3-13-1749/88 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1749 Haldusasi AE kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 7.1.18,

7.1.39 ja 7.1.49 osaliseks tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada läbiotsimise käigus ära võetud esemed Menetlusosalised Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 06.10.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AE apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AE apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1749 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-13-1749 2(8) tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitati Tallinna Vangla kodukord (kodukord), mida muudeti osaliselt vangla direktori 27.05.2013 käskkirjaga nr 93. Kodukorra punkti 7.1 järgi on kinnipeetavatele lisaks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 641 sätestatule keelatud vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: /.../ 7.1.18 kunstija kontoritarbed, kirjutusja joonistusvahendid, v.a samas punktis loetletud esemed; /…/ 7.1.39 ...termotass; /…/ 7.1.49 sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla.

2. Tallinna Vanglas 19.06.2013 toimunud läbiotsimisel võeti kambrist nr 28 ära AE-le kuuluvad kollane marker, termotass ja plastikkauss. 04.07.2013 toimunud läbiotsimisel võeti ära AE- le kuuluv kollane marker.

3. AE esitas 03.07.2013 ja 05.07.2013 Tallinna Vanglale taotlused läbiotsimisel ära võetud esemete tagastamiseks. Tallinna Vangla vastas taotlustele 01.08.2013 otsusega nr 5-18/13/22800-2; 5-18/13/23047 toimingut mitte sooritada, märkides, et AE-le on 22.07.2013 kirjaga nr 5-18/13/21635-2 selgitatud, millistele õiguslikele alustele tuginedes märgistusmarkerid, kauss ja termotass läbiotsimiste käigus ära võeti. AE esitas Tallinna Vangla 01.08.2013 otsusele 05.08.2013 vaide, mis jäeti Tallinna Vangla 03.09.2013 vaideotsusega nr 5-15/13- 26077-2 rahuldamata.

4. AE esitas 24.07.2013 Tallinna Vanglale vaide kodukorra p-de 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Vangla 13.08.2013 kirjaga tagastati kaebaja vaie VangS § 11 lg 41 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel.

5. AE esitas 19.08.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse kodukorra p-de 7.1.18, 7.1.39, ja

7.1.49 tühistamiseks osas, milles need keelavad kaebajal omada ja kasutada termoskruusi, kollaseid markereid ja vangla kauplusest ostetud plastikkaussi (haldusasi nr 3-13-1749). AE esitas 09.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks tagastada läbiotsimise käigus ära võetud kollased märgistusmarkerid (2 tk), hall termoskruus ja kollane plastikkauss (haldusasi nr 3-13-1876). 1) Kamber nr 28 otsiti läbi kahel korral, s.o 19.06.2013 ja 04.07.2013. Esimesel korral võeti ära kaebajale kuuluv vangla kauplusest ostetud plastikkauss ning termoskruus ja kollane marker, mis olid kaebajal kaasas vanglasse saabumisel. Teisel korral võeti ära teine kollane marker, mis oli samuti kaebajal kaasas juba vanglasse saabumisel. 19.06.2013 läbiotsimise ja esemete äravõtmise ajal viibis kaebaja kartseris ja vabanes sealt 24.06.2013. Kaebajale ei selgunud kodukorraga tutvumisel, et kõnealused esemed olnuks keelatud.

2) Äravõetud esemed ei vasta VangS § 15 lg-s 2 sätestatud keelatud esemete tunnustele. VSkE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kaebajal oli vanglasse saabumisel kõnealused termoskruus ja märgistusmarkerid kaasas. Aastate jooksul ei võtnud ükski vanglateenistuja neid kaebajalt ära. Plastikkausi soetas kaebaja vanglateenistuse vahendusel vangla kauplusest.

3) Keeldu tuleb vaadelda konkreetsete esemete osas, mille üle käib kohtuvaidlus. Vanglas on lubatud esemed, mida on markerist raskem või üldse võimatu avada ja läbi otsida (teler, raadio,

3-13-1749 3(8) veekeedukann, jalanõud jne). Termoskruusi keelamise osas pole põhjendust üldse esitatud ning kodukorra seletuskirjast ei nähtu, miks peaksid teiste esemete kohta esitatud põhjendused sellele laienema. Vanglateenistuse vahendusel soetatud kausi puhul on vastustaja põhjendused asjakohatud.

6. Halduskohus leidis 24.03.2014 määruses, et AE 24.07.2013 vaie tagastati õigusvastaselt ning kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb seetõttu lugeda läbituks. Halduskohus liitis 28.05.2014 määrusega haldusasjad nr 3-13-1749 ja nr 3-13-1876 ühte menetlusse.

7. Tallinna Vangla palus 15.01.2014 ja 16.05.2014 vastustes jätta kaebus rahuldamata.

1) Kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses. VangS § 105 lg 3 kohaselt kinnitab vangla kodukorra vangla direktor. VangS § 15 lg-s 2 määratletakse kinnipeetavatele keelatud ained ja esemed. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. VSkE §-st 11 tulenevalt on VangS § 15 lg 4 alusel otsuse tegemine direktori pädevuses. Seega oli Tallinna Vangla direktoril kodukorra punktis 7.1 loetletud esemete ja ainete keelamiseks pädevus. Kodukorras sätestatud piirangud on seaduslikud, vajalikud julgeolekukaalutlustel, vastavad täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning ei moonuta seadustes sätestatud õiguste ja vabaduste olemust (kooskõlas VangS §-ga 41).

2) Marker võib olla nii kunstija kontoritarve kui ka kirjutusja joonistusvahend, seega kinnipeetavale keelatud ese, kuna markerit ei ole erandite hulgas märgitud. Kodukorra seletuskirja p 7.1.18 kohaselt on neid esemeid vaja keelata, sest vangla ei suuda tagada nende sihipärast kasutamist ning reeglina on neid väga keeruline läbi otsida. Markeri keelustamisega ei võeta kinnipeetavatelt ära joonistamisvõimalust ega vajadusel teksti märgistamise võimalust, sest lubatud on sinised pastapliiatsid ja kuni 12 värvipliiatsit.

3) Kodukorra p-s 7.1.39 nimetatud esemete keelamise eesmärk on tagada vangla üldine julgeolek. Kui kinnipeetavate asjad on kottides, kohvrites, karpides või kastides, siis on vanglateenistuse ametnikel raske kambreid efektiivselt jälgida ja läbi otsida. Plastist alustest ja kannudest on võimalik saada suuri teravaid kilde, mida on võimalik kasutada isikute ründamiseks. Samuti raskendab suure hulga pakendite ja nõude olemasolu läbiotsimist kambris ning seeläbi suureneb julgeolekuoht. Termotass ei ole igapäevaseks eluks vanglas kinnipeetavale oluline ese. Kinnipeetavale on vangla poolt tagatud kruus. Ehkki seletuskirja põhjendustes otsesõnu ei räägita termotassi ohtlikkusest, laienevad seal toodud põhjendused karpide, kannude, plastikaluste jms esemete ohtlikkusest ka termotassi keelamisele ja on asjakohased.

4) Kodukorra p 7.1.49 kohaselt on kinnipeetavale keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Nimetatud esemete omamine kambris seab ohtu vangla julgeoleku. Vanglal on oluliselt lihtsam tagada vangla julgeolekut siis, kui kinnipeetavad kasutavad vanglast väljastatud esemeid. Seesugustesse esemetesse on reeglina keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripärasid. Väljastpoolt kaasa võetud või saadetud esemetesse võib olla peidetud keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms.

Lisaks ei toimu vangla väljastatud esemetega reeglina äritsemist nagu isiklike esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse piirangu tõttu midagi tegemata, vaid ta saab toiminguid teha vangla väljastatud esemetega, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetava õigusi. Kaebajale on 24.11.2010 väljastatud kruus, lusikas ja kauss. Seega on AE-l kambris kauss olemas, mistõttu ei ole isiklik kauss talle vajalik. Isiklike esemete lubamine põhjustab olukorra, kus vangla poolt väljastatud vara kasutatakse mittesihtotstarbeliselt, aga samuti raskendab üle-

3-13-1749 4(8) liigsete esemete olemasolu kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimist. Vangla poolt väljastatud esemetega sarnase otstarbega esemete mittelubamine on proportsionaalne abinõu eesmärgi (julgeoleku tagamine) saavutamiseks. Kinnipeetavatele on lubatud kaks säilituskarpi, mida on võimalik vajadusel ka kausina kasutada. Sellega on tagatud piisavas koguses nõusid, millest toitu tarbida ja/või säilitada. 5) Kohustamisnõude kaudu ei ole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada. Kuna kaebaja soovitud esemed on kehtiva haldusakti järgi vanglas keelatud, ei saa vastustaja taotletavat toimingut kaalutlusõiguse alusel üldse sooritada. Kohus on kaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, kuna esitatud kaebuse eesmärk läbi kohustamisnõude ei ole saavutatav. Eesmärk on saavutatav läbi vangla kodukorra vaidlustamise. Juhul, kui kohus tunnistab kehtetuks kodukorra p-d 7.1.18,

7.1.39 ja 7.1.49, saab vangla kaalutlusõiguse alusel otsustada läbiotsimisel äravõetud esemete lubamise üle. 6) Äravõetud esemed on kodukorra p-de 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49 kohaselt vanglas keelatud. Tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohus jättis 06.10.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-24-10, 3-3-1-1-12, 3-3-1-28-12). 2) Kodukorra p-s 7.1.18 loetletud esemed (mille hulka on arvatud ka markerid) on kodukorra seletuskirja kohaselt vaja keelata, sest vangla ei suuda tagada nende sihipärast kasutamist. Nimetatud esemed on ohtlikud mitmel põhjusel. Esiteks sobivad need eriti hästi tätoveeringute tegemiseks, mis seab ohtu isikute elu ja tervise. Erinevate värvide kasutamise võimalus muudab need veelgi atraktiivsemaks, eriti noorte kinnipeetavate puhul. Teiseks sobivad need esemed eriti hästi vara kahjustamiseks, sest nendega on võimalik seintele ja ruumielementidele teha joonistusi vms. Joonistuste eemaldamine elementi rikkumata on reeglina keeruline ning sageli on elemendi ülevärvimine ainus võimalus taastada algupärane olukord. Kolmandaks sobivad kõnealused esemed väikesemõõduliste keelatud esemete ja ka ainete peitmiseks (nt nõel, narkootilised ained), kuid neid esemeid on tülikas ja vahel ka võimatu eset kahjustamata läbi otsida. Varasemas kohtupraktikas (3-3-1-28-12) on sarnaseid põhjendusi markerite keelamisel peetud veenvaks. Keeld ei välista joonistamisega tegelemist, kui selleks saab kasutada teistsuguseid, vanglas lubatud vahendeid, nt värvipliiatseid või pastapliiatseid. Seega tuleb kodukorra p-s

7.1.18 sätestatud keeldu pidada markerite osas õiguspäraseks. 3) Termotass kuulub käskkirja p 7.1.39 (alates 27.05.2013 kehtivas redaktsioonis) järgi sõnaselgelt esemete hulka, mis on keelatud. Vastustaja möönab, et käskkirja seletuskirjas esitatud põhjendused ei kajasta otsesõnu termotassi ohtlikkust, kuid leiab, et termotassi keelamisele laienevad ja on asjakohased seal toodud põhjendused karpide, kannude, plastikaluste jms esemete ohtlikkusest. Kohus nõustub selles osas vastustajaga. Termotass ei kujuta endast loetelus nimetatud muude esemetega võrreldes sedavõrd eripärast eset, et samas loetelus nimetatud sarnase otstarbega esemete keelamisel välja toodud ohu argument oleks kohatu või põhjendamatu. Pealegi on p-s 7.1.39 esitatud avatud loetelu. Ka kaebaja ei ole esitanud argumente, miks termotassi keelamisele p 7.1.39 põhjendused ei laiene. 4) Kodukorra p-s 7.1.49 nimetatud piirangut, mille kohaselt on keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla, on seletuskirjas põhjendatud samuti vangla julgeolekuga.

3-13-1749 5(8) Kohus nõustub kaebajaga selles, et teatud põhjendused on plastkausi omadusi arvestades asjakohatud (näiteks põhjendused vanglaväliselt saadud esemete immutamisest narkootiliste ainetega või võimalus neisse midagi peita). Samas ei muuda see kõnealuses punktis sätestatud keeldu õigusvastaseks, kui vastustaja on kaalutlusõigust eesmärgipäraselt teostades esitanud asjakohased, sh julgeolekukaalutlusel põhinevad selgitused. Ka praeguses asjas on vastustaja lisaks kodukorra seletuskirjas esitatud põhjendustele toonud kohtumenetluses esile täiendavaid põhjendusi – liigsete esemete olemasolu kambris tingib nende mittesihtotstarbelise kasutamise ning raskendab kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimist.

Seega on vastustaja põhjendamiskohustuse täitnud. Kohtumenetluses täiendavalt esitatud põhjendused viitega julgeoleku tagamise vajadusele veenavad kohut selles, et vastustaja on neist põhjendustest ka keeldu kehtestades lähtunud. Sellisest kaalutlusest lähtumine on kodukorras esemete keelamise põhjendamisel läbiv argument. Keeld kasutada kambris erinevaid meelepäraseid esemeid, sh toiduvõi säilitusnõusid, ei riiva isiku õigusi määral, mis poleks õigustatav vajadusega tagada vanglas julgeolek ja ohutus, sh kambrite tõhus ja võimalikult vähest ressurssi kulutav kontroll.

Seetõttu ei oma ka tähendust kaebaja väide, et kõnealuse kausi on ta soetanud vangla kaupluse kaudu. Kodukorra p 7.1.49 tähenduses eristatakse vangla poolt väljastatud esemeid ja kaebaja isiklikke esemeid, viimaste hulka kuuluvad ka esemed, mis kaebaja on vangla kauplusest ostnud. Riigikohus märkis otsuses nr 3-3-1-1-12, et kui vangistusõiguse normide järgi puudub alus eseme keelamiseks, ei saa kambris teist samasugust eset keelata vaid seetõttu, et kambris juba on kinnipeetaval samasugune ese. Praeguse vaidluse puhul on tegemist olukorraga, kus sarnased esemed on keelatud vangla direktori käskkirjaga, mille andmiseks on sätestatud alus VangS § 15 lg-s 4, st keeld tuleneb vangistusõiguse normidest.

5) Isikule vanglateenistuse poolt äravõetud esemete tagastamine on oma õiguslikult tähenduselt toiming (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-29-14, 3-3-1-77-11). RVastS § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on kehtivast õigusest tulenevalt kohustuslik ja lubatud. Nagu kohus eelpool leidis, oli tegemist õiguspäraste keeldudega, ning nimetatud sätetele tuginedes ära võetud esemete tagastamiseks ei ole vastustaja RVastS § 6 lg 1 tähenduses kohustatud. Kodukorra sätted on praeguses haldusasjas vaidlustatud ulatuses kehtivad. Kehtiv haldusakt on vastavalt HMS § 60 lgle 2 täitmiseks kohustuslik. Kohus ei saa kohustamiskaebust rahuldada ka seetõttu, et kaebaja poolt taotletav toiming ei ole kehtiva õiguse järgi lubatav – kaebaja soovitud esemete väljastamist ei luba kodukorra kehtivad sätted.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. AE palub 29.10.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. 1) VangS § 15 lg 4 võimaldab vanglateenistusel keelata asju, mis vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatule, ning ei luba vanglateenistusel keelata asju, mis lõikes 2 sätestatule ei vasta. Käesolevas vaidluses on oluline asjaolu, kas kollane märgistusmarker, plastikust termoskruus ja vangla kauplusest ostetud plastikkauss vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele, milliseid võib vanglas keelata. 2) Halduskohus on jätnud arvestamata, et kollane marker ei ole joonistusega kirjutusvahend, vaid märgistusmarker, mida kasutatakse paberil teksti esiletõstmiseks. Sellise markeriga on kee-

3-13-1749 6(8) ruline seintele joonistusi teha, samuti ei ole markeri ainega võimalik teha tätoveeringuid. Ainuüksi kollase värviga ei ole midagi ka joonistada. Sellist tüüpi markerit tuleb jõuga avada, mis tähendab, et markerile jäävad avamisjäljed, mis muudab ühtlasi mõttetuks sellesse millegi peitmise. Seega ei vasta märgistusmarker VangS § 15 lg-s 2 sätestatud keelatud asjade tunnustele. 3) Tallinna Vangla uus kodukord kehtestati 31.03.2013 käskkirjaga nr 20 ja kodukorra p-s

7.1.39 ei olnud termoskruus vanglas keelatud. Seega ei saanud kodukorra seletuskirjas toodud p 7.1.39 põhjendused puudutada termoskruusi. Termoskruus muudeti vanglas keelatuks 27.05.2013 käskkirjaga nr 93, samas puudub käskkirjas nr 93 igasugune seletus selle kohta, miks termoskuus keelati. Selline tegevus ei ole õiguspärane. Nõustuda ei saa seejuures halduskohtuga selles, et termoskruusi keelamisele laienevad seletuskirja p-s 7.1.39 toodud põhjendused, sest nendest ei ole adutav seos termoskruusiga ning need koostati varem, kui termoskruus keelatud esemena lisandus. Termoskruusi kasutas kaebaja tee, kohvi ja puljongi valmistamiseks. Vangla kruusi ei saanud kasutada, kui selles oli piim. Sellisel juhul sai kohvi, teed või puljongit teha termoskruusi ja piima sai kohvile valada vangla kruusist. Termoskruusi lõhkumiseks puudub vajadus. Suuri teravaid kilde on võimalik saada ka aknaklaasi lõhkumisest. 4) Kodukorra p-st 7.1.49 ei ole võimalik tuvastada mitte ühegi eseme nimetust ning väide, et plastikkauss kuulub selle punkti alla, on mõistetamatu. Vastustaja ja halduskohtu loogikat järgides ei tohiks kinnipeetaval olla ka hambaharja, seepi, aluspesu jm asju, sest kõik need asjad tagab vangla. Asjaolul, et plastikkauss väidetavalt raskendab kambri visuaalset kontrolli ja läbiotsimise teostamist, puudub põhjuslik seos eseme vastamisel keelatud asjade tunnustele. 5) Kõnealuste esemete osas saab kohus efektiivset hinnangut anda üksnes esemete vaatluse abil.

10. Tallinna Vangla palub 05.12.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Halduskohus on õiguspäraselt nõustunud vastustajaga seletuskirjas toodud põhjenduste laienemise osas termotassile. Vastustaja on selguse mõttes püüdnud esemete keelamise korral võimalikult palju iga eset eraldiseivalt käsitleda, kuid põhjenduste kattumise korral ei ole mõistlik seda alati teha ning termotassi mainimata jätmine seletuskirjas ei saa olla iseenesest punkti

7.1.39 osalise tühistamise aluseks. 2) Vangla poolt tagatud esemetega sarnase otstarbega isiklike esemete keelamine on õiguspärane ja ei ole vastuolus VangS § 15 lg-ga 2. Iga liigne ese kambris raskendab järelevalvet ja on julgeolekuoht. Kaebaja näide, et siis ei tohiks kinnipeetaval olla ka tema poolt loetletud esemeid, on eksitav. Vangla väljastab hügieenivahendeid ja pesu üksnes nendele kinnipeetavatele, kellel isiklikud esemed puuduvad ja ei ole ka rahalisi vahendeid nende soetamiseks vangla kauplusest. 3) Vaidlusaluste esemete vaatlemine ja katsetamine ei olnud vajalik, sest kohtul oli ettekujutus esemetest ning vaatlemise tulemus ei oleks saanud viia teistsuguse otsustuseni. Isegi kui kohus oleks proovinud markeriga tõmmata triibu mõnele läikivale seinale ja see olnuks kohtu hinnangul kuidagi problemaatiline seina kahjustamise mõttes, ei saanuks sellest katsest järeldada, et markeriga poleks võimalik kahjustada kõikvõimalikke pindu vangla territooriumil. Termotassi vaatlemise põhjal ei oleks saanud samuti teha järeldust, et tassi lõhkumisel teravaid kilde ei teki. Selleks pidanuks kohus AE-le kuuluva või täpselt samasuguse termotassi purustama. Kodukord ei kehti üksnes AE-le, vaid kõikidele Tallinna Vangla kinnipeetavatele. Seega AE-le kuuluvate esemete vaatlusest ei saanuks teha paikapidavat järeldust, et markerid, termotassid ja plastikkausid vanglale mingisugust ohtu ei kujuta ja nende keelamine on seetõttu õigusvastane. Kaebaja vähene ettekujutusvõime esemete ohtlikkusest ning arvamus, et keelatud esemete peitmiseks on vanglas ka paremaid peidukohti, ei muuda markeri, termotassi ja plastkausi keelamist

3-13-1749 7(8) ja kambrist ära võtmist õigusvastaseks. Ka asjaolu, et nimetatud esemeid omades oleks kinnipeetava elu vanglas mugavam, ei ole argument esemete lubamiseks. Tegu ei ole esemetega, mille omamine on kinnipeetavale vanglas eluliselt hädavajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt nii seda, et kollased markerid, plastikust termotass ja vangla kauplusest ostetud plastikkauss ei vasta VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele, st neid ei saa VangS § 15 lg 4 alusel vangla kodukorraga (p-d 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49) keelata, kui ka seda, et temalt kambri läbiotsimistel ära võetud kaks kollast markerit, termotass ja plastikkauss ei vasta kodukorra p-des 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49 reguleeritud esemete tunnustele.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebus alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et vangla kodukorra p-d 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49 on markerite, termotassi ja isikliku plastikkausi keelamist puudutavas osas kooskõlas VangS § 15 lg-dega 2 ja 4 ning kaebajalt äravõetud konkreetsed esemed vastavad kodukorra p-des 7.1.18,

7.1.39 ja 7.1.49 reguleeritud keelatud esemete tunnustele.

13. Kodukorra p-de 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49 kehtestamist on kodukorra seletuskirjast nähtuvalt põhjendatud inimese ja vangla julgeoleku ning vara kahjustamise riskiga. Vastavad kodukorra seletuskirja põhjendused, mida on kajastatud ka halduskohtu poolt, on ringkonnakohtu hinnangul asjakohased. Seega vastavad kõnealused punktid (nendes nimetatud ainete ja esemete keelamine vanglateenistuse poolt) VangS § 15 lg 2 p-des 1-3 sätestatud tingimustele, nagu on ette nähtud VangS § 15 lg-s 4.

14. Kollased markerid, mis on mõeldud teksti esiletoomiseks (nn tekstimarkerid), vastavad kodukorra p 7.1.18 määratlusele „kunstija kontoritarbed, kirjutusja joonistusvahendid“ ning ei ole paigutatavad samas punktis loetletud erandite alla. Tekstimarkerid on kahtlemata kontoritarbed ning neid on võimalik kasutada kunstitarbena ning kirjutusja joonistusvahendina. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tekstimarkeri katvus on erinevate pindade puhul erinev. See tähendab samas, et eksisteerib ka pindasid, millelt on tekstimarkeri jälgi hästi näha ning raske eemaldada (näiteks erinevad matid ja imavad pinnad). Seega on tekstimarkereid võimalik kasutada pindade kahjustamiseks. Ringkonnakohtul puudub ühtlasi alus asuda seisukohale, et tekstimarkeri värvainet ei ole võimalik kasutada muu hulgas tätoveerimiseks, mis seab ohtu isikute elu ja tervist. Samuti on markereid, arvestades nende suurust ja ülesehitust (võrrelduna näiteks pliiatsiga), võimalik kasutada väiksemate keelatud esemete ja ainete peitmiseks. Seda sõltumata sellest, milline on markeri konstruktsioon ning konkreetse kinnipeetava võimekus markerit peitmiseks kasutada. Oluline on kokkuvõttes ka asjaolu, et markerite kasutamise võimalust ei saa lugeda eluks hädavajalikuks (neid saab asendada muude vanglas lubatud esemetega, nt värvivõi pastapliiatsid) ning ebavajalike esemete rohkus kambris takistab üleüldiselt läbiotsimiste teostamist ja soodustab esemete mittesihipärast kasutamist. Arvestades, et tekstimarkerid on hõlmatud kodukorra p-ga 7.1.18, laienevad ka kaebajalt äravõetud markeritele sama punkti seletuskirjas toodud ja eelnevalt kajastatud riskid. Seega on markerite kaebajalt äravõtmine põhjendatud.

15. Kaebaja on seisukohal, et kodukorra seletuskirja p-s 7.1.39 toodud põhjendused koostati varem, kui termotass keelatud esemena vastavasse punkti lisandus ning põhjenduste puhul ei ole adutav seos termotassiga. Sellest tulenevalt ei nõustu kaebaja halduskohtu järeldusega, et termotassi keelamisele laienevad seletuskirja p-s 7.1.39 toodud põhjendused.

3-13-1749 8(8) Ringkonnakohus leiab, et seletuskirja põhjenduste laienemine 27.05.2013 loetellu lisandunud termotassile on selgelt hoomatav. Plastikust termotassi on võimalik lõhkuda suurte teravate kildude saamiseks, millega on võimalik kahjustada enda või teiste elu, tervist või vara. Asjaolu, et kaebaja selles kahtleb või ei pea seda mõistlikuks või vajalikuks, ei lükka vastavat järeldust ümber. Samuti raskendab mittevajaliku hulga pakendite ja nõude olemasolu kambrite efektiivset jälgimist ja läbiotsimist ning seeläbi suureneb julgeolekuoht. Kinnipeetavale on vangla poolt tagatud kruus, seega ei ole termotass igapäevaseks eluks vanglas kinnipeetavale oluline ese. Asjaolu, et kaebaja soovib hoiustada vangla poolt väljastatud kruusis piima ja teha samal ajal termotassi teed, kohvi või puljongit, ei ole selliseks eluliseks vajaduseks, mis tingiks termotassi keelatud esemeks lugemise õigusvastasuse. Termotass on keelatud esemena kodukorra p-s 7.1.39 otseselt nimetatud. Arvestades, et kaebajalt ära võetud termotassi puhul on tegemist plastist termotassiga, laieneb sellele muu hulgas seletuskirjas toodud risk sellest suurte teravate kildude saamiseks. Seega on termotassi äravõtmine kaebajalt kodukorra p 7.1.39 alusel põhjendatud.

16. Kodukorra p-st 7.1.49 tuleneb, et kinnipeetavatele on keelatud VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Punkti 7.1.49 sisuks ei ole seega konkreetsete keelatud esemete liikide nimetamine, vaid esemete keelatuks lugemise reguleerimine sõltuvalt nende otstarbest. Vastavast regulatsioonist tuleneb, et keelatud on igasuguste selliste isiklike esemete omamine kambris, mis on tagatud vangla poolt. Vaidlust ei ole selles, et söögikauss on kinnipeetavale vangla poolt ette nähtud (kodukorra p 3.6), seega on täiendava sööginõu puhul tegemist sarnase otstarbega isikliku esemega, mille tagab vangla. Kahe sööginõu hoidmist kambris ei saa lugeda eluliselt vajalikuks. Mittevajalike isiklike esemete paiknemine kambrites võimaldab kasutada vangla poolt väljastatud vara mittesihtotstarbeliselt, samuti raskendab üleliigsete esemete olemasolu kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimist. Seega seondub vangla poolt tagatud esemetega sarnaste isiklike esemete keeld vangla julgeoleku tagamise vajadusega (VangS § 15 lg 2 p 3). Vaidlus puudub selles, et kaebajale on vangla poolt sööginõu tagatud. Seega vastab kaebaja poolt täiendavalt soetatud sööginõu kodukorra p 7.1.49 tunnustele (mittevajalik ese, mille hoidmine kambris ei ole vastavuses vangla julgeoleku tagamise vajadusega) ning selle äravõtmine kodukorra p 7.1.49 alusel on põhjendatud.

17. Arvestades, et ringkonnakohus ei sea kahtluse alla kaebaja kirjeldust temalt ära võetud esemetest (standardsed kollased tekstimarkerid, plastist termotass ja vangla kauplusest ostetud plastist söögikauss), ei pea kohus vajalikuks esemete vaatlemist.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets