1-15-2626/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

31. august

il 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-2626 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 31.08.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid elektroonilise Z.H valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Z.H isikukood XXX X

XX Kaitsja Advokaat Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta Z.H tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus Z.H-le riigi õigusabi osutamise eurot. eest tasu määramiseks summas 48,0

Välja mõista Z.H´ilt menetlusekulud 48 eurot kaitsjatasu. Z.H´il tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise 30-päevase tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700025517, ja selgitus „Z.H 1 2626 menetluskulud“ .

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava elektroonilise Z.H valvega tingimisi enne t

ähtaega vangistusest vabastamiseks.

Z.H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 9.04.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistusele liideti Viru Maakohtu 01.04.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistus ja Harju Maakohtu 5.11.2013 mõistetud rahaline karistus, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 9 rahaline karistus 172,80 eurot. päeva vangistust ja Karistuse kandmise algus . 01.04.2014 10.09.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses tal on 3 Z.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. sõnul ei ole isik võimeline enamat Vanglas olles on xxx omandama. Kinnipeetav töötas enne käesolevat vangistust ca kolm kuud ametlikult xxx-s. Varasemalt olnud arvel töötukassas ja teinud harva juhutöid ehitustel. Alates xxx. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamisega 13 aastaselt. On esinenud mitme päevaseid joomatsükleid. Kinnipeetava sõnul oli röövimine toime pandud alkoholijoobes. 2013 oli kainestusmajas. Viimati tarvitas alkoholi enne vanglasse tulekut märtsis 2014. Probleemi antud valdkonnas ei näe. Narkootikumide tarvitamist alustas kanepiga 18 aastaselt. 2011 (enne vanglasse sattumist) tarvitas amfetamiini igapäevaselt ca 3 kuud. On varasemalt varguse episoode toime pandud narkojoobes. Viimati tarvitas narkootikume 2011. Meditsiiniosakonna andmetel on tegu juhutarvitajaga. xxx. Enamus kuritegusid sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil. 2012 karistatud röövimise eest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 73%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla ei toeta

Z.H´i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde xxx, kus ta omab sissekirjutust. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub Lxxx xxxx. Š Antud korteris elab Lx xxx koos lapselapsega ja tema alaealise lapsega. Teostatud elukoha xx Š kontrolli põhjal vastab Z.H elektroonilise valve kohaldamise nõuet

elukoht ele. Kirjaliku n vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamis õusoleku toetamaks kinnipeetava t andis kinnipeetava ema Lx xxx xxx xxx. Nendele on selgitatud xx Š ja vennatütar A Tš elektroonilise valve olemust. Kinnipeetava ema Lx xxx vabanemisel materiaalselt ja moraalselt xx Š on nõus Z.H toetama. LxxxŠxxx

on pensionär. Korterimaksete eest on võlad.

Kinnipeetava ema sõnul Z.H olid kooliajal õppimisega probleemid. Õppis xxx. Z.H puudub motivatsioon hariduse omandamiseks.

Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Z.H kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Kinnipeetava ema L Š õnul Z.H xxx xxxa s sissetulekuks enne vangistust oli igakuiselt makstav töövõimetuspension ning tal on vabanemisel võimalus taastada pension. Karistusregistri andmetel on Z.H korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Varasemad kari allutamine ei ole talle stused ning käitumiskontrollile positiivset mõju avaldanud.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Z.H leb ennetähtaegset vabastamist. taot

Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri seisukohaga ja süüdimõistetu arvamusega, leiab, et Z.H tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve all a vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingi

museks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Z.H nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 3 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

Z.H on kriminaalkorras korduval karistatud (varavastaste kuritegude eest sh 1 aste - t röövimine). Viimane vangistus mõisteti varguste eest. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

V ulekut ja abaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimet suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Z.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varasemalt Z.H-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute süstemaatiliste , kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust puudub kohtul veendumus selles, et kinnipeetav suudab katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Ka vangistuses on kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.H vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma