4-15-6581/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. augustil 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6581 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi U.N kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 23.07.2015 otsusele nr 2317,15,007117 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: U.N (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p.2 kohus otsustas:

U.N-i kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 23.07.2015 otsus nr 2317,15,007117 - määratud karistuse osas ning teha väärteoasjas uus otsus:

Mõista karistuseks U.N-ile LS § 224 lg.2 järgi 05.07.2015.a. väärteo toimepanemise eest rahatrahv 140 trahviühiku suuruses, so summas 560 eurot. Jätta lisakaristus kohaldamata. KarS § 66 lg.2 alusel määrata, et U.N-ile mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 iga kuu 80 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220155136644.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 23.07.2015 otsusega nr 2317,15,007117 karistati U.N

LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

05.07.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150705542204 kohaselt 05.07.2015 kell 10:55

Harjumaal Tõdva-Hageri tee 8.kilomeetril juhtis U.N mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,44 +/- 0,05 mg/l, rikkudes LS § 69 lg 3 ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu

13.08.2015 esitas U.N Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja taotleb lisakaristuse tühistamist ning rahatrahvi vähendamist ja ositi tasumise võimaldamist. Kaebuse esitaja kahetseb, kinnitab, et on järeldused teinud, tema puhul on tegemist juhusüüteoga. Pere ülalpidamine sõltub tema tööst ja juhtimisõigusest. Palub arvestada, et joove oli 0,39 mg – allpool keskmist, karistus aga määrati tunduvalt üle keskmise.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja kirjalikus arvamuse kohaselt menetlusalune isik pani toime ühiskonnaohtliku teo, rikkudes LS § 69 lg 3 nõudeid. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja väärteoasjas tehtud otsuse muutmata, sest juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed ning mootorsõiduki juhtimise keelamine on levinud karistusliik, mis kujutab endast efektiivset karistust liiklusalaste õigusrikkumiste eest.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on U.N-i poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 05.07.2015 kell 11:06-11:10 U.N alkoholijoove (lõplik lugem 0,44 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,39 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati U.N sõiduki juhtimiselt 05.07.2015, sest ta juhtis sõidukit Opel Zafira reg.nr.XXX, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Tunnistaja Denis Petrov (politseiametnik) ütlustega, milliste kohaselt „kõik puhuvad“ reidi käigus 05.07.2015 kell 10.55 peatas ta Tõdva-Hageri mnt ja Kiisa-Kohila mnt ristmikul sõiduki Opel Zafira reg.nr.XXX, juhi U.N-i kontrollimisel oli tunda tugevat alkoholi lõhna, tõendusliku alkomeetri näiduks oli 0,44+_0,05mg/l;

- Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel U.N kirjutas, et „eile õhtul suguvõsa kokkutulek ja hommikul ilmselt jääknähud“;

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole U.N karistusregistrisse kantud.

Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning U.N süü rikkumises on tõendatud

– menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l.

Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik U.N, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati U.N LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS §

56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Kohus on seisukohal, et kaevatav otsus tuleb tühistada LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud karistuse osas, s.t tuleb vähendada rahatrahvi suurust ning tühistada määratud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt puuduvad U.N kehtivad karistused. Varasemalt ei ole U.N lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest või teiste liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, seetõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra, arvestades kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistuse suuruse mõistmine antud konkreetsel juhul on kooskõlas ka 18.06.2015 Riigikohtu lahendiga nr.3-1-1-59-15.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi

Palitsa 23.07.2015 otsusega nr 2317,15,007117 – määratud karistuse osas. Kohus vähendab rahatrahvi suurust ja mõistab karistuseks rahatrahvi 140 trahviühiku ulatuses, mis on alla sanktsiooni keskmise määra, arvestades kergendavat asjaolu ning jätab lisakaristuse kohaldamata, sest U.N ei ole varem rikkumisi toime pannud. Samuti võimaldab kohus määratud trahvi tasumist ositi.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt