3-14-52334/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Plaks ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52334 Haldusasi IH kaebus Maksuja Tolliameti 07.08.2014 otsuse nr 13-1/2601 ja 17.09.2014 vaideotsuse nr 6-1/2348-2 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – IH Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Margo Karu Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus IH apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta IH apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52334 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 28. septembril 2015 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-52334 2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 09.09.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/15280-2 määrati IH-le tasumiseks makse kokku summas 11 099,79 eurot. Maksuvõla tasumine on ajatatud. MTA 05.12.2013 otsusega nr 13-1/5071 jäeti rahuldamata IH 05.11.2013 taotlus maksuvõla kustutamiseks. MTA 09.01.2014 vaideotsusega jäeti rahuldamata IH vaie MTA 05.12.2013 otsusele.

2. IH esitas 13.07.2014 MTA-le uue taotluse maksuvõla kustutamiseks või vähendamiseks. Taotluse kohaselt ei võimalda IH majanduslik olukord maksuvõla täielikku tasumist. Taotlejal on tuvastatud töövõime kaotus 20% ulatuses. Taotleja lahutas abielu ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Taotleja on juba oluliselt vähendanud oma igakuiseid väljaminekuid. Maksuvõla tasumine seaks ohtu tema füüsilise eksistentsi.

3. MTA selgitas 16.07.2014 kirjas nr 13-4/028995-1, et IH maksuvõla sissenõudmise lootusetuse hindamise menetlus on juba läbi viidud ja 05.12.2013 otsusega on tema taotlus rahuldamata jäetud. Maksuhaldur palus välja tuua, millised uued asjaolud võiksid tingida haldusmenetluse uuendamise ja IH maksuvõla sissenõudmise lootusetuse veelkordse hindamise.

4. IH 21.07.2014 e-kirjas märgitakse uute asjaoludena abielulahutus, mille tõttu halvenes IH majanduslik olukord veelgi; elatisnõude suurenemine 115 eurolt 177,50 euroni mõlema ülalpeetava osas ja muud taotlusele lisatud dokumendid, millest nähtub võla sissenõudmise lootusetus.

5. MTA jättis 07.08.2014 otsusega nr 13-1/2601 IH taotluse rahuldamata. Otsuse peamised põhjendused olid järgmised: 1) IH maksuvõla suurus on 05.08.2014 seisuga 11 419,31 eurot, mis on ajatatud. Lisaks on IH- l tasumata trahv 55 eurot, mille tasumiseks on koostatud graafik. AS H on teinud IH-le väljamakseid, mille põhjal oli IH igakuine netotöötasu 2013. a keskmiselt 835,71 eurot ja 2014. a kuue kuu jooksul keskmiselt 890,71 eurot. IH prognoositavad igakuised kulud on taotluse kohaselt kokku 1150,97 eurot. Taotleja viimase aasta pangakonto väljavõtte kohaselt tasub ta igakuiselt järelmakseid televiisori eest 25,88 eurot, kuldketi eest 37,49 eurot ja kodukino eest 22,01 eurot, on ostnud loteriipileteid 214 euro eest, tasunud järelmakseid teraskäeketi ja hõbekaelaketi eest, ostnud bensiini ning teinud kahele õigusbüroole väljamakseid 764 eurot. Kinnistusraamatu andmetel kuulub IH ja tema endise abikaasa KH ühisomandisse korteriomand aadressil XXXXXX XX XX, Tallinn, millele on seatud hüpoteek 99 063,06 eurot. IH pangalaenu jääk oli 07.05.2014 seisuga 65 237 eurot. Liiklusregistri kohaselt kuulub KH-le sõiduauto Volkswagen Passat, mis on soetatud abielu kestel ja kuulub seega abikaasade ühisomandisse; 2) Sotsiaalkindlustusameti 28.10.2013 otsuse kohaselt oli IH alates 18.09.2013 osaliselt töövõimetu töövõime kaotusega 20% (püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus, kestuseks kaks aastat). Tööandja kinnitusel ja taotluses toodud andmetel töötab IH täiskoormusega ja teeb ka ületunde. Seega ei takista osaline töövõime kaotus IH-l täiskoormusega töötamast ja puudub alus arvata, et IH edaspidi töötasu ei saa. IH-l võib tekkida tulevikus maksuvõla tasumist võimaldavaid ressursse nii töötamise kui muu majandusliku tegevuse tulemusena; 3) kuna IH igakuine keskmine sissetulek 2014. a esimesel poolaastal oli 890,71 eurot ja tal on kaks ülalpeetavat last, ei saa maksukorralduse seaduse (MKS) § 131 lg-st 3 tulenevalt IH sissetulekust maksuvõla katteks kinnipidamisi teha. Seega ei saa maksuvõla olemasolu ja selle sissenõudmise menetlus mõjutada IH praegust majanduslikku olukorda, toimetulekut ning selle

3-14-52334 3(6) kaudu ka IH ja tema ülalpeetavate eksistentsi. Maksuhalduril võib hiljem osutuda otstarbekaks realiseerida IH ja tema eksabikaasa ühisomandis olev korteriomand maksuvõla katteks. Tulude ja kulude oskuslikul planeerimisel saaks IH kulusid vähendada ja tasuda maksuvõla osade kaupa. Eeltoodust tulenevalt ei ole MKS § 114 lg-s 3 sätestatud maksuvõla kustutamise tingimused täidetud. Maksuvõla kustutamine seaks ebavõrdsesse olukorda teised maksukohustuslased.

6. IH esitas vaide MTA 07.08.2014 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. MTA 17.09.2014 vaideotsusega nr 6-1/2348-2 jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on maksuvõla kustutamise taotlus jäetud õigesti rahuldamata. IH praegune ja tulevikus kujuneda võiv majanduslik olukord ei anna alust pidada sissenõutavat maksuvõlga lootusetuks. On võimalik, et 2015. a oktoobris IH-l enam püsivat töövõimetust ei tuvastata. IH-l on püsiv sissetulek ning ühisomandisse kuuluv korteriomand ja sõiduk, mille müümise arvelt saaks maksuvõlga osaliselt tasuda. IH järelmaksulepingud lõppevad 2014. a oktoobris, mis aitab kaasa IH majandusliku olukorra paranemisele. IH olukord ei ole erandlik ja IH ei ole seatud ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste maksukohustuslastega.

7. IH esitas 07.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.08.2014 otsuse nr 13- 1/2601 ja 17.09.2014 vaideotsuse nr 6-1/2348-2 tühistamiseks. IH majanduslik olukord ei võimalda tal maksuvõlga täielikult tasuda. IH maksab kahele alaealisele lapsele elatist kokku

355 eurot kuus ning viimase aasta keskmine kuupalk on olnud 867,90 eurot. IH-l on tuvastatud töövõime kaotus 20% ja ilmselt ei ole ta lähitulevikus võimeline enam täiskoormusega töötama. IH ja tema endise abikaasa ühisomandisse kuuluva korteri müügist ei saaks korteri turuhinda, hüpoteegi suurust ja laenujääki arvestades kasu, vaid kahju. IH-l on krediitkaardivõlg 1124,24 eurot, ta tasub kodutehnika järelmakse igakuiselt 64,04 eurot. Seejuures on järelmaksukohustus võetud enne maksuvõla tekkimist. IH on juba oluliselt vähendanud oma igakuiseid väljaminekuid, kuid jääb ikkagi kuu lõpus ca 290 euroga miinusesse. Kaebaja selgitas täiendavas seisukohas, et krediitkaardi võlast vabanemine ei ole lähiajal tõenäoline. Krediitkaardi võlg ja maksuvõlg ei ole võrreldavas suurusjärgus, maksuvõlg on koormavalt suur ja intress ebamõistlikult kõrge. Kaebusele lisatud tulude ja kulude prognoosis ei ole arvestatud 12.10.2014 lõppenud järelmakse. Tolmuimeja, külmkapi ja televiisori laenukohustused lõpevad vastavalt 15.12.2015, 12.08.2016 ja 23.09.2016.

8. MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur jääb vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning märgib täiendavalt järgmist. Kuna IH tasub krediitkaardi võlga, siis on prognoositav olukord, kus ta vabaneb sellest võlast ja tal jääb täiendavalt vabu vahendeid. IH ei ole selgitanud, miks ta eelistab üht võlausaldajat teisele. Vaidemenetluses esitatud kodutehnika järelmaksulepingu kohaselt oli viimase osamakse tasumise tähtaeg 12.10.2014. Täiendavas vastuses lisab MTA, et MTA 07.08.2014 otsuse kohaselt tasub IH järelmaksu 85,38 eurot, kaebuse kohaselt 64,04 eurot. Seega on IH järelmaksukohustus vähenenud. IH järelmaksulepingud on sõlmitud pärast maksuvõla tekkimist.

9. Tallinna Halduskohtu 27.01.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 1) Maksuhaldur on IH maksuvõla kustutamise taotlust lahendades lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning teinud kogutud tõenditest õiged järeldused. Vaidlustatud otsustes maksuvõla sissenõudmise lootusetusele ja ebaõiglusele antud tõlgendus ühtib MKS seletuskirjas toodud selgitustega ning on kooskõlas senise kohtupraktikaga (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-56-07, Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-07-2337, Tallinna Halduskohtu lahendid nr 3-07-1720,

3-14-52334 4(6) 3-08-426 ja 3-09-3145). Kohus nõustus MTA 07.08.2014 otsuse ja 17.09.2014 vaideotsuse põhjendustega ega korranud kõiki põhjendusi (vt HKMS § 165 lg 2). 2) Praegu pole võimalik prognoosida, kas IH-l tuvastatakse 2015. a oktoobris uuesti püsiv töövõimetus või mitte. Kuniks IH teeb tööd ja saab selle eest palka või tegeleb muu majandusliku tegevusega, pole alust arvata, et tema majanduslik olukord edaspidi märkimisväärselt halveneb. Tulevikus võib IH-le kuuluva kinnisvara realiseerimine osutuda maksuvõla katteks otstarbekaks. 3) Õige on maksuhalduri järeldus, et IH-l oleks võimalik oma tulusid ja kulusid oskuslikumalt planeerida. Kallihinnaliste ehete soetamine ei ole raskes majanduslikus olukorras mõistlik ega vajalik. Kodutehnika katkimineku korral tuleks esmalt kaaluda selle parandamist ning kui uue kodutehnika soetamine on vältimatult vajalik, siis tuleb teha mõistlikke valikud vastavalt majanduslikele võimalustele. IH on pärast maksuvõla tekkimist sõlminud uusi järelmaksulepinguid. Maksuvõla kustutamine olukorras, kus IH soetab maksuvõla tasumise asemel kallihinnalisi esemeid, ei oleks kooskõlas MKS § 114 lg 3 eesmärgiga ja seaks IH teiste maksumaksjatega võrreldes põhjendamatult soodsamasse olukorda. 4) Pelgalt asjaolu, et maksuvõla tasumine on IH jaoks raske, ei muuda selle sissenõudmist lootusetuks või ebaõiglaseks. Maksuhaldur on arvestanud IH keerulise majandusliku olukorraga ning on tema maksuvõla MKS § 111 lg 1 alusel ajatanud. Maksuvõla tasumise ajakava kohaselt on kuni 15.07.2015 IH igakuise makse suurus 50 eurot. Kooskõlas MKS § 117 lg-ga 2 on maksuhaldur vähendanud 50% intressi määra. Tulenevalt MKS § 128 lg 2 p-st 3 ei saa kohaldada maksuvõla sundtäitmist, kui maksuvõlg on ajatatud. Arvestades IH praeguste sissetulekute suurust ja ülalpeetavate laste arvu, ei saaks tema sissetulekutelt maksuvõla katteks kinnipidamisi teha ka siis, kui ajatamise otsus tunnistatakse kehtetuks või uut ajakava ei kinnitata (vt MKS § 131 lg 3). Seega ei saa maksuvõla olemasolu ja selle võimalik sissenõudmine praegu mõjutada IH ja tema ülalpeetavate eksistentsi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. IH palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega vähendada määratud maksuvõlga 50%, peatada intress ning kustutada seni arvestatud intress. 1) Halduskohus ei ole kaalunud piisavalt kõiki asjaolusid. Ebamõistlikult koormava intressinõude tõttu kujuneb IH võlgnevus rohkem kui kahekordseks ning on ebatõenäoline, et kaebaja jõuab selle oma eluajal makstud. Oluline tulude kasv ning vaba raha teke lähima 20 aasta jooksul ei tundu tõenäoline. Soetatud kallim tolmuimeja on kvaliteetsem ning selle eluiga tunduvalt pikem, samuti on see keskkonnaja energiasäästlikum, mistõttu võimaldab kokku hoida elektrit. Ka külmkapi eluiga on pikem kui odavamatel külmkappidel, mistõttu pikemas perspektiivis tuleb odavam osta kallim ja kvaliteetsem kodumasin. 2) IH on kaebusele lisanud arstitõendi, millelt nähtub arsti prognoos, et IH vigastus on püsiv ega parane. Kuna tegemist on pikaajalise ravimatu vigastusega, siis on tõenäoline, et IH-l tuvastatakse osaline töövõimetus ka edaspidi. IH käib täiskoormusega tööl olude sunnil. 2015. aastal on tõusnud lastele makstav igakuine elatisraha 195 euroni lapse kohta, mis suurendab IH igakuiseid kulutusi 35 euro võrra. Samuti tõusis kütte hind ning pidevalt suurenevad kulutused kodule ja toidule. See halvendab IH majanduslikku seisu veelgi. 3) Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebuses esitatud taotluse peatada ja kustutada intress. Kuigi ajatamisgraafiku tõttu vähendati intressi 0,03% päevas, on see ikkagi ebamõistlikult

3-14-52334 5(6) koormav. Ajatamisgraafiku järgi kuulub igakuiselt maksmisele põhivõlg 50 eurot ning intress koguneb igakuiselt 58,71 eurot. IH hinnangul on ta võrreldes teiste samas olukorras olevate inimestega raskemas seisukorras, sest tal puuduvad varjatud sissetulekud ning on oma elamiskulud viinud võimaliku miinimumini.

11. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud IH kanda. 1) MTA jääb vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud ning varasemalt kohtumenetluses avaldatud seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud uusi asjaolusid, mis tingiksid vaidlustatud otsuse tühistamise. Halduskohus on õigesti märkinud, et maksuhaldur ei tohi maksuvõlga põhjendamatult kustutada, sest selle all kannataks õiguskuulekus ja seeläbi maksude laekumine. Samuti on halduskohus MKS § 114 lg 3 kohaldamisel viidanud asjakohasele kohtupraktikale. 2) Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et IH-l oleks võimalik oma tulusid ja kulusid oskuslikumalt planeerida (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-56-07, p14). Maksuvõla kustutamine olukorras, kus IH soetab maksuvõla tasumise asemel kallihinnalisi esemeid, ei ole kooskõlas MKS § 114 lg 3 eesmärgiga ja seaks ta teiste maksumaksjatega võrreldes põhjendamatult soodsamasse olukorda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

13. Halduskohus on võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid. MTA on õiguspäraselt jätnud MKS § 114 lg 3 alusel IH taotluse maksuvõla kustutamiseks rahuldamata. Maksuvõlg MKS tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress (MKS § 32). Kui halduskohus hindas, kas esinevad MKS § 114 lg-s 3 sätestatud eeldused, ei pidanud ta seda eraldi tegema maksusumma ja sellelt tasumisele kuuluva intressi osas. Halduskohus märkis, et maksuhaldur on kooskõlas MKS §

117 lg-ga 2 vähendanud 50% võrra intressi määra. Järelikult ei ole halduskohus jätnud tähelepanuta kaebuses esitatud taotlust peatada intress ning kustutada kaebuse esitamise hetkeks tekkinud intress.

14. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et majanduslikult raskes olukorras olev isik, kellel on maksuvõlg, peab hindama oma finantsilist võimekust (sh kodumasinate soetamisel). Kodumasinate soetamine viitab asjaolule, et kaebaja on võimeline maksuvõlga tasuma ning oma väljaminekuid vähendama. MKS § 114 lg 3 kohaldamiseks ei piisa sellest, et kaebaja soovib oma piiratud ressursse kasutada mujal kui maksuvõla tasumiseks.

15. Apellandi hinnangul on tõenäoline, et ka edaspidi tuvastatakse tal osaline töövõimetus. Sõltumata sellest, et apellandil on tuvastatud töövõimetus 20% kestusega kuni 31.08.2018, käib ta täiskoormusega tööl ning saab selle eest palka. Seetõttu puudub alus arvata, et apellandi majanduslik olukord edaspidi oluliselt halveneks, kui tema tervislik seisund jääb samaks. Sotsiaalkindlustusameti 25.03.2015 otsus nr 1202789 ei mõjuta asja lahendamist, sest see ei tõenda, et apellandi majanduslik olukord halveneks.

16. Ekslik on apellandi väide, et ta on võrreldes teiste maksumaksjatega raskemas olukorras. Maksuvõla sissenõudmine ei ole lootusetu ning kohtule ei ole äratuntav, et sarnases olukorras teised maksukohustuslased maksukohustusest vabaneksid. Maksuvõla kustutamine MKS § 114

3-14-52334 6(6) lg 3 kohaselt on võimalik, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.11.2007 otsus nr 3-3-1-56-07, p 14). Kaebaja on sõlminud pärast maksukohustuse tekkimist järelmaksulepingud (tl 175-177), samuti soetanud kuldketi ning loteriipileteid (tl 43-49, 51-52, 54-55, 57-58, 60-63, 65-67, 69, 71-73, 76-86, 88-90, 92, 94, 96-98, 100-102, 104-107, 109-110). Seega ei ole maksuvõla tasumise keerukus tekkinud kaebajast mitteolenevatel põhjustel.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. MTA taotlust kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks ega kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad MTA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa