2-14-62362/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-14-62362

1 / 3

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-14-62362 Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi KÜ Olevi 35 hagi A. M. vastu võlgnevuse 1028, 39 euro nõudes Hagihind 1028, 39 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ Olevi 35 (RK xxx, asukoht Olevi 35, 30325 Kohtla-Järve) Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov (Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, e-post fedotoff@hot.ee ) Kostja: A. M. (IK xxx elukoht xxx) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KÜ Olevi 35 hagi A. M. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista A. M.lt KÜ Olevi 35 kasuks korteriomandi asukohaga Olevi 35-4 Kohtla-Järve majandamiskulude (vesi, kanalisatsioon, küte, hooldustasu, remondifond, reservfond) võlgnevus 877 (kaheksasada seitsekümmend seitse) eurot

25 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud A. M. kanda.

4. Välja mõista A. M.lt KÜ Olevi 35 kasuks menetluskulud 300 eurot sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabi kulud 100 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

2-14-62362

2 / 3

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi (registrikood xxx) asukohaga xxx omanik ja korteriühistu xxx liige. Korteriühistu liikmena on kostja kohustatud igakuiselt tasuma temale osutatud kommunaalteenuste (vesi, üldvesi, kanalisatsioon, keskküte) eest, samuti kandma korteriühistu tegevusega seotud kulud (hooldustasu, remondifond). Hageja on igakuiselt esitanud kostjale põhjendatud arveid, kuid kostja ei ole neid tasunud. Hagiavalduse kohaselt oli kostja võlgnevus 01.12.2014 seisuga 1028, 39 eurot. Hageja esindaja esitas 02.06.2015 täpsustatud nõude, mille kohaselt on võlgnevuse suuruseks 877, 25 eurot seisuga 31.05.2015. Hageja tugineb KÜS §-le 13 lg 4, KOS §-le 13 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 877, 25 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskulud 300 eurot sh. hagi esitamisel 08.12.2014 tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 100 eurot käibemaksuta. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja võlgnevust 1028, 39 eurot ei tunnista, sest ei saa aru võla kujunemisest. Kostja märgib, et on perioodil 01.01.2013-30.11.2014 tasunud kokku 2646, 95 eurot, arvestatud on 2 390, 55 eurot. Kostja maksis need 2 aastat vahetult üle 256, 40 euro ümardatud summadega. Kostja ei riku KÜ põhikirja. Kostja ei saa aru kust võlgnevus võetud on. Ei ole koosoleku protokolli, kus on võlgnejate otsus ja pole juhatuse liikme protokolli. Hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta juhatuse liikmete kanda.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Arvestades hagi hinda 1028, 39 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on, et kostja on korterelamu Olevi 35 korteri number 43 Kohtla-Järve omanik alates 13.12.2004 (tl. 5) ja korterelamus Olevi 35 on asutatud korteriühistu (tl. 4). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu Olevi 35 liige.

5. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. küte) ja tehnosüsteemide hooldusja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi.

6. Korteriühistu liige on kohustatud tasuma tema poolt tabitavate kommunaalteenuste eest (vesi, kanalisatsioon, keskküte) ning lisaks hooldustasuja remondifondi makseid. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostjale arusaadav kust võlgnevus võetud on. Tulenevalt kostja vastuväidetest andis kohus hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (tl. 45). Hageja esitas täiendavad tõendid (tl. 62- 98), kust nähtub, millise perioodi eest on kostjal võlgnevus, millest see koosneb ja kui suur see on kuude kaupa. Kostja väitel on ta on perioodil 01.01.2013-30.11.2014 tasunud isegi rohkem, kui on talle arvestatud, kuid kostja on jätnud tähelepanuta, et võlgnevus on eelnevast perioodist (01.01.2005-31.12.2012). Hageja esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (tl. 5) nähtub, kui suur on korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja kostja eluruumi pindala (47, 2 m2). Hageja on võlgnevust arvestanud lähtudes pindalapõhisest arvestusest ning arvetelt nähtub kui

2-14-62362

3 / 3

suur on kostja osa sellest. Samuti on hageja esitanud kostja avaldused (tl. 92-96), milles kostja tunnistab võlga ja kohustub selle tasuma. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Kostja kohtule ei vastanud, ega täiendavaid vastuväiteid ei esitanud. Võlgnevuse suurusele ja majandamiskulude arvestusele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Korteriühistuseadus ei näe ette, et võlgnevust omavate korteriomanike osas peaks olemas olema korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse protokoll, nagu on väitnud kostja. Hageja on oma nõuet menetluse jooksul vähendanud, kuna kostja on võlgnevuse osaliselt tasunud. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et kostja on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole majandamiskulusid tasunud. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 877, 25 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (dokumentaalse tõendi saamise kulu). Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu.

TsMS § 162 lg 1 järgi kA.b hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 300 eurot s.h hagi esitamisel 08.12.2014 tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 100 eurot (1 tunni 40 min eest, tunnitasu 60 eurot) käibemaksuta.

Kohus leiab, et õigusabi kulud hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 100 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93- 13). Järelikult on kostja esindaja tunnitasu määr 60 eurot käibemaksuta põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 100 eurot käibemaksuta, kokku 300 eurot.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/