3-13-1083/155 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1083 Haldusasi NS kaebus Pirita linnaosa eluasemekomisjoni 10.10.2014 protokollilise otsuse nr 6 p 1 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks lahendada kaebaja avaldus munitsipaaleluruumi andmiseks Menetlusosalised Kaebaja – NS Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kunnar Korsten Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus NS apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tagastada NS poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud väljavõte Eesti Statistikaameti 2008. a ametite klassifikaatorist 3-l lehel. 2. Rahuldada NS apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 19.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1083 osas, millega jäeti tühistamata Pirita linnaosa eluasemekomisjoni 10.10.2014 protokollilise otsuse nr 6 p 1 NS 28.05.2014 taotluse rahuldamata jätmise osas. Teha selles osas uus otsus. 3. Tühistada Pirita linnaosa eluasemekomisjoni 10.10.2014 protokollilise otsuse nr 6 punkt 1 osas, millega jäeti rahuldamata NS 28.05.2014 taotlus ja kohustada Tallinna linna NS 28.05.2014 taotlust uuesti läbi vaatama. 4. Mõista Tallinna linnalt NS kasuks välja menetluskulu summas 16,85 eurot (kuusteist eurot ja 85 senti).

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-13-1083 2(9) Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. NS esitas 07.02.2013 Pirita linnaosa eluasemekomisjonile avalduse, milles palus võtta end eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele ja eraldada talle esimesel võimalusel munitsipaaleluruum (kd I tl 6). Avalduse kohaselt ei ole NS-l alates 01.06.2010 elamispinda ning eluruumi on ta taotlenud juba 10.02.2010 avalduses, milles palus eraldada talle omaette munitsipaalelamispind Pirita linnaosas uues äsjavalminud majas õigusega see korter edaspidi erastada. Avaldus jäeti esmalt käiguta (kd I tl 11) ning 27.05.2013 võeti NS linnaosavalitsuses arvele eluruumi üürimist taotleva isikuna (kd I tl 37). 2. NS esitas 21.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Pirita Linnaosa Valitsust andma kaebajale eluruum. 3. Tallinna Halduskohus tagastas 01.07.2013 määrusega kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.08.2013 määrusega rahuldamata NS määruskaebuse halduskohtu määrusele. Riigikohus rahuldas 10.04.2014 määrusega asjas nr 3-3-1-91-13 NS määruskaebuse ning tühistas halduskohtu 01.07.2013 määruse ja ringkonnakohtu 14.08.2013 määruse ning saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule. 4. Kohtumenetluse kestel leidsid aset järgmised sündmused: - 25.06.2013 kinnitas kaebaja oma soovi saada munitsipaaleluruum (kd I tl 51); - 11.07.2013 kinnitas kaebaja oma soovi saada munitsipaaleluruum (kd I tl 185); - 25.09.2013 teavitas Pirita Linnaosa Valitsus kaebajat, et asustamata eluruumid on avaldatud Pirita Linnaosa Valitsuse koduleheküljel (kd I tl 187); - 28.10.2013 esitas kaebaja avalduse eluruumi üürimiseks Raadiku tänaval (kd I tl 189), kaebaja taotlus jäeti käiguta (kd I tl 191) ning kaebaja kõrvaldas avalduse puudused 27.11.2013 (kd I tl 193 ja 195); - 09.01.2014 kinnitas kaebaja soovi saada munitsipaaleluruum, tingimusel, et eluruum on Tallinna linna omandis, mitte eraettevõttelt renditud (kd I tl 197 ja 199); - 16.01.2014 teavitas Pirita Linnaosa Valitsus kaebajat, et vabanenud on munitsipaaleluruum aadressil XXXXXXXXX XXX-XX (kd I tl 201); - 14.05.2014 esitas kaebaja vastustajale dokumendi, et on läbinud hooldusõe kursuse ning töötab alates 01.03.2014 AS I osakonna abilisena (kd II tl 160); - 22.05.2014 kinnitas kaebaja vastustajale, et talle sobib, et Tallinna linn rendib Raadiku tänaval kortereid kahekümneks aastaks (kd II tl 18 jj);

3-13-1083 3(9) - 23.05.2014 tegi vastustaja kaebajale kompromissettepaneku taotleda üürile andmist korteri suhtes aadressil XXXXX XXX XX-XX ja selgitas taotluse esitamise korda (kd II tl 65); - 24.05.2014 avaldas kaebaja kohtumenetluses, et ta ei soovi korterit aadressil XXXXX XXX XX-XX (kd II tl 24) ning töötab alates 01.03.2014 XXXXXXXXXXX osakonna abilisena (kd II tl 24 ja 30); - 28.05.2014 selgitas vastustaja (Linnavaraameti kaudu) kaebajale, et Pirita Linnaosa Valitsus ei ole taotlenud kaebajale korteri eraldamist (kd II tl 66); - 12.06.2014 kirjas kohtule selgitas vastustaja, et kuna linnaosavalitsusele ei ole eraldatud munitsipaaleluruume üürimiseks Raadiku tänaval, ei ole võimalik vastustajat kohustada kaebajale Raadiku tänaval munitsipaalelamispinda üürima (kd II tl 62). Sama selgitas vastustaja täiendavalt 10.07.2014 seisukohas (kd II tl 165); - 20.06.2014 kirjaga nr 2-2/45 vastas vastustaja kaebajale, et kuna Pirita Linnaosa Valitsusele on eraldatud asustamata munitsipaaleluruum aadressil XXXXX XXX XX-XX, ei ole võimalik esitada nõudmisi eluruumi üürileandmiseks Raadiku tänaval (kd II tl 157); - Pirita linnaosa eluasemekomisjon jättis 10.10.2014 protokolli nr 6 p-ga 1 (kd III tl 54) rahuldamata NS 28.10.2013 avalduse ja 28.05.2014 taotluse (protokolli kohaselt esitas NS 28.05.2014 taotluse, et Pirita linna eluasemekomisjon esitaks järelepärimise Tallinna Linnavaraametile konkreetse korteri saamise osas NS jaoks). Protokolli põhjenduste kohaselt ei ole NS soovitud elamutesse Raadiku tn 8/3 või Raadiku tn 8a/3 või Raadiku tn 8b/3 Pirita linnaosa eluasemekomisjonil jagamiseks eluruume olnud. Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määruse nr 39 „Linna eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra, linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra ning eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise avalduse vormi kinnitamine“ lisa 1 p-de 33, 34 ja 37 kohaselt määratakse kvoot, mille alusel jagatakse linnaosade vahel asustamata munitsipaaleluruume arvele võetud üürimist taotlevate isikute arvu järgi. Pirita Linnaosa Valitsus on 23.05.2014 teavitanud NS-t võimalusest taotleda eluasemeks munitsipaaleluruumi aadressil XXXXX XXX XX-XX. Taotlust antud eluruumile NS ei esitanud. Kui isikul oleks tõsine vajadus eluruumi järele, siis võtaks ta selle vastu ka elamus, mis ei ole tema valikutes esimene eelistus. Pirita linnaosa eluasemekomisjon ei pea vajalikuks taotleda Tallinna linna eluasemekomisjonilt elamispinda konkreetselt NS-le eraldamiseks, kuna eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetute andmed edastatakse igakuiselt Tallinna Linnavaraametile. Kvoodi alusel eraldatud eluruume on võimalik taotleda munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikute nimekirjast kõikidel isikutel. Pirita linnaosa eluasemekomisjon otsustab asustamata eluruumi üürile andmise kaalutlusotsuse alusel isikute hulgast, kes esitasid taotluse korteri üürimiseks; - 20.10.2014 on I andnud tõendi, et kaebaja on XXXXXXXXXXX osakonna abilise (hooldaja) ametikohal (kd III tl 74); - 27.10.2014 vastas Tallinna Linnavaraamet kaebajale, et hooldaja on Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürile andmise mõttes Tallinna linnale vajalik töötaja (kd III tl 74 pöördel); - 01.11.2014 esitas kaebaja vastustajale taotluse linnale vajalikule töötajale eluruumi üürimiseks (kd III tl 78).

5. Halduskohus võttis 24.07.2014 menetlusse NS kaebuse Tallinna linna kohustamiseks lahendada kaebaja avaldus munitsipaaleluruumi üürile andmiseks ning Pirita Linnaosa Valitsuse 20.06.2014 vastuse nr 2-2/45 tühistamiseks. NS esitas 01.11.2014 kohtule avalduse kaebuse muutmiseks. Tallinna Halduskohus võttis 04.11.2014 määrusega vastu kaebuse muutmise osaliselt ja asendas Pirita Linnaosa Valitsuse 20.06.2014 vastuse tühistamise nõude Pirita linnaosa eluasemekomisjoni 10.10.2014 otsuse p 1 tühistamise nõudega. Kohus jätkas menetlust kohustamisnõude osas. Kohus keeldus menetlusse võtmast 01.11.2014 avalduse lahendamiseks kohustamise nõuet. 6. NS palub tühistada Pirita linnaosa eluasemekomisjoni 10.10.2014 protokollilise otsuse nr 6 p 1 ja kohustada Tallinna linna lahendama kaebaja avaldus munitsipaaleluruumi andmiseks.

3-13-1083 4(9) 1) Pirita linnaosa eluasemekomisjon on takistanud oma pahatahtliku tegevusega kaebajal munitsipaalelupinna saamist. Ühest küljest väidab vastustaja, et on avaldanud andmed vabade munitsipaalkorterite kohta Raadiku tänaval, kuid ei ole märkinud korterite numbreid kodulehel ega teatanud neid ka kaebajale, et kaebaja saaks täpsustada oma esitatud avaldust. Kaebaja materiaalne olukord ei võimalda endale elamispinna soetamist ning ta on varasemalt oma elukohast sunniviisiliselt välja tõstetud. Tulenevalt põhiseaduse § 28 lg-st 1 on Eesti kodanikul õigus saada puuduse korral riigilt abi. Isikul on õigus saada seaduses sätestatud hüve kohe või mõistliku aja jooksul, kui hüve saamise eeldused on täidetud ja seadus ei sätesta teisiti (3-3-1-91-12).

2) Juriidiline jõud puudub vastustaja väitel, et kaebaja ei vasta Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2010 määruse nr 17 „Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürile andmise kord“ toodud tingimustele, et talle saaks Raadiku tänaval asuvaid eluruume üürida. Kaebaja töötab alates 01.03.2014 AS I XXXXXXXXXXX osakonnas ning on kinnitanud enda soovi saada 1-2 toalist munitsipaalkorterit kõigi mugavustega. Kaebaja on oma avalduse esitanud juba 2013. a-l ning kohtumenetluse ajal on tekkinud juba uued asjaolud, mida vastustaja pidanuks võtma arvesse 10.10.2014 kaebaja avalduse lahendamisel. Juhul, kui kaebaja esitas taotlemisel vale vormiankeedi, pidanuks eluasemekomisjon juhtima sellele kaebaja tähelepanu ning hoolitsema selle eest, et kaebajal kui õigusteadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. 7. Vastustaja palus jätta NS kaebus rahuldamata. 1) Pirita linnaosa eluasemekomisjoni 10.10.2014 otsus on põhjendatud. Kaebaja taotlust eluruumi üürimiseks ei saa esitada nõudmisena. Kaebaja ei saa esitada avaldust munitsipaaleluruumi üürimiseks Raadiku tänaval, kuna Pirita linnaosa eluasemekomisjonile ei ole eraldatud munitsipaaleluruume üürimiseks Raadiku tänaval. Tallinna linna kodulehel on välja toodud Pirita munitsipaaleluruumid, mille üürimiseks on võimalik esitada avaldus kindla tähtajaga. Raadiku tänava korterid ei ole linna omandis, kuid neid käsitatakse munitsipaalkorteritena (Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“ (määrus nr 56) lisa 1 p 9). Osa Raadiku tänava kortereid on linnaosade vahel jaotatud majutamiseks II elamuehitusprogrammi sihtgrupile (noored pered ja vajalikud töötajad), ülejäänud korterid on jaotatud määruse nr 56 alusel arvele võetud isikute majutamiseks. 2) 2013. aastal on Pirita linnaosale eraldatud kaks Raadiku tänaval asuvat korterit eraldamiseks noorperele, kelle hulka kaebaja ei kuulu. Kaebaja ei vasta Tallinna Linnavalitsuse 22.10.2010 määruse nr 17 „Tallina teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürile andmise kord“ tingimustele. 2014. a-l on Pirita linnaosale eraldatud kaks sotsiaaleluruumi aadressiga Muhu 9 ja Paasiku 7 ning üks munitsipaaleluruum aadressiga. XXXXX XXX XX-XX. Rohkem kortereid Pirita linnaosale ei ole munitsipaaleluruumina väljaüürimiseks eraldatud. Kaebaja ei vasta lisaks ka Tallinna linnale vajaliku töötaja tingimustele, et saada eluruumi üürimiseks Raadiku tänaval. Kaebaja on esitanud kohtumenetluse käigus tõendi, et ta võib olla Tallinna linnale vajalik töötaja, kuid see ei oma puutumust käesoleva menetlusega. Etteheited, et eluasemekomisjon ei ole viidanud valesti esitatud vormiankeedile, ei ole asjakohased. Kaebaja oli esialgse kaebuse esitamise ajal töötu ning ei saanud vastata Tallinna linnale vajaliku töötaja tingimustele. 8. Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2014 otsusega NS kaebuse rahuldamata. 1) Kaebus on põhjendamatu. Võimalikud menetluslikud puudused avalduse menetlemisel ei muuda haldusakti sisuliselt õigusvastaseks ega tingi kaebajale munitsipaalkorteri üürimise võimaluse loomist. Kaebajal on võimalik esitada uuesti vastustajale nõuetekohane taotlus. Kohtule

3-13-1083 5(9) teadaolevalt on kaebaja esitanud 01.11.2014 vastustajale uue taotluse endale kui Tallinna linnale vajalikule töötajale eluruumi võimaldamiseks. 2) Seadusest ei tulene kohustust võimaldada isikule, kes on võimeline endale ise eluruumi tagama, eluruumi kasutamise võimalust. Kaebaja on kohtule korduvalt kinnitanud, et ta ei soovi sotsiaaleluruumi, vaid nimelt munitsipaaleluruumi. Seega ei ole kaebajale eluruumi andmise aluseks ei põhiseaduse § 28 lg 2 ega SHS § 14 lg 1. 3) Munitsipaalkorteri andmise aluseks ei ole SHS § 14 lg 1 ega selles sätestatud abivajadus. Üksikutel juhtudel tuleneb munitsipaalkorteri andmise alus seadusest (näiteks orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad tagasi endisesse elukohta lasteasutustest), kuid kohalikul omavalitsusel on lai kaalutlusõigus selles, kas ja millistel alustel võimaldada munitsipaalkorteri üürimist isikule, kellel selline õigus ei tulene seadusest. Kaebaja ei viita sellele, et tal on õigus üürida munitsipaalkorterit seaduse alusel, sama asjaolu ei tulene ka haldusmenetluses kogutud dokumentidest. Tallinna linnas reguleerivad munitsipaaleluruumi andmist kohaliku omavalitsuse õigusaktid. 4) Kohalikul omavalitsusel on munitsipaalkorterite üürile andmisel seaduses sätestamata juhtudel väga lai kaalutlusõigus ja seega võib vastustaja määrata, et konkreetsete munitsipaaleluruumide üürimise õigus jaotatakse linnaosade vahel ära ning mõningaid n.ö munitsipaalelamuid üüritakse välja üksnes kindlale sihtgrupile, nt noortele peredele. Ainuüksi asjaolust, et Tallinna linna kodulehel on loetletud Tallinna munitsipaalelamud (http://www.tallinn.ee/est/Tallinnamunitsipaalelamud), ei tulene isikule nõudeõigust saada korterit konkreetses munitsipaalelamus. Kui linnaosale on eraldatud munitsipaaleluruumina üksnes korter kindlal aadressil, nt XXXXX XXX XX-XX, ei ole linnaosal volitust üürida välja kortereid, mida talle üürimiseks eraldatud ei ole. Kohaliku omavalitsuse õigusaktid on täitmiseks kohustuslikud ka kohalikule omavalitsusele endale. Isikul puudub subjektiivne õigus munitsipaaleluruumi andmist nõuda, küll aga on tal õigus sellele, et tema avaldus vaadataks läbi kehtivat menetluskorda järgides. Eeltoodust tulenevalt puudub isikul ka õigus nõuda endale kindlatele tingimustele vastavat munitsipaal-eluruumi. 5) Tallinna linnas on munitsipaaleluruumide jaotamine reguleeritud kahe erineva õigusaktiga: üldist korda munitsipaaleluruumide saamiseks reguleerib Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määrus nr 39 „Linna eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra, linnaosa eluasemekomisjoni põhimääruse ja töökorra ning eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise avalduse vormi kinnitamine“ (määrus nr 39); Raadiku tänaval eluruumide üürile andmist reguleerib Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2010 määrus nr 17 „Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürile andmise kord“ (määrus nr 17). Vaidlust ei ole selle üle, et 28.10.2013 eluruumi üürimiseks avalduse esitamisel oli kaebaja võetud munitsipaaleluruumi taotlejana arvele. Üldises korras eluruumide üürimise taotlemine erineb Raadiku tänaval eluruumide üürimise taotlemisest. Määruse nr 39 lisa 2 kohaselt avaldab linnaosa valitsus üürile antavad korterid oma veebilehel ja eluruumi taotlejana arvele võetud isik võib esitada taotluse konkreetse ruumi taotlemiseks linnaosa valitsuse määratud kuupäevaks. Kaebaja ei ole esitanud taotlust Pirita Linnaosa Valitsuse veebilehel pakutava korteri üürile saamiseks, seega ei ole võimalik kaebaja 28.10.2013 taotlust üldise korra alusel rahuldada. Määruse nr 17 § 2 lg 1 kohaselt on Raadiku tänaval asuvatesse korteritesse võimalik eluruumi taotleda üksnes Tallinna linnale vajalikel töötajatel ning noortel peredel. Kaebaja ei vasta noorele perele eluruumi üürimise tingimustele. Kaebaja oli avalduse esitamise aja seisuga töötu (kd II tl 138) ja seda kuni 01.03.2014 (kd II tl 30). Vastustaja 10.10.2014 otsusest nähtub, et vastustaja on vaadanud kaebaja taotluse Raadiku tänaval eluruumi saamiseks sisuliselt läbi, sh sõltumata sellest, et kaebajat ei ole formaalselt linnale vajaliku töötaja või noore perena eluruumi

3-13-1083 6(9) üürimist taotleva isikuna arvele võetud. Vastustaja on vaidlustatud otsuses selgitanud, et Pirita Linnaosa Valitsusele ei ole 2013. a ega 2014. a eraldatud Raadikul eluruume Tallinna linnale vajalikele töötajatele üürimiseks (kd III tl 54 pöördel). Olukorras, kus linnaosavalitsusele ei ole eraldatud Raadikul asuvaid eluruume vajalikule töötajale üürimiseks, ei saa linnaosavalitsus sellist eluruumi ka üürile anda, kaebajale üürile andmiseks ettepanekut teha ega üürile antava eluruumi täpsemaid andmeid Linnavaraametilt küsida. Samuti ei ole kaebaja soostunud vaatamata vastustaja soovitusele esitama taotlust munitsipaaleluruumi saamiseks aadressil XXXXX XXX XX-XX, mis on Pirita Linnaosa Valitsusele munitsipaaleluruumina üürile andmiseks eraldatud. 6) Riigikohus selgitas määruses nr 3-3-1-91-13, et munitsipaaleluruumi üürimise taotluse võib linn lahendada selle järgi, kui palju on tema käsutuses vabu eluruume. Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust üürida eluruume n.ö Tallinna linnale vajalikele töötajatele. Tegemist on vastustaja kaalutlusõigusega, mille teostamiseks võib vastustaja kehtestada ka sisekorra, sh jagada eluruume linnaosade kaupa. Juhul, kui kaebaja rahvastikuregistri järgsele linnaosale ei ole munitsipaaleluruume vajalikele töötajatele üürimiseks eraldatud ja õigusaktidest ei tulene kohustust eluruumi saamiseks, võibki vastustaja jätta kaalutlusõigusele tuginedes isikule eluruumi eraldamata. Isikul on sellises olukorras kaebeõigus üksnes juhul, kui linn on eluruumi andmisel eelistanud tema taotluse lahendamisel mõnda teist taotlejat meelevaldselt. 7) Sõltumata sellest, millal tulnuks kaebaja avaldus ajaperioodil 28.10.2013-10.10.2014 lahendada, pidi vastustaja jätma kaebaja taotluse vältimatult rahuldamata olukorras, kus kaebaja nõudis enda avalduse lahendamist, kaebaja ei taotlenud XXXXX XXX XX-XX eluruumi üürimist ning vastustaja ei olnud eraldanud Pirita Linnaosa Valitsusele Raadiku tänaval asuvat eluruumi Tallinna linnale vajalikule töötajale üürimiseks. Seega ei oleks kaebajalt täiendavate asjaolude varasem väljaselgitamine saanud tingida kaebajale soodsa haldusakti andmist ja eluruumi üürimist. 8) Kuna kohus ei tühista vastustaja 10.10.2014 otsust, millega kaebaja taotlus lahendati, ei kohusta kohus vastustajat vaatama kaebaja taotlust ka uuesti läbi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. NS palub 19.01.2015 apellatsioonkaebuses (täiendatud 02.02.2015) halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on põhjendamatult kohtuasja venitanud, suunates pooli kompromissile, ning on eelistanud kaebajale vastustaja huve. Kohus ei tuvastanud kõiki vaidluse lahendamise seisukohast olulisi faktilisi asjaolusid. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et võimalikud menetluslikud puudused kaebaja avalduse menetlemisel ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Kohtu järeldus, et 28.10.2013 avalduse esitamisel oli kaebaja võetud munitsipaaleluruumi taotlejana arvele, ei tugine kogutud tõenditel. Kaebaja töötab alates märtsist 2014 I-s ja on Tallinna linnale vajalik töötaja. Vastustaja oleks pidanud kaebajat suunama enda taotlust selles osas täpsustama. 10. Tallinna linn palub 03.03.2015 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebajale on korduvalt selgitatud sotsiaalja munitsipaaleluruumi erinevust. Kaebaja on kohtumenetluse käigus üheselt väljendanud, et ta soovib munitsipaalkorterit nõudega korteri suurusele, viimistlusele, asukohale ja omandivormile. Vastustaja on võimaldanud kaebajal kohtumenetluse käigus esitada taotlus munitsipaaleluruumi saamiseks aadressil XXXXX XXX XX-XX, mis oli Pirita Linnaosa Valitsusele munitsipaaleluruumina üürile andmiseks eraldatud. Kaebaja taotlust ei esitanud. Sellest nähtub üheselt, et kaebajal puudub SHS § 14 lg 1 sätestatud abivajadus. Riigikohtu määruses nr 3-3-1-91-13 selgitati, et isik, kes ei vasta sotsiaaleluruumi

3-13-1083 7(9) üürimise tingimustele, ei saa nõuda, et linn talle tingimata eluruumi annaks. Nende isikute taotlused võib linn lahendada selle järgi, kui palju on tema käsutuses vabu eluruume. Kaebeõigus on mainitud isikul üksnes siis, kui linn on eluruumi andmisel eelistanud tema taotluse lahendamisel mõnda teist taotlejat meelevaldselt. Seadusest ei tulene kohustust võimaldada isikule, kes on võimeline endale ise eluruumi tagama, eluruumi kasutamise võimalust. 2) Kaebajale on korduvalt selgitatud munitsipaaleluruumi üürile andmise korda. Isik, kes on arvele võetud linnaosa valitsuses munitsipaalvõi sotsiaaleluruumi taotlejana, võib esitada avalduse vastavalt asustamata munitsipaalvõi sotsiaaleluruumi üürile saamiseks. Asustamata eluruumid on avaldatud Pirita Linnaosa Valitsuse veebilehel. Kaebajal on võimalik eluruumi üürimise korra kohaselt veebilehel avaldatud eluruumi üürimiseks esitada taotlus. 3) Määruse nr 17 kohaselt ei saa eluruumi taotleja nõuda eluruumi üürile andmist, vaid peab ära ootama komisjoni ettepaneku eluruumi üürile saamiseks pärast seda, kui ta on eluruumi taotlejana arvele võetud. Seega peab kaebaja esitama esmalt tõendid ja taotluse eluruumi taotlejana arvele võtmiseks. Kuna aga Pirita Linnaosa Valitsusele ei ole eraldatud Raadikul asuvaid eluruume vajalikule töötajale üürimiseks, ei saa linnaosavalitsus sellist eluruumi üürile anda. 4) Kaebaja poolt on 03.11.2014 esitatud avaldus eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks kui Tallinna linnale vajalik töötaja. Vastustaja on 10.11.2014 e-kirjaga kaebajale selgitanud avalduse esitamise korda ning palunud esitada avalduse originaal allkirjastatult koos tõenditega ning nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks. Sama nõude on vastustaja esitanud veelkordselt kaebajale 17.02.2015, millele aga kaebaja reageerinud ei ole. Eelnevast nähtub, et kaebajal puudub tegelik soov eluruumi üürile saamiseks. 5) Apellatsioonkaebuses toodu ei ole aluseks vastustaja 10.10.2014 otsuse tühistamiseks. Vastustaja pidi jätma kaebaja taotluse rahuldamata olukorras, kus kaebaja nõudis enda avalduse lahendamist, kaebaja ei taotlenud XXXXX XXX XX-XX eluruumi üürimist ning Pirita Linnaosa Valitsusele ei olnud eraldatud Raadiku tänaval asuvat eluruumi Tallinna linnale vajalikule töötajale üürimiseks. Kaebajal puudub õigus nõuda munitsipaaleluruumi üürile andmist või üürile andmiseks ettepaneku tegemist olukorras, kus kaebaja avalduse lahendamiseks pädevale haldusorganile eraldatud vabad eluruumid Raadikul vastustaja sisejaotuse kohaselt puuduvad ja kaebaja ei ole nõuetekohaselt eluruumi taotlenud. Seega on vastustaja haldusakt õiguspärane. 6) Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid on asjakohatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. 12. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei soovi linnalt sotsiaaleluruumi. Kaebaja eesmärgiks ei ole mitte ükskõik millise elamispinna saamine, vaid kindlale aadressile (Raadiku tn 8/3, 8a/3 või 8b/3) munitsipaalelamispinna saamine. 13. Munitsipaaleluruumide üürileandmise kord on Tallinnas reguleeritud selliselt, et Tallinna Linnavalitsus otsustab asustamata munitsipaaleluruumide ja sotsiaaleluruumide majutamiseks jaotamise linnaosade eluasemekomisjonide vahel (määruse nr 56 lisa 1 p 12, määruse nr 39 lisa 1 p 22.1) ning linnaosa eluasemekomisjon teeb linnavalitsusele ettepaneku linnaosale eraldatud munitsipaaleluruumi ja sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta (määruse nr 56 lisa 1 p 23, määruse nr 39 lisa 2 p 21.2). Üürile andmise ettepanek konkreetse munitsipaaleluruumi osas tehakse linnaosavalitsuse poolt eluruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võetud isikute hulgast (määruse nr 56 lisa 1 p 14, määruse nr 39 lisa 2 p 21.1).

3-13-1083 8(9) 14. Eraldi on reguleeritud Tallinna teise elamuehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürileandmine Tallinna linnale vajalikele töötajatele ja noortele peredele (määrus nr 17). Selliste korterite ja taotlejate osas peetakse eraldiseisvat arvestust, kuivõrd arvelevõtmise ja üürile andmise ettepaneku tegemise kriteeriumid on erinevad (määruse nr 17 §-d 2, 5 ja 9), samas on siiski tegemist munitsipaalkorteritega määruse nr 56 tähenduses (määruse nr 56 lisa 1 p-d 1 ja 9). Seega on vastustaja ja halduskohus põhjendatult leidnud, et määruse nr 17 alusel munitsipaaleluruumi üürile andmise (linnaosavalitsuse poolt vastava ettepaneku tegemise) eelduseks on Tallinna Linnavalitsuse poolt määruse nr 17 alusel jaotamisele kuuluva munitsipaaleluruumi eraldamine linnaosavalitsusele (vastavalt määruse nr 56 lisa 1 p-le 12 ja määruse nr 39 lisa 1 p-le 22.1). 15. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda vastustaja kinnituses, et Pirita linnaosavalitsusele ei ole eraldatud, sh määruse nr 17 alusel, eluruume kaebaja poolt soovitud aadressidele Raadiku tn 8/3, 8a/3 või 8b/3. Seega ei olnud vastustajal võimalik rahuldada kaebaja 28.10.2013 taotlust eluruumi üürile saamiseks (Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku tegemiseks, sh vastavalt määruse nr 17 §-dele 9 ja 10) ning Pirita linnaosa eluasemekomisjoni 10.10.2014 protokolli nr 6 p 1 on selles osas põhjendatud. 16. Samas ei saa Pirita linnaosa eluasemekomisjoni 10.10.2014 protokolli nr 6 punkti 1 pidada põhjendatuks osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja 28.05.2014 taotlus. Protokolli kohaselt esitas NS 28.05.2014 taotluse, et Pirita linnaosa eluasemekomisjon esitaks järelepärimise Tallinna Linnavaraametile konkreetse korteri saamise osas NS jaoks. Vastustaja on käsitlenud kaebaja 28.05.2014 taotlust soovina, et Pirita linnaosavalitsus taotleks Tallinna Linnavaraametilt kaebaja tarbeks munitsipaalkorterit määruse nr 39 alusel (põhjendades, et selleks puudub vajadus, kuna määruse nr 39 alusel arvele võetud isikutest informeeritakse linnavaraametit igakuiselt). Samas ei ole selline kaebaja tahte käsitlus ringkonnakohtu hinnangul vastavuses kaebaja tegeliku tahtega. Sellele viitavad muu hulgas kaebaja 22.05.2014 pöördumised Tallinna Linnavarameti ja Pirita linnaosavalitsuse poole (kd II tl 10-19), milles kaebaja selgitab, et tema sooviks on just määruse nr 17 alusel korteri saamine. Seega oli kaebaja tahteks, et tema kui linnale vajaliku töötaja kohta edastataks andmed Tallinna Linnavaraametile, et linna elu-asemekomisjon saaks teha ettepaneku Raadikul asuva eluruumi linnaosale jaotamiseks. Selline tahe on mõistlikult tõlgendatav kaebaja soovina, et ta võetaks määruse nr 17 § 2 lg 2 p 5 ja § 5 alusel arvele eluruumi üürimist taotlema õigustatud isikuna. See tähendab, et kaebaja taotlust tuleb käsitleda määruse nr 17 alusel esitatud taotlusena. Isegi kui asuda seejuures seisukohale, et ka kaebaja poolt 14.05.2014 Pirita linnaosavalitsusele edastatud teabest enda töötamise kohta Is (kd II tl 160) ning ülalviidatud 22.05.2014 pöördumistest ja 28.05.2014 taotlusest jäi vastustajale ebaselgeks, et kaebaja soovib Raadiku tänava eluruumi määruse nr 17 § 2 lg-le 2 tuginedes, siis halduskohtu istungil 08.09.2014 selgitas kaebaja seda täiendavalt (istungiprotokoll – kd III tl 18-20). Seega pidi kaebaja tegelik tahe olema vastustajale 10.10.2014 protokollilise otsuse tegemisel igal juhul teada. Eeltoodust lähtudes kuulub Pirita linnaosa eluasemekomisjoni 10.10.2014 protokolli nr 6 p 1 tühistamisele osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja 28.05.2014 taotlus. 17. Kohtu küsimusele, kas kaebaja võiks uute asjaolude valguses vastata määruse nr 17 tingimustele, vastas vastustaja esindaja kohtuistungil, et ei oska sellele vastata ning see tuleb välja selgitada vastava taotluse menetlemisel haldusmenetluses. Kui vastustaja leiab kaebaja 28.05.2014 taotluse uuel lahendamisel, et kaebaja vastas 2014. a-l määruse nr 17 tingimustele, on võimalik, et kaebaja tuleb võtta määruse nr 17 alusel arvele tagasiulatuvalt. Arvelevõtmise aeg on üks kriteeriumidest, mida võetakse määruse nr 17 lisa 3 kohaselt arvesse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud taotlejale eluruumi üürile andmise ettepaneku tegemisel (kui linnaoale eraldatakse määruse nr 17 alusel eluruume).

3-13-1083 9(9) 18. Apellatsioonkaebusele lisatud väljavõte Eesti Statistikaameti 2008. a ametite klassifikaatorist ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamiseks vajalik. Nimetatud väljavõte kuulub kaebajale tagastamisele (HKMS § 62 lg 2, § 185 lg 1). 19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on tasunud I astme menetluses riigilõivu 15 eurot ja teenustasu 2,60 eurot (kd II tl 129) ning II astme menetluses riigilõivu 15 eurot ja teenustasu 1,09 eurot (kd III tl 141), kokku 33,69 eurot. Arvestades kaebuse osalist rahuldamist, kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele pool tasutud riigilõivust koos teenustasuga, s.o 16,85 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets