleb vastutusotsuses põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-37-13). Riigikohtu halduskolleegium on MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 kohaldamisel senises praktikas rõhutanud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. MKS § 40 lg 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi. Viidates raskustele tahtluse tõendamisel on kolleegium märkinud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning ka "elulise usutavuse" kriteeriumist. Kohus leiab, et käesolevas asjas on maksuhaldur selle põhjendamiskohustuse täitnud. Ka on kohtu hinnangul põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et E.P.i ja äriühingu maksuvõla vahel esineb otsene põhjuslik seos.

14.Kaebaja suhtes ei ole rikutud ärakuulamispõhimõtet ega uurimispõhimõtet. Asja materjalide põhjal on maksuhaldur küsinud äriühingult teavet raamatupidamisdokumentide ja seletuskirja esitatud deklaratsiooniparanduste kohta, samuti on tutvustatud vastutusotsuse projekti. 11.12.2014 on laekunud E.P.i volitatud esindajatelt eriarvamus vastutusotsuse projektile. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on kaebaja suhtes menetluse läbi viinud õiguspäraselt ning ei ole rikkunud kaebaja suhtes hea halduse tava põhimõtteid; maksuhaldur on rakendanud uurimisprintsiipi ning püüdnud välja selgitada asja otsustamiseks kogu vajalikku informatsiooni, kaebajale on võimaldatud ärakuulamist. Kaevatav haldusakt on õiguspärane ja piisavalt motiveeritud ning vastab haldusakti tunnustele ning on välja antud selleks pädeva haldusorgani poolt. Vastutusotsuses toodud põhjendused ei ole vastuolulised nagu väidab kaebaja, vastutusotsus on selge ja üheselt mõistetav.

15.Kohus märgib, et kaebuses väljatoodud asjaolud ja põhistused on otsitud, millel ei ole seost kaevatava vastutusotsusega. Täiendavalt märgib kohus, et kohus ei pea hindama kaebaja poolseid väiteid, millel pole asja otsustamisel määravat tähtsust. Kaebaja on käesolevas asjas välja toonud ka põhistusi, mis on käsitlusel olnud maksumenetluses ja mille kohta on olemas jõustunud maksuotsus ning mida kohus ei pea vajalikuks enam üle korrata.

16. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses E.P.i kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

7

17.Tulenevalt HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega kui kaebus jääb rahuldamata. Antud asjas jääb kaebus rahuldamata ning kohus tühistab esialgse õiguskaitse, millega on peatatud kaevatava vastutusotsuse täimine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas.

18. Mis puudutab vastustaja märkust, et kaebaja on hilinenult (05.08.2015) oma kaebuse täienduse ja menetluskulud esitanud, märgib kohus, et vastavalt kohtumäärusele 12.03.2015 on kaebaja õigeaegselt esitanud täiendavad seisukohad ja menetluskulud.

19.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebuselt on tasutud riigilõiv. Kaebaja poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik