3-14-50454/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50454 Haldusasi Binemko OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 07.02.2014 otsusega nr 6-1/1924-4 tagastatud vaide menetlemiseks kohustamiseks ning Maksuja Tolliameti 14.03.2014 otsuse nr 6-1/1924-6 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Binemko OÜ, seaduslik esindaja Vladimir Maksimkin Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Aivar Haava Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 15.09.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Binemko OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Binemko OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.09.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50454 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2015, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-50454 2(7) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliametisse (MTA) saabus 23.12.2013 käsipostiga Binemko OÜ vaie MTA 11.11.2013 maksuotsusele nr 12.2-3/4551-19. MTA 08.01.2014 kirjaga nr 6-1/1924-2 teavitati vaide esitajat vaide esitamise tähtaja rikkumisest ja anti võimalus esitada taotlus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. 27.01.2014 saabus MTA-sse Binemko OÜ taotlus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks koos korduva vaidega.

2. MTA jättis 07.02.2014 otsusega nr 6-1/1924-4 Binemko OÜ taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas vaide läbivaatamatult. 1) Binemko OÜ viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ning HKMS sätetele ei ole asjakohased, kuna maksuotsuse puhul ei ole tegemist tahteavaldusega TsÜS mõistes ega menetlusdokumendiga HKMS mõistes, vaid haldusaktiga. Haldusakti kättetoimetatuks lugemiseks piisab, kui postiasutus on jätnud juriidilise isiku registrijärgsel asukoha aadressil teate tähtkirja saabumise kohta. Teade tähtkirja saabumise kohta jäeti Binemko OÜ juriidilisele aadressile 13.11.2013, millele järgnevast päevast hakkas kulgema vaide esitamise 30-päevane tähtaeg. Vaide esitamise tähtpäev saabus maksukorralduse seaduse (MKS) § 50 lg 1 ning TsÜS § 135 lg-te 1, 2 ja § 136 lg 6 kohaselt 13.12.2013, kuid vaie esitati 23.12.2013.

2) Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks saab olla adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Asjaolu, et Binemko OÜ juhatuse liige viibis välismaal, taoliseks asjaoluks ei ole. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest.

3. Binemko OÜ esitas 07.03.2014 MTA-le kaebuse MTA 07.02.2014 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. MTA jättis 14.03.2014 otsusega nr 6-1/1924-6 Binemko OÜ kaebuse rahuldamata. 1) MKS § 45 näeb ette, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatut, kui MKS-s ei ole ette nähtud teisiti. Haldusaktide kättetoimetamise suhtes näeb MKS § 46 lg 2 ette, et kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. ptk-s sätestatule. Seega maksumenetluses ei kuulu kohaldamisele HMS üldnormid, vaid MKS §-des 52-55 toodud erinormid. Käesoleval juhul ei olnud seadusega ette nähtud kohustuslikku kättetoimetamisviisi, seega oli maksuhaldur õigustatud valima kättetoimetamisviiside vahel (MKS § 52 lg 1).

2) MTA möönab, et Binemko OÜ juhatuse liige V. Maksimkin on maksumenetluse käigus maksuhaldurit korduvalt teavitanud oma soovist saada dokumente e-postiga. Samas on maksumenetlust läbi viinud revident 05.09.2013 e-kirjas vastava taotluse vastusena selgitanud, et maksuhaldur saab saata dokumente e-posti teel üksnes krüpteeritult, kuid kuna V. Maksimkinil puuduvad ID-kaardi sertifikaadid, siis ei ole võimalik talle krüpteeritud dokumente saata. Lisaks saab MKS § 54 lg 3 kohaselt elektronposti aadressil saadetud dokumenti lugeda kättetoimetatuks üksnes juhul, kui adressaat saadab kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. Binemko OÜ avaldas ka 27.01.2014 taotluses soovi, et kõik teated saadetaks e-postiga, kuid MTA poolt

3-14-50454 3(7) e-postiga saadetud 07.02.2014 otsusele ei reageerinud ja kättesaamist ei kinnitanud. Seega juhul, kui MTA isegi oleks saatnud 11.11.2013 maksuotsuse elektrooniliselt, ei saa olla kindel, et Binemko OÜ oleks selle kättesaamist kinnitanud.

3) Tegelikkusele mittevastav on kaebaja väide, nagu ei oleks ta enne maksuotsuse kättesaamist 26.11.2013 olnud teadlik maksuotsuse tegemisest. Maksuotsuse viimasel lehel on lause: „Vastavalt Binemko OÜ juhatuse liikme Vladimir Maksimkiniga telefoni teel kokku lepitule, edastatakse maksuotsus posti teel tähtkirjana Binemko OÜ juriidilisele aadressile Raua 24-37, Tallinn.“ Ka kontrolli logiraamatusse on 11.11.2013 kantud kirje: „Helistamine juhatuse liikmele, Vladimir Maksimkinile. Lepitud kokku, et saadame otsuse Raua tn-le“. Eeltoodud asjaolude õigsuses puudub alus kahelda. Seega oli V. Maksimkin hiljemalt 11.11.2013 teadlik nii maksuotsuse koostamisest kui ka sellest, et see saadetakse postiga Binemko OÜ juriidilisele aadressile.

4) Asjaolu, et Binemko OÜ juhatuse liige viibis 11.11.2013-22.11.2013 välismaal, ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kui Binemko OÜ oleks korraldanud posti vastuvõtmise nõuetekohaselt, oleks maksuotsus jõudnud temani õigeaegselt. Liiatigi oli juhatuse liige hiljemalt 11.11.2013 maksuotsuse koostamisest teadlik. Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada ka asjaolu, et Binemko OÜ juhatuse liige ei valda piisavalt eesti keelt ning vajas lisaaega dokumentide tõlkimiseks. Kokkulepe maksumenetluses muu keele kui eesti keele kasutamiseks puudus (MKS § 47 lg 1), seega pidi Binemko OÜ arvestama dokumentide tõlkimise vajadusega ja sellest tingitud ajakuluga.

5) Menetlustähtaegade regulatsioon nõuab süvenemist ja kõrgendatud tähelepanu. Samas ei saa asjaolu, et kaebaja ei olnud vastava regulatsiooniga kursis või tõlgendas seda valesti, olla vaide esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Ettevõtluses tegutsemise eelduseks on vastavat valdkonda käsitlevate seaduste tundmine. Kaebeõigus tuleneb küll põhiseaduse §-st 15, kuid kaebeõigus ei ole siiski piiramatu.

4. Binemko OÜ esitas 08.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.02.2014 otsusega tagastatud vaide menetlemiseks kohustamiseks ja MTA 14.03.2014 otsuse tühistamiseks. 1) Kaebaja juhatuse liige viibis 11.11.2013-22.11.2013 välismaal ning sai 22.11.2013 (reede) kella 20:00 ajal kätte teate postisaadetise kohta. Tähtkirja, milleks oli MTA 11.11.2013 maksuotsus, sai kaebaja juhatuse liige sideasutusest kätte 26.11.2013. Enne 26.11.2013 ei olnud kaebaja esindaja maksuotsusest teadlik. Maksuhaldur ei ole järginud hea usu põhimõtet ega arvestanud kaebaja õigustatud huvidega. Binemko OÜ esindaja ja MTA vahel on olnud kontrollimenetluse ajal elektrooniline kirjavahetus ning Binemko OÜ on palunud edastada informatsiooni e-posti teel. Maksuhaldur ei ole kaebajat teavitanud e-posti või telefoni teel, et kaebaja peab ootama maksuhaldurilt tähtsat kirja või teadet. Samas on kaebaja mitmel korral maksuhaldurile teatanud, et kaebaja seaduslik esindaja viibib tihti väljaspool Eestit. Maksuhaldur oleks pidanud maksuotsuse edastama elektrooniliselt, arvestades selles osas esitatud taotlusi ning lähtudes põhimõttest, et selline menetlus on efektiivne, kiire ja ei too kaasa kulutusi ega ebamugavusi, tagades kaebaja õiguste kaitse. Kaebaja esitas vaide 23.12.2013, s.o. maksuotsuse kättesaamisest ja sellega tutvumisest arvates 30 päeva jooksul. 2) Kaebetähtaja ennistamiseks on mitmed mõjuvad ja objektiivsed põhjused. Ajavahemikus 11.11.2013-22.11.2013 oli juhatuse liige välismaal ja ei olnud maksuotsuse tegemisest teadlik. Juhatuse liige sai postiteate 22.11.2013 kell 20:00, kuid teates puudus viide maksuotsusele. Maksuotsus on antud üle väljastusteatega 26.11.2013. Maksuotsusega tutvumiseks pidi kaebaja seaduslik esindaja laskma selle vene keelde tõlkida, mis võttis aega, ning esimesel võimalusel esitas ta vaide MTA-le. Kaebaja seaduslik esindaja on palunud edastada informatsiooni e-posti

3-14-50454 4(7) teel. Kui maksuhaldur oleks seda teinud, oleks kaebajal olnud võimalik tutvuda maksuotsusega varem. Samas oli maksuotsuses teavitatud, et MKS § 138 lg 1 kohaselt tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Maksuhaldur viis kaebuse esitaja esindaja sellega eksitusse, sest selle viite alusel arvestas kaebaja aega arvates postkontoris maksuotsuse kättesaamise päevast. Menetlustähtaegade regulatsioon nõuab süvenemist ja kõrgendatud tähelepanu, mistõttu on eriteadmisteta menetlusosalise võimalus menetlustähtaegade osas eksida suur. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-44-12 käsitletakse kohtu eksimuste mõju menetlustähtaegade ennistatavusele. Kaebeõigus on põhiseaduslikuks õiguseks ning ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-st 1 tulenevaks õiguseks (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-61-12). Haldusakt, sh maksuotsus ei saa reguleerida isiku õigusi ega kohustusi ilma, et isikule oleks see õigusakt teatavaks tehtud.

5. Maksuja Tolliamet palus 16.05.2014 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Maksuhaldur on suhelnud maksumenetluse käigus Binemko OÜ seadusliku esindajaga e-posti teel, samas ei vasta tõele väide, nagu poleks kaebajale e-kirja või telefoni teel teatatud, et ta peaks ootama tähtsaid kirju maksuhalduri poolt. MTA 14.03.2014 otsuses on märgitud, et MTA 11.11.2013 maksuotsuse viimase lõigu kohaselt on maksuotsuse saatmine äriühingu juriidilisele aadressile telefonitsi äriühingu seadusliku esindajaga kokku lepitud. Samuti on 11.11.2013 kuupäeval tehtud kontrolli logiraamatusse vastav kirje. Kaebajale on ka maksumenetluse käigus selgitatud, miks ei ole temale võimalik haldusakte e-postiga saata ning see nähtub kaebaja esindajale 05.09.2013 saadetud e-kirjast. 2) Ebaselgeks jääb, milles seisneb kaebaja arvates tema eksitusse viimine ja milliseid kohustusi on maksuhaldur rikkunud. MTA 07.02.2014 otsuse ja 14.03.2014 otsuse on maksuhaldur saatnud kaebajale tema poolt näidatud e-posti aadressile, kuid kaebaja esindaja ei ole vaatamata vastavale palvele saatnud kättesaamiskinnitust. Sellises olukorras ei saa eeldada, et kaebaja oleks kinnitanud maksuotsuse kättesaamist ka juhul, kui vastustaja oleks selle saatnud e-postiga. Lisaks puudus maksuhalduril kohustus maksuotsuse e-postiga saamiseks. 3) Haldusaktide kättetoimetamine menetlusosalistele on ammendavalt reguleeritud MKS 4. ptk-s. Ainsateks asjakohasteks säteteks käesoleval juhul on MKS § 531 lg-d 2 ja 4. Sealjuures ei ole vaidlust selles, et teade tähtkirja saabumise kohta jäeti Binemko OÜ juriidilisele aadressile 13.11.2013. Olenemata sellest, et kaebaja esindaja sai maksuotsuse postiasutusest kätte 26.11.2013, tuleb lugeda maksuotsus kättetoimetatuks 13.11.2013 ning 30-päevane tähtaeg vaide esitamiseks saabus 13.12.2013. Vaidlust ei ole ka selles, et vaie esitati MTA-le 23.12.2013. Seega on vaie esitatud peale vaide esitamise tähtaja möödumist. 4) Kaebuse viited erinevatele Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased, sest need puudutavad kohtute eksimusi, millega seoses on peetud võimalikuks menetlustähtaegade ennistamist kohtulahenditele apellatsioonkaebuste esitamisel. 5) Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistanuks vaiet tähtaegselt esitamast. Kõik kaebuses toodud asjaolud on subjektiivsed, mida ei saa lugeda kohtupraktika kohaselt mõjuvateks põhjusteks vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) MTA on nii 07.02.2014 otsuses kui ka 14.03.2014 otsuses piisavalt põhjendanud, miks kaebaja väited on ekslikud. Vastustaja on esitanud varasemas menetluses ka põhjendused, miks kaebuse esitaja poolt vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esile toodud asjaolud ei ole käsitletavad objektiivse takistusena, s.o mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus nõustub

3-14-50454 5(7) MTA seisukohtadega. MTA on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt, sealjuures arvestanud kujunenud kohtupraktikaga.

2) Vaidluse üheks keskseks küsimuseks on, millal tuleb lugeda maksuotsus, mis on haldusakt, kaebuse esitajale maksuhalduri poolt kättetoimetatuks ja millise regulatsiooni järgi see toimub. MKS § 45 sätestab, et maksumenetluses kohaldatakse HMS-s sätestatut, kui MKS-s, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 46 lg 2 järgi kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. ptk-s sätestatule. Kuivõrd MKS 4. ptk sätted näevad ette HMS sätestatud üldnormidest erineva regulatsiooni, siis kuuluvad kohaldamisele erinormid, s.o MKS 4. ptk (§-d 52-55).

3) Kaebaja on rõhutanud, et ta on palunud saata dokumente e-postiga. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks maksuhaldurile teatanud, et takistused krüpteeritud dokumentide kaebajale saatmiseks on kõrvaldatud ning oleks kokku lepitud elektrooniliselt haldusakti saatmine. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et nii maksuotsusesse kui ka kontrolli logiraamatusse on revident kandnud tegelikkusega vastuolus olevaid andmeid. Vastupidises ei veena ka revidendi 05.09.2013 e-kiri kaebaja esindajale.

4) MKS § 531 lg 4 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaidlus puudub selle üle, et tähtkirjaga OÜ-le Binemko saadetud korraldust ei õnnestunud äriühingule üle anda ning sellest tulenevalt jäeti äriühingule teade tähtkirja saabumise kohta 13.11.2013. Seega toimetati maksuotsus OÜ-le Binemko kätte 13.11.2013 ning MKS § 138 lg-s 1 ettenähtud 30-päevane tähtaeg vaide esitamiseks hakkas kulgema sellele järgnevast päevast.

5) Riigikohtu väljakujunenud praktikas on korduvalt rõhutatud juriidilise isiku kohustust hoolitseda posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (3-3-1-65-09, 3-3-1-100-10, 3-3-1- 65-09, 3-3-1-10-04). Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani.

6) Kuivõrd MTA 14.03.2014 otsus ja 07.02.2014 otsus on õiguspärased ning kaebaja õigusi nendega ei rikuta, on täitmata tühistamisja kohustamisnõude rahuldamise eeldused. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Binemko OÜ palub 13.10.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses halduskohtule esitatud põhjendusi.

8. Maksuja Tolliamet palub 31.10.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja palub arvestada enda varasemate seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on põhjendatud ning apellatsioonkaebus ei anna alust selle muutmiseks.

10. Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses maksuhaldurile ja halduskohtule esitatud põhjendusi selle kohta, et Binemko OÜ 23.12.2013 vaie MTA 11.11.2013 maksuotsusele on tähtaegne, leides samas (alternatiivselt), et esinevad alused vaidetähtaja ennistamiseks.

3-14-50454 6(7)

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja 23.12.2013 vaie MTA 11.11.2013 maksuotsusele esitati hilinemisega. Maksuhaldur ja halduskohus on põhjendatult leidnud, et maksuotsuse kättetoimetamist reguleerib MKS 4. ptk (§ 52-55). MKS § 52 lg-st 1 tulenevalt on maksuhalduri haldusakte võimalik kätte anda allkirja vastu või kätte toimetada posti teel, elektrooniliselt või avaldamisega perioodilises väljaandes ning maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Maksuotsuse kättetoimetamiseks juriidilisele isikule ei ole ette nähtud kohustuslikku kättetoimetamise viisi, seega oli maksuhaldur õigustatud edastama maksuotsuse kaebajale posti teel tähtsaadetisena. MKS § 531 lg 4 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaidlus puudub selles, et kaebaja juriidilisele aadressile jäeti teade tähtkirja saabumise kohta 13.11.2013, seega hakkas nimetatud kuupäevast kulgema maksuotsuse 30-päevane kaebetähtaeg, mis lõppes 13.12.2013. Vaie esitati 23.12.2013, seega hilinemisega.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et vaide esitamise tähtaja ennistamiseks alused puuduvad. Kaebaja sai maksuotsuse faktiliselt kätte 26.11.2013, s.o 16 päeva enne kaebetähtaja lõppu, kuid eeldas ekslikult, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema 26.11.2013 (ja lõppes 27.12.2013). Seega tuleb hinnata, kas kaebajal esines põhjendatud alus eeldada, et kaebetähtaeg hakkas kulgema 26.11.2013 ning kas esinesid mõjuvad põhjused, mis ei võimaldanud vaiet esitada enne 13.12.2013. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis andsid kaebajale aluse lugeda kaebetähtaja kulgemise alguseks 26.11.2013.

Kaebaja on selgitanud, et teda eksitas maksuotsuses olev viide MKS § 138 lg 1 sõnastusele, mille kohaselt vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Samas ei reguleeri nimetatud säte maksuotsuse teatavakstegemist ammendavalt ning juriidilise isiku seadusliku esindaja puhul tuleb eeldada äriühingu tegevusega seonduva seadusandluse uurimist ja tundmist. MKS sätestab üheselt, et maksuotsuse teatavakstegemine toimub kättetoimetamise vormis (MKS § 95 lg 5) ning kättetoimetamise ajahetkeks on tähtkirja saabumise kohta teate jätmine (MKS § 531 lg 4).

Seega ei ole maksuotsuse teatavakstegemise regulatsioon ebaselge. Halduskohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu väljakujunenud praktikale seoses juriidilise isiku kohustusega hoolitseda igapäevaselt posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. Seega ei anna asjaolu, et kaebaja juhatuse liige viibis 11.-22.11.2013 välismaal ning maksuotsuse faktilise kättesaamise järgselt jäi piiratud aeg selle tõlkimiseks ja vaide koostamiseks, alust kaebetähtaja ennistamiseks. Seejuures on ringkonnakohtu jaoks usutav, et maksuotsuse koostamise päeval suhtles revident kaebaja seadusliku esindajaga ja leppis kokku, et maksuotsus saadetakse posti teel kaebaja juriidilisele aadressile.

Puuduvad arvestatavad põhjendused, miks pidi maksuhaldur kajastama selles osas maksuotsuses ja kontrollimenetluse logiraamatus tegelikkusele mittevastavat infot. Seega oli kaebaja seaduslik esindaja alates 11.11.2013 teadlik sellest, et maksuhaldur soovib Binemko OÜ-le posti teel maksuotsust kätte toimetada ja see jääb eeldatavalt perioodi, kui kaebaja juhatuse liige viibib välismaal. Samuti ei ole maksuhaldur rikkunud maksuotsuse kättetoimetamisel hea halduse põhimõtet, mis võiks anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Maksuhaldur on kaebajale 05.09.2013 saadetud e-kirjas selgitanud, miks ei saa dokumente edastada elektroonselt ning on maksuotsuse saatmise

3-14-50454 7(7) posti teel telefonivestluses eraldi kokku leppinud. Seega ei ole maksuhaldur enda tegevusega kaebajat eksitanud ega põhjendamatult raskendanud maksuotsusega tutvumise võimalust.

13. Lähtudes eeltoodust jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et vaidlustatud otsused on vaide tähtaegsuse ning vaidetähtaja ennistamise küsimuses nõuetekohaselt motiveeritud.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb selles osas muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud (apellatsioonimenetluses riigilõiv 15 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets