2-13-27270/84 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-27270

Tsiviilasi

Kalmer Rahulani hagi Valli Murde ja OÜ Advokaadibüroo

Karl Saavo vastu kahju hüvitamiseks;

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo vastuhagi Kalmer

Rahulani vastu 1 773,60 euro ja viivise väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalmer Rahulani määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Kalmer

Rahulan

(isikukood:

XXXX); esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius;

Vastustaja: Valli Murde (isikukood: XXXXXX); esindaja

vandeadvokaat Britta Oltjer;

Maakohtu menetluses kostja II / vastuhagis hageja:

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo (registrikood:10515082)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määrus osas,

milles maakohus määras määruse viivitamatule täitmisele

menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni

punkt 6). Teha selles osas uus määrus ja sõnastada määruse

resolutsiooni p 6 järgmiselt: „Määrus kuulub täitmisele

lahendi jõustumisel“.

2. Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 11. juuni 2015

määrus muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste

endi kanda (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Kalmer Rahulani (hageja) hagi Valli Murde (kostja I) ja

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks ning OÜ Advokaadibüroo Karl

Saavo vastuhagi Kalmer Rahulani vastu 1 773,60 euro ja viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus

jättis 25. juuni 2014 otsusega K. Rahulani hagi ja kostja II vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis

hagi menetluskulud hageja kanda ning vastuhagi menetluskulud kostja II kanda (II kd tl 105–110).

Tartu Ringkonnakohus jättis 09. veebruari 2015 otsusega hageja apellatsioonkaebuse ja kostja II

vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis hageja ja kostja II menetluskulud maa-

ja ringkonnakohtus nende endi kanda ning kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja

kanda (III kd tl 2–7). Riigikohus jättis 01. aprilli 2015 määrusega hageja kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (III kd tl 20).

Kostja I esitas 20. jaanuaril 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning täiendas seda

29. aprillil 2015. Avalduse kohaselt on kostja I menetluskulud 12 001,63 eurot (sh käibemaks), millelt

kostja I palub mõista välja ka viivise.

Menetluskulude hüvitamist ei välista asjaolu, et kulud kandis kostja I eest kostja II. Enamus

õigusabikulust seondus hagi menetlemisega. Kostja I ei ole käibemaksukohustuslane. Õigusabi eest

tasumise kohustust tõendab lisaks arvetele ka kostja I ja Advokaadibüroo Aivar Pilv vahel sõlmitud

õigusabileping. Kohustuse tekkimise aluseks on õigusabileping, mitte arve. Mitme lepingulise

esindaja kulude väljamõistmine on põhjendatud. AdvS §-st 47 tulenev solidaarvastutus ei ole

kohaldatav õigusabikulude kindlaksmääramise menetluses ega anna alust jätta õigusabikulude sisu

hindamata. TsMS § 207 lg 2 sätestab, et iga kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt.

Kuna kostja 1 menetluskulud jäeti hageja kanda ning õigusabikulud seondusid hagi menetlemisega,

tuleb need hagejalt kostja 1 kasuks välja mõista. Asja materjalidest nähtub, et vastuhagi menetlemine

ei saanud moodustada lepinguliste esindajate toimingutest rohkem kui 10%.

2. Hageja vaidles kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning palus jätta see

rahuldamata või alternatiivselt osaliselt rahuldamata. Arved on esitatud kostjale II, seega täitis ta

arveid tasudes enda kohustust. Kostja I ei ole tõendanud, et tal on kohustus hüvitada kostjale II

viimase kantud kulud. Kuna kostjal I ei ole tekkinud õigusabi eest tasumise kohustust, puudub alus

TsMS § 174 lg 9 kohaldamiseks. Mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine ei ole põhjendatud.

Menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud on tehtud mõlema kostja huvides. Olukorras, kus

hageja nõue on esitatud solidaarselt mõlema kostja vastu ning neil on ühine lepinguline esindaja,

tuleb poolte menetluskulud lugeda üldjuhul võrdseks. Kostja I menetluskulude nimekiri sisaldab

vähemalt 50% ulatuses kostja II kulusid, mille kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist ei saa

kostja I nõuda. Vastuhagi menetlemisega oli esindajate toimingutest seotud vähemalt 50%.

Menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule

kulunud aja eest. Puudub alus hagejalt kostja I kasuks käibemaksu väljamõistmiseks, menetluskulud

on kandnud käibemaksukohustuslasest juriidiline isik.

3. Karl Saavo 28. mai 2015 teatise kohaselt on kostjal I kohustus kostja II tasutud õigusabikulud

hüvitada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus rahuldas 11. juuni 2015 määrusega V. Murde avalduse osaliselt, määras V. Murde

menetluskuluks ja mõistis K. Rahulanilt välja V. Murde kasuks õigusabikulu 3 422,55 eurot.

Maakohus jättis avalduse õigusabikulu 8 579,08 euro osas rahuldamata. K. Rahulanil tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on menetluskulu TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 järgi

menetlusosalise esindaja kulud. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

ja vajalikkust.

Maakohus nõustus hagejaga, et kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamine TsMS 175 lg 3 kohaselt

ei olnud põhjendatud. Tegemist oli käsunduslepingust tuleneva vaidlusega ning menetluses ei tehtud

keskmisest enam aeganõudvaid toiminguid ega käsitletud tavapärasest suuremas mahus asjaolusid

või tõendeid. Tuginedes Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, leidis maakohus, et õigusabi

tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Menetluskulu

tõendavaks dokumendiks on lisaks kulu kandmist tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele

esitatud arve. Maakohus leidis, et kuigi kõik arved on esitatud kostjale II, on kostjal I tulenevalt

kostjate ja AS-i Advokaadibüroo Aivar Pilv vahel sõlmitud kliendilepingu p-st 7 ning K. Saavo

28. mai 2015 teatisest kohustus tasuda õigusabi eest. Maakohus leidis, et kostjate esindaja tunnitasu

130 eurot ning 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ning vastab

kohtupraktikas aktsepteeritule.

Kuivõrd hagi oli esitatud solidaarselt kahe kostja vastu, kostjate huvid olid kokkulangevad, hagi

rahuldamine kostja I suhtes oleks AdvS § 47 alusel toonud kaasa ka kostja II vastutuse hageja ees

ning kostjatel on ühine lepinguline esindaja, tuleb poolte menetluskulud lugeda üldjuhul võrdseks

ning kostja I põhjendatud menetluskuluks on pool hagiga seotud õigusabikulust. Kohtule esitatud

materjalidest ei nähtu, et esindajad oleksid teinud kõiki või teatud hagiga seotud toiminguid üksnes

ühe kostja huvides.

Maakohus analüüsis iga arvega seotud toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et kostja I

põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on 3 422,55 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja I

esindajate istungiks valmistumise ja istungil esindamise ajakulu kattuvas ulatuses. Samuti ei ole

maakohtu hinnangul põhjendatud kliendiga kohtumise ja büroosisese nõupidamise ajakulu ning sõidu

ajakulu. Kuivõrd menetlusdokumendid olid seotud ka vastuhagiga, vähendas maakohus põhjendatud

ajakulu selle võrra. Kuna arved on esitatud kostjale II, kes on käibemaksukohustuslane, ei pidanud

maakohus käibemaksu kostjale I hüvitamist põhjendatuks. Maakohus rahuldas kostja I taotluse ja

mõistis TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Hageja K. Rahulan esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu

Maakohtu 11. juuni 2015 määrus osas, millega maakohus mõistis K. Rahulanilt V. Murde kasuks

välja menetluskulud summas 3 422,55 eurot ning viivise ning teha tühistatud osas uus kohtumäärus,

millega jätta V. Murde 29. aprilli 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses

rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt:

1) tuvastas maakohus ebaõigesti, et V. Murdel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.

AS Advokaadibüroo Aivar Pilv, OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo ja Valli Murde vahel sõlmitud

õigusabileping ei tõenda kohustuse tekkimist V. Murdel. Kliendilepingust koosmõjus selle alusel

väljastatud arvetega järeldub, et õigusabi eest tasumise kohustus on tekkinud OÜ-l Advokaadibüroo

Karl Saavo. Kuna õigusteenuse osutamise leping ei reguleeri OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo ja

V. Murde vahelisi kokkuleppeid, ei saa sellega tõendada vastustajate vahelist kokkulepet

õigusabikulude hüvitamise kohta. K. Saavo 28. mai 2015 teatis on väljastatud kasutamiseks just

käesolevas menetluses ning üksnes eesmärgiga luua alus K. Rahulanilt kulude väljamõistmiseks;

2) ei ole vastustaja kandnud menetluskulusid tsiviilasja nr 2-13-27270 menetluses, mistõttu ei ole tal

õigust nende väljamõistmist vastaspoolelt nõuda.

3) ei ole maakohus õiguslikult ega sisuliselt põhjendanud kohtumääruse resolutsiooni p 6, mille

kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Tegemist ei ole lahendiga, mida kohus võiks

TsMS § 463 lg 2 ja § 468 koostoimes teoreetiliselt omal algatusel tagatiseta täidetavaks tunnistada.

Teiste lahendite viivitamatult täidetavaks tunnistamine saab toimuda üksnes menetlusosalise taotluse

alusel (TsMS § 469) ning V. Murde vastavat taotlust esitanud ei ole. Menetluskulude

kindlaksmääramise kohtumäärus on erand TsMS § 467 lg-s 5 sätestatud üldregulatsioonist ega kuulu

viivitamatule täitmisele.

6. Tartu Maakohus tagas 26. juuni 2015 määrusega K. Rahulani määruskaebuse ning peatas tagatise

vastu Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määruse täitmise K. Rahulani määruskaebuse lahendamise

ajaks. Maakohus määras peatada täitmine, kui K. Rahulan tasub tagatise 171 eurot. Arvestades

K. Rahulani põhjendusi ning tuginedes TsMS § 472 lg-le 1, pidas maakohus mõistlikuks ja

otstarbekaks määruskaebus tagada. K. Rahulani avaldusest ei nähtu, et esineks alus peatada täitmine

tagatise andmiseta. Maakohus pidas piisavaks tagatiseks 171 eurot (5% väljamõistetud summast).

Tagatis 171 eurot tasuti K. Rahulani eest 26. juunil 2015.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja V. Murde vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning

maakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt:

1) ei ole maakohus vastustaja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses piisavad kaalutlused oma järelduste

põhjendamiseks;

2) ei välista TsMS § 174 lg 4 kohaselt menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema

eest kandis need muu isik;

3) ei pea menetlusosaline TsMS § 174 lg 5 teise lause järgi kohtu nõudmiseta esitama menetluskulusid

tõendavaid dokumente. Vaatamata vastavasisulise kohustuse puudumisele esitas vastustaja kohtule

detailsed tõendid, mis kinnitasid üheselt, et V. Murde on sõlminud Advokaadibürooga Aivar Pilv

õigusabilepingu, mille p-st 7 tulenes V. Murdele kohustus tasuda õigusabi osutamise eest. Asjaolu,

et õigusabileping oli sõlmitud nii vastustaja kui ka Advokaadibürooga Karl Saavo, ei välistanud

V. Murde õigusabi eest tasumise kohustust. Lisaks esitas vastustaja kohtule ka K. Saavo 28. mai 2015

teatise, mille kohaselt on kostjal I kohustus kostja II tasutud õigusabikulud hüvitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et K. Rahulani määruskaebus väljamõistetud menetluskulude osas tuleb

jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 11. juuni 2015 määrus selles osas muutmata. Ükski

määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea

vajalikuks neid korrata.

Maakohus tuvastas õigesti, et V. Murdel on tekkinud kohustus õigusabi eest tasuda. Õigusabi kulude

hüvitamist ei välista see, kui neid kandis menetlusosalise eest kolmas isik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Viidatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu otsuse

nr 3-2-1-174-10 p 10; määruse nr 3-2-1-132-10 p 10; määruse nr 3-2-1-43-10 p 19). Praegusel juhul

on maakohus kostja I kasuks välja mõistetud esindajakulu suurust põhjendanud ja diskretsioonipiire

ei ole ületatud.

10. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on põhjendamatult määranud, et

vaidlustatud kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Ringkonnakohus tühistab selles osas Tartu

Maakohtu 11. juuni 2015 määruse ning teeb tühistatud osas uue määruse ja sõnastab määruse

resolutsiooni p 6 järgmiselt: „Määrus kuulub täitmisele lahendi jõustumisel“.

Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks kuulub

määrus tervikuna täitmisele viivitamatult. Ringkonnakohus jääb oma tsiviilasjas nr 2-13-30822

väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 467 lg 5 sätestab üldnormina, et kohtumäärus kuulub

viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 467 lg 5 ja

§ 177 lg 4 koosmõjust tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramise osas ei kuulu kohtumäärus

viivitamatule täitmisele, st tegemist on lubatud erandiga üldreeglist. Vastavalt tuleb maakohtu

määrust punktis 6 muuta.

11. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 386 lg 4 kohaselt 26. juuni 2015 määrusega määruskaebuse

tagamise. Määruskaebuse esitajal on TsMS § 195 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda tagatise tagastamist.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks