4-15-5896/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. augustil 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-5896 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi

D.T kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.06.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2316,15,007362 Kvalifikatsioon LS § 201 lg 2 järgi. Menetlusalune isik D.T, isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab, e-post: XXX Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

Jätta PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.06.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,15,007362 sisuliselt muutmata.

Vastavalt KarS § 66 lg 2 määrata D.T rahatrahvi summas 480 eurot tasumine ositi

10 kuu jooksul võrdsetes osades igakuiselt 48 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest.

Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155110563.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Leonid Stepanov on koostanud 29.05.2015.a. väärteoprotokolli nr AB 1471763 selle kohta, et D.T juhtis 29.05.2015.a. kell 05:44 Harjumaal Tallinna linnas Pikk tänav 68 maja juures suunaga Rannamäe tee suunas mootorsõidukit BMW 320D reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseõigust, kui juhtimisõigus on alates 28.05.2015.a. LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt peatunud, seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellega D.T rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveamaeti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Ragne Lai on 18.06.2015.a. otsusega väärteoasjas nr 2316,15,007362 määranud D.T-le karistuseks LS § 201 lg 2 alusel rahatrahvi 120 trahviühiku ulatuses, s.o. on 480 eurot, mis tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul hiljemalt 14.07.2015.a.

Kaebuse sisu

Kaebaja taotles kohtult asja lahendada kirjalikus menetluses ning ei soovinud kohtuistungil osaleda.

Kaebaja taotleb kaebuses, et soovib kohtuvälise menetleja otsuse edasi kaevata kuna tema arvates on talle määratud rahatrahv antud rikkumise eest liiga suur ning palub rahatrahvi suurust vähendada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt kaebajale määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 väljendatud põhimõtetega. Menetleja on karistuse määramisel arvestanud isiku süü suurust, tahtluse astet ning samuti kergendava asjaolu ilmnemist. Kohtuväline menetleja märgib, et mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata on kahetsusväärselt nn massirikkumine, mille tõkestamiseks pidas seadusandja vajalikuks süstemaatilise mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt alates 01.01.2015.a.

kriminaliseerida. Kohtuväline menetleja leiab, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest karistuste mõistmisel tuleb vältimatult arvestada ka üldpreventiivsete aspektidega: juhiloata sõitmine on levinud ning õiguskaitseorganitel tuleb vastavalt reageerida. Kaebaja oli teadlik, et tal juhtimisõigust ei ole, kuid sellele vaatamata osales sõidukijuhina liikluses. Kohtuväline menetleja märgib, et D.T suhtes on menetleja LS § 201 lg 2 sanktsioonialternatiividest valinud kergema sanktsioonialternatiivi, s.o. rahatrahvi, milline jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Seega eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et antud asjas puudub igasugune alus ja mõistlik põhjus D.T karistuse kergendamiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et D.T kaebus tuleb sisuliselt jätta rahatrahvi suuruse osas muutmata, kuid leiab, et rahatrahvi tasumine on võimalik määrata ositi.

Antud kaebuse puhul ei ole vaidlust selles, et D.T juhtis 29.05.2015.a. kell 05:44

Harjumaal Tallinna linnas Pikk tänav 68 maja juures suunaga Rannamäe tee suunas mootorsõidukit BMW 320D reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseõigust, kui juhtimisõigus on alates 28.05.2015.a. LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt peatunud, seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud.

Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja Eduard Kamenski ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 29.05.2015.a. patrullis, kui märkasid kella 05:44 ajal vanalinnas Pikal (Pikk) tänaval tumedat värvi BMW reg.nr XXX, märgates neid hakkas sõidukijuht kiirendama. Nad sõitsid BMW-le järgi ning andsid juhile peatumismärguande. Juhiks osutus D.T (ik XXX), kellel oli juhtimisõigus peatunud ning juht oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et kaebajal seisuga 29.05.2015.a. kehtivaid juhilubasid ei ole; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et kaebaja on ka varem kõrvaldatud juhtimiselt 29.05.2015.a. kell 04:41 ning teist korda kõrvaldati samal kuupäeval kell 05:44.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et D.T, kes on varem juhtimiselt kõrvaldatud lubadeta sõidu eest, juhtis taas mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega D.T rikkus LS § 90 lg 1 p 1,3 sätestatud nõudeid ning pani toime LS § 201 lg

2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § -st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks süü suurusele arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

LS § 201 lg 2 võimaldab süüdlast korduva juhtimisõiguseta sõitmise eest karistada rahatrahviga kuni 300 päevamäära või arestiga (kuni 30 päeva). Kohtuväline menetleja on D.T-le määranud karistuseks kergemaliigilise karistuse ehk rahatrahvi ja teinud seda alla sanktsiooni keskmise määra, s.o. 120 trahviühikut.

Kohus leiab, et menetleja poolt valitud karistuse liik ja määr vastab D.T süü suurusele ja on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam uusi süütegusid toime panema ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. D.T sõitis teist korda mootorsõidukiga, omamata selleks juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhilt aga eeldatakse, et ta on läbinud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise koolituse ning sooritanud nõutavad eksamid. Alles seejärel antakse talle mootorsõiduki juhtimisõigus, mis tõendab, et tal on olemas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning oma tegevusega ei sea ta ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara.

Kaebaja on kinnitanud oma vastulauses, et kahetseb juhtunut ja palub võimalikku kerget karistust. Kohtu hinnangul ei anna toodud põhjus alust määratud karistuse vähendamiseks. Kahetsus, mida avaldatakse alles vastulauses ning mis jäetakse sisuliselt põhjendamata, on paljasõnaline ning selle eesmärgiks saab olla vaid soodsama karistuse taotlemine.

Määratud karistus on kooskõlas ka kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Küll aga peab kohus võimalikuks rahatrahvi ositi tasumist ning KarS § 66 lg 2 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 480 eurot tasuma 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 48 eurot.

Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 10 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega tasuda. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid kõrvalmõjusid. Näiteks ei saa isik sel ajal taotleda esmast juhiluba (LS § 106 lg 1 p 3), samuti arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides.

/ / allkirjastatud digitaalselt Margot Mikler Kohtunik