1-12-11801/228 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 31. august

il 2015.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11801 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Margit Luga Asja läbivaatamise kuupäev 31.08.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid suhtes S.Z-i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu S.Z, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta rahuldamata Viru Vangla taotlus ja jätta S.Z-i suhtes karistusjärgne

käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava suhtes S.Z-i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

S.Z tunnistati süüdi otsusega KarS §

Viru Maakohtu 29.01.2013 200 lg 2 p 4,7 järgi ning KrMS 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS

stetud karistust Viru Maakohtu 13.07.2011 § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõi otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkar 23 päeva istuseks vangistus 3 aastat 2 kuud . Karistuse kandmise . algus 23.06.2012 15.09.2015 ja lõpp

2

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud isel S.Z-i oomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas koos elukaaslase ja kahe lapsega xxx Vabanemise üürikorteris aadressil korral ma asuda. Kindel eluase puudub. ei ole võimalust sama aadressile ela On omandanu ariduse, keevitaja eriala seoses vangistusega pooleli. d põhih omandamine jäi Ameti omandamist ei pea praegu

põhiliseks, soovib töötada. Enne vangistust oli arvel töötukassas, töötamise kogemus ebapiisav tööturul entsivõimeliseks toimetulekuks. konkur Vaid ü aajaliselt töötanud. Varasemalt töötanud õttes hel korral on pikem xx ettev xx - valmistas ette metallkonstruktsioone. Vabaduses korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, puudus eelarve pidamise oskus, majanduslikke probleeme lahendas kuritegelikul viisil. Oli vormistatud pesumajj

a, kuid intsidendi pärast tööst vabastatud. Hetkel on köögi reservis. 11.03.2013-10.02.2014 koristaja 30.08.2015-

11.02.2015 pesumaja tööline Suhtlusring vabaduses koosnes enamjaolt kriminaalkorras karistatud isikutest, oli teiste poolt mõjutatav. Osa kuritegusid sooritatud alkoholijoobes ja karistatud mitu korda AS alusel. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole sõltuvust diagnoositud. Isiku enda sõnul tarvitas amfetamiini ajal, kui isiklikus elus oli probleeme suhetes. Karistatud ühel korral NPALS'i alusel. Meditsiiniosakonna an diagnoositud ei ole. dmetel juhutarvitaja, sõltuvust 14.04.2015 kuni 26.05.2015 osalenud sõltuvusele suunatud programmis Eluviisitreening 29.05.2013-21.06.2013 osales sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine". 08.04.2014- -taseme kursustel. Eksam edukalt sooritatud tulemusega 96%. 19.06.2014 käis A1 11.08.2014-09.03.2014 -taseme kursustel. Eksam edukalt sooritatud tulemusega 64%. käis A2 alates 16.03.2015 käis B1-taseme kursustel, eksam toimub septembris. Kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kannab karistust isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, isikute tatud mootorsõiduki ärandamise, grupis. Varasemalt karis varguste, kelmuse, süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest. Kuritegude toimepanemise

soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, majandusliku kasu saamise eesmärk ning grupi mõju.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et S.Z

ei esitanud vanglast vabanemisel karistusjärgse käitumiskontrollile oma võimaliku elukoha andmeid. Tal on õigus esitada taotlus munitsipaaleluruumi saamiseks peale vabanemist. Munitsipaaleluruumi üürile andmisega ja kasutam kuhu võib isik pöörduda isega tegeleb xxx,

vabanemisel oma eluaseme xxx le küsimuse lahendamiseks ( ). Sel ajal, kui isik ei saa veel üüri munitsipaaleluruumi, võib ta kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab xx linna xxx (xxx ). Kinnipidamisasutusest vabanenud või ennetähtaegselt vabastatud isik võib ka toimetulekutoetuse vormistada. Kui S.Z tahab vabanemisel toimetulekutoetust vormistada, peab tal olema sotsiaalne seisund ja elamispind (see võib olla ka varjupaik). S.Z-ile ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Rahvastikuregistris on S.Z elukohaks märgitud xxx linn. S.Z-i kuritegelik käitumine on muutusteta alates 1999.aastast. Vangistused on vaheldunud tingimisi karistustega. Teda on kuuel korral määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla, katseaegade kokkuvõtetest saab järeldada, et katseaegade kulud on olnud mitterahuldavad- ta on pannud toime uue kuriteo, rikkunud kontrollnõudeid, ei ole täitnud ÜKT-d.

Prok

urör ei toeta Viru Vangla taotlust ja palub see jätta rahuldamata.

3

S.Z ei soovi olla allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile

.

Kohus tutvunud esitatud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning tutvunud prokuröri ja

S.Z-i S.Z-i suhtes karistusjärgse arvamustega, leiab, et käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

samuti karistatud 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.Z-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. S.Z on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda S.Z puudub vabanemisel kindel elukoht, mis teeb võimatuks käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja kontrolli teostamist.

Kohus leiab, et suhtes S.Z-i karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole

küllaldaselt põhjendatud ja eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ / Loretta Pikma Kohtunik