Legislator Case Law & Legislation
2-15-8856/5 AI generated

2-15-8856/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-15-8856/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-15-8856

Legislator headnote

AI generated

2-15-8856/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-15-8856

Keywords

AI generated
withdrawal of legal objection satisfaction of claim withdrawal following settlement opposition by debtor resolution of main issue mutual termination agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-15-8856

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tiia Bergson Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-8856 OÜ XXX hagi OÜ XXX ja XXX vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX; asukoht XXX), Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; e-post rainer.kuulme@advokaat.ee); Kostja I: OÜ XXX (registrikood XXX; asukoht XXX; epost XXX); Kostja II: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja OÜ XXX ning kostjate OÜ XXX ja XXX vahel 26.08.2015.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Kostjad on kohustatud tasuma hagejale kokku 6 669,24 eurot (edaspidi: Võlgnevus, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 2 419,24 eurot, viivistest summas 3 500 eurot, kahjuhüvitisest summas 100 eurot, riigilõivust summas 250 eurot ja õigusabikulude hüvitisest summas 400 eurot), millest 2 419,24 eurot tasutakse hiljemalt 10.09.2015.a ja 4 250 eurot hiljemalt 26.11.2015.a, kandes eelviidatud summad tähtaegselt OÜ XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. 1.2 Tasumisega viivitamisel kohustuvad OÜ XXX ja XXX tasuma OÜ-le XXX tasumata põhivõlgnevuse, kahjuhüvitise, riigilõivu ja õigusabikulude summalt viivist arvestusega 0,2% päevas. 1.3 Juhul kui OÜ XXX ja XXX hilinevad kompromissis kokkulepitud summade tasumisega või ei tasu neid üldse, on OÜ-l XXX õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostjate varale. Kostjate eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

2-15-8856

2

1.4 OÜ XXX ja XXX vastutavad käesolevast kompromissilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-15-8856. 3. Rahuldada OÜ XXX taotlus riigilõivu tagastamiseks. 4. Tagastada OÜ-le XXX riigilõiv summas 250 eurot ning kanda see OÜ XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. 5. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust, kuivõrd pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud.

MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ XXX hagi OÜ XXX ja XXX vastu võla nõudes.

2. Kohtule esitati hageja ja kostja vahel 26.08.2015.a sõlmitud kompromiss, mille pooled taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Kohtule on esitatud kompromissi tingimused. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust 250 eurot. Pooled loobusid TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

2-15-8856

3

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mille kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Seega leiab kohus, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Hageja on esitanud taotluse riigilõivu 250 euro tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tasus 09.06.2015.a riigilõivu summas 500 eurot.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

9. Kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivust 250 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OÜ XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank.

10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik