3-14-52991/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52991 Haldusasi OÜ Aldar Eesti kaebus Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2014 korralduse nr 1706-k p-de 1, 4 ja 5 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Aldar Eesti (registrikood 11710650), volitatud esindaja v.adv Karina Lõhmus-Ein Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kaialiisa Koolberg Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna linna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.06.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-52991 muutmata.

2. Mõista Tallinna linnalt OÜ Aldar Eesti kasuks välja 540 (viissada nelikümmend) eurot apellatsiooniastme menetluskulude katteks. Tallinna linna apellatsiooniastme menetluskulu jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2015. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-52991 2(8) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus otsustas 05.11.2014 korraldusega nr 1706-k peatada Tallinna haldusterritooriumil tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õiguse pühapäeviti kella 00.00-st kuni esmaspäeval kella 10.00-ni alkoholiseaduse (AS) § 40 lg 1 p-des 1, 21, 7, 8, 9, 10, 11 ja

12 osundatud müügikohtades (p 1). Nimetatud piirangut otsustati mitte kohaldada rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama tollikontrolli tsoonis (p 2). Samuti otsustati peatada alkohoolse joogi jaemüügi õigus kohapeal tarbimiseks Tallinna haldusterritooriumil tegutsevates toitlustusettevõtetes esmaspäeviti ajavahemikul kella 00.00-st kuni 10.00-ni. Alkohoolse joogi kaasamüük toitlustusasutustest keelati pühapäeviti kella 00.00-st kuni esmaspäeval kella 10.00-ni (p 3). Korralduse jõustumisajaks määrati 08.03.2015 (p 4). Alkohoolse joogi jaemüügi õigus otsustati peatada tähtajaliselt kuni korralduse preambulis nimetatud asjaolude äralangemiseni 6 kuuks (s.o kuni 31.08.2015) (p 5).

2. OÜ Aldar Eesti esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2014 korralduse nr 1706-k p-de 1, 4 ja 5 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. 1) Kaebajale kuuluvad alkoholikaupluste ketid Super Alko ja City Alko, mille kauplused asuvad mh Tallinnas. Kaebaja käibest 90% moodustab alkoholi jaemüük. Kaebajale kuuluvad Tallinna sadamas 4 alkoholikauplust, mille sihtgrupiks on välisturistid. Nende kaupluste jaemüük moodustab 80% kaebaja kõigi kaupluste jaemüügist kokku. Enamik välisturiste saabub Tallinnasse laevaga nädalavahetuseks, lahkudes Eestist pühapäeval. Välisturistid ostavad alkoholi peamiselt pühapäeval enne Tallinnast lahkumist. 2) Vaidlusalune korraldus on tühine, sest on antud ebapädeva haldusorgani poolt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3). Kuigi korralduses on selle õigusliku alusena viidatud AS § 36 lg 1 p-le 3, on korralduse p-ga 1 sisuliselt reguleeritud alkohoolse joogi jaemüügi aega ja seatud lisaks AS § 40 lg-s 2 sätestatud alkoholi jaemüügi ajalistele piirangutele täiendavaid ajalisi piiranguid. AS § 42 kohaselt puudub kohalikul omavalitsusel pädevus kehtestada lisaks AS-s sisalduvatele alkoholi müügi ajalistele piirangutele täiendavaid ajalisi piiranguid. Alates 14.07.2008 on kehtetu AS § 42 lg 1 p 2, mille järgi oli kohalikul omavalitsusel pädevus piirata alkohoolse joogiga kauplemise aega. Kitsendus, millega keelatakse alkohoolsete jookide jaemüük teatud nädalapäevadel, on ettevõtlusvabaduse piirang, mida saab kehtestada vaid seadusega (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 31). 3) Kui korraldus ei ole tühine, tuleb see tühistada, sest see ei ole kooskõlas seadusega, on ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega. 4) Korraldusega on peatatud alkohoolsete jookide müük Tallinna territooriumil perioodi 08.03.2015–31.08.2015 pühapäevadel. Korralduses ei ole märgitud ühtegi konkreetset asjaolu, mis esineks just selle perioodi pühapäevadel ja tingiks alkohoolsete jookide müügi peatamise. AS § 36 lg 1 p 3 ega teised AS sätted ei anna vastustajale õiguslikku alust alkoholipoliitika kujundamiseks ja alkohoolsete jookide müügitingimuste kehtestamiseks. AS § 36 lg 1 p 3 alusel alkohoolsete jookide müügi peatamiseks peab esinema ühekordne, ajutise iseloomuga asjaolu, millest tingituna peatatakse alkohoolsete jookide müük kuni vastava asjaolu äralangemiseni täielikult kas kõikides või osades müügikohtades. Perioodi

3-14-52991 3(8) 08.03.2015–31.08.2015 pühapäevasid ei saa AS § 36 lg 1 p 3 tähenduses lugeda asjaoluks, mis annaksid aluse alkohoolsete jookide müügi peatamiseks nende esinemise ajal. Väidetavalt esinev avalik huvi rangete müügipiirangute kehtestamiseks ei ole asjaolu, mis võimaldaks peatada AS § 36 lg 1 p 3 alusel pühapäeviti alkohoolsete jookide müüki. 5) Korralduses ei ole analüüsitud alkohoolsete jookide müügi peatamise mõju alkohoolsete jookide müügiga tegelevatele ettevõtetele ega kaalutud erinevaid huve. Korraldus ei sisalda põhjendusi, mistõttu on ebaselge, kas vastustaja on üldse kaalutlusõigust teostanud ja kas seda on tehtud ratsionaalselt. Korralduses ei ole viidatud selle seletuskirjale. 6) Korraldusega seatud piirang on kaebaja ettevõtlusvabadust ebamõistlikult piirav ja tekitab olulist kahju kaebaja majandustegevusele. Korraldusest ei nähtu, et vastustajale oleks teada või oleks uuritud, milline on pühapäevadel alkohoolse joogi müügi keelamisest saadav kasu. Samuti ei nähtu, et oleks teada, et võimalik saadav kasu kaaluks üles kaebaja kahju. Korrakaitseseadus (KorS), kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ega PS § 154 ei anna vastustajale õigust AS regulatsiooni eirata ja kehtestada vastustaja hinnangul elanikkonna tervise edendamiseks vajalikke piiranguid alkoholi jaemüügile.

3. Tallinna linn vaidles OÜ Aldar Eesti kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Korraldust ei saa pidada HMS § 63 lg 2 alusel tühiseks. Vastustaja on AS § 36 lg 1 p 3 alusel pädev otsustama alkohoolse joogi jaemüügi peatamise üle. Korraldusest nähtub selle andnud haldusorgan ja adressaadid. Korraldus ei kohusta kedagi toime panema õigusrikkumist. Korraldusest nähtuvad adressaadi õigused ja kohustused alkohoolse joogi jaemüügiõiguse teostamisel ja korraldus on täidetav. Seega ei esine asjaolusid, mis tooks kaasa korralduse automaatse kehtetuse.

2) Korraldus on õiguspärane. Selle preambulis on viidatud korralduse andmise õiguslikule alusele, korralduse aluseks olevale avalikule huvile ja dokumentidele, millest nähtuvad korralduse faktilised alused. Vastustaja nõustub kaebajaga, et tegemist on üldkorraldusega HMS § 51 lg 2 tähenduses.

3) Korraldus on antud AS § 36 lg 1 p 3 alusel, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel kehtestada alkohoolse joogi müügile tähtajalisi piiranguid, kui need aitavad kaasa avaliku korra tagamisele. Vastustaja on korraldust andes lähtunud avaliku korra tagamise eesmärgist. AS § 36 lg-s 1 on kasutatud sõna “asjaolu” laiema tähendusega kui pelgalt sündmus. Vastustaja hinnangul võib kõnealune asjaolu seisneda ka avalikus huvis rangete müügipiirangute kehtestamiseks. Avalik huvi rangete müügipiirangute kehtestamiseks võib ka ära langeda, nt avalik arvamus muutuda, ja seda on võimalik objektiivselt hinnata. Kui avalik huvi on korralduse kehtivuse lõppemise ajaks selgelt muutunud, võtab vastustaja seda arvesse.

4) Enamik korralduse preambulis nimetatud dokumentidest on elektrooniliselt avalikult kättesaadavad. Samuti on avalikult kättesaadav korralduse seletuskiri. Väga mahukate dokumentide põhimotiivid on toodud nii korralduse preambulis kui ka seletuskirjas. Korraldusest ilmnevad selle õiguslik alus ja avalik huvi müügipiirangu kehtestamiseks koos faktiliste selgitustega. Korralduse alusel on mõistetav, miks on kohalik omavalitsus otsustanud alkoholi müügi piirangu ajutiselt kehtestada.

5) Avalikku huvi ja ootusi alkoholi kättesaadavuse piiramiseks kinnitavad Eesti Konjunktuuriinstituudi 2014. aasta ja Tervise Arengu Instituudi tellimusel läbi viidud Turuuuringute AS 2014. aasta uuringu tulemused. Avalikku huvi on korralduses sisustatud läbi avaliku korra tagamise ja inimeste tervise kaitse vajaduse, viidates seejuures AS-le, rahvatervise seadusele ja KorS-le. Rahvatervise kaitsmise eesmärk on korralduses kehtestatud meetmega saavutatav, sest selle piirangu kehtestamine tekitab lisaks eelnevatele mõjutustele

3-14-52991 4(8) ühiskonnas diskussiooni alkoholitarbimisega kaasnevatest probleemidest ja aitab propageerida tervislikke eluviise. Ühiskonna liikmed saavad infot, et alkohol ei ole esmatarbekaup, vaid tervist kahjustav toode, mille kättesaamist tuleb regulatiivsete meetmetega vähendada. Alkoholi ostmine ei pea olema mugav ja igal ajal võimalik. Alkoholi liigtarbimise piiramine aitab kaasa avaliku korra tagamisele, ühiskondliku turvalisuse suurendamisele ja elanikkonna tervise kaitsmisele. Kõik need ülesanded on ühtlasi kohaliku omavalitsuse ülesanded. Korraldus täidab ka teisi avalikust huvist lähtuvaid eesmärke: elanike tervise ja kõlbluse kaitsmine, kaasinimeste õiguste ja vabaduste tagamine. Avalik huvi avaliku korra tagamiseks ja rahvatervise kaitsemiseks kaalub üles kaebaja ettevõtlusvabaduse mõningased piirangud. 6) Piirang on avaliku korra tagamiseks sobiv, vajalik ja proportsionaalne meede. Politseija Piirivalveameti andmetel vähenes 2009. aastal üleriigiliste alkoholimüügi kitsenduste tagajärjel alkoholiga seostatavate väärja kuritegude arv Tallinnas. Pühapäevasest piirangust tulenevaid mõjusid on võimalik hinnata alles augustis, kui piirang on juba mõnda aega kehtinud. Vastustaja otsustab siis, kas piirangu jätkuv kohaldamine on vajalik. Politseija Piirivalveameti statistika põhjal saab öelda, et alkoholi kättesaamise piiramine on tõhusam meede kui lihtsalt alkoholi kahjulikkusest teavitamine. Alkoholi müügi piiramine pühapäeval koormab ettevõtteid vähem kui samasisulise piirangu kehtestamine näiteks reedel või laupäeval, mil alkoholi müügi käive on kordades suurem.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.06.2015 otsusega OÜ Aldar Eesti kaebuse, tühistas Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2014 korralduse nr 1706-k p-d 1, 4 ja 5 ning mõistis Tallinna linnalt OÜ Aldar Eesti kasuks välja menetluskulud summas 1650 eurot.

1) Vaidlustatud korraldus on üldkorraldus. Akti adressaatide ring on üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratav ning piirang on konkretiseeritud piiritletud arvu juhtumitega (pühapäevad vahemikus 08.03.2015–31.08.2015). Tegemist on nii formaalses kui ka materiaalses mõttes haldusaktiga, mis on halduskohtus vaidlustatav.

2) Tallinna linnal AS § 36 lg 1 p 3 alusel alkoholi müügi ajaliste kitsenduste kehtestamise pädevuse puudumine ei ole ilmselge. Seega ei ole vaidlustatud korraldus tühine.

3) Alkoholipoliitika on riigielu küsimus ja põhiõigusi piiravad kitsendused või volitus nende kitsenduste kehtestamiseks peavad tulenema seadusest. Kuna tegemist ei ole kohaliku elu küsimusega, ei saa kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest lähtudes kehtestada alkoholi müügi piiranguid ilma volitusnormita.

4) AS § 36 lg 1 p 3 ei ole õigeks volitusnormiks vaidlusaluse korralduse andmisel. Viidatud normi sõnastusest võib järeldada, et selle alusel võib alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada ajutiselt konkreetse sündmuse toimumise ajaks (nt kõrgete välisriigi külaliste visiidi ajaks, teatud pühade, tähtpäevade või ürituste toimumise ajaks) või konkreetse avalikku korda ohustava asjaolu äralangemiseni. Viidatud normi alusel võib kohalik omavalitsus kehtestada alkoholi müügi keelu erakorraliselt, mingi erandliku asjaolu ootamatul ja ühekordsel ilmnemisel.

Sellise asjaolu või sündmuse äralangemine peab olema ettenähtav. Ettevõtluspiirangud peavad seadusest nähtuma piisava selgusega, et piirangud oleksid ette ennustatavad ning võimaldaksid ettevõtjatel äritegevust prognoosida. Vaidlusalusest korraldusest ei nähtu, mis on see sündmus või alkoholi müügi õiguse peatamist tingiv ajutine ja erakorraline asjaolu, mis esineb vaid märtsist augustini pühapäeviti. Alkohoolseid jooke ostetakse ja tarbitakse kogu aasta vältel. Vastustaja on tõlgendanud AS § 36 lg 1 p-st 3 tulenevat pädevust liiga laialt ja ületanud seetõttu oma pädevuse piire.

AS § 40 lg-d 11 ja 2 sätestavad ammendavad piirangud alkohoolsete jookide jaemüügi ajale ning AS ei näe ette täiendavate ajaliste piirangute kehtestamise võimalust kohaliku omavalitsuse poolt. Kuna AS § 36 lg 1 p 3 kehtis samasugusena ka ajal, kui AS § 42 lg 1 p 2 (kehtetu alates 14.07.2008)

3-14-52991 5(8) nägi kohalikule omavalitsusele ette pädevuse alkohoolse joogi jaemüügi reguleerimisel piirata mh alkohoolse joogiga kauplemise aega, siis ei saanud järelikult AS § 36 lg 1 p 3 eesmärk olla samasisuline. 5) Vaidlusalusele korraldusele ei anna õiguslikku alust ka AS § 42 lg 1 p 1, mis volitab kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestama oma haldusterritooriumil alkohoolse joogi jaemüügil sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavad kitsendused. Ajalised müügipiirangud ei seondu kauba sortimendi, müügikoha ega müügivormiga. Kuna ka see säte kehtis samasugusena enne 14.07.2008, ei olnud selle eesmärgiks anda kohalikule omavalitsusüksusele pädevust reguleerida alkoholi müügi aegu. Seadusandja sooviks oli alkoholiseaduse muutmise seadusega kehtestada kogu Eesti territooriumil alkohoolse joogi jaemüügile ühtsed ajalised kitsendused ning välistada kohalike omavalitsuste pädevus selles küsimuses. AS § 42 lg 1 p 2 kehtetuks tunnistamise ja AS §-le 40 lg 11 lisamise tõttu ei saa kohalik omavalitsus jätkuvalt, sarnaselt varasemalt AS § 42 lg 1 p-s 2 antud volitusnormiga, asuda üldiselt piirama oma territooriumil alkohoolse joogi jaemüügi aega. Vaidlusalune korraldus on vastuolus seadusandja eeltoodud eesmärgi ja mõttega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Aldar Eesti kaebus rahuldamata.

1) Apellant ei nõustu kohtu järeldustega, et korralduse andmiseks pädevuse puudumine on tuvastatav seadusandja soovist kehtestada üleriigiline alkohoolse joogi jaemüügi ühtne ajaline kitsendus ning välistada kohaliku omavalitsuse pädevus selles küsimuses täielikult. Korralduse aluseks oleva AS § 36 lg 1 abstraktne sõnastus, mida seadusandja ei ole eelnõu seletuskirjas täpsustanud, lubab kohalikul omavalitsusel peatada alkohoolse joogi jaemüügi õigust ka viisil, nagu seda vaidlustatud korralduses tehti, pidades silmas avaliku korra tagamise eesmärki ja kohaliku kogukonna huvisid. Halduskohus on AS § 36 lg-t 1 tõlgendanud põhjendamatult kitsendavalt. Apellandi arvates soovis seadusandja säilitada kohalikule omavalitsusele võimaluse seada alkoholi müügile ajalisi piiranguid, arvestades nii kohaliku kogukonna arvamuse kui ka avaliku korra tagamise vajadusega laiemalt kui vaid ühekordse sündmuse korral.

2) AS § 36 lg 1 sõnastusest („kuni“) nähtub vajadus määrata piirangule selgelt hinnatav ajaline kitsendus. Tähtpäeva saabumine on sättes sisustatud „asjaolu äralangemisega“. Vastava asjaolu äralangemine ei pruugi olla ettenähtav ning see ei pea olema ka ootamatu ja ilmnema vaid ühekordselt, kuna selliseid mõisteid ei ole sätte sõnastuses kasutatud. „Asjaolu“ AS § 36 lg 1 mõttes võib seisneda ka avalikus huvis rangete müügipiirangute kehtestamiseks. Avaliku huvi esinemist on võimalik hinnata mingil konkreetsel tähtpäeval ning kasutada avalikku huvi müügiõiguse peatamise alusena ka tähtajaliselt, nagu vaidlustatud korralduses.

3) AS § 36 lg 1 eesmärgipärane tõlgendamine ei välista kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust vaidlusaluses küsimuses. Ühtse ajalise kitsenduse kehtestamise eesmärgiks ei olnud kohalike omavalitsuste pädevuse välistamine selles küsimuses kohalikest oludest johtuvalt (avaliku korra tagamise vajadus konkreetses piirkonnas, kohaliku kogukonna huvi sellise kitsenduse järele). Ka AS § 36 lg 1 süstemaatilis-loogiline tõlgendamine kinnitab kohaliku omavalitsuse poolt ajalise kitsenduse kehtestamise lubatavust. AS-i tuleb hinnata koosmõjus KorS-i ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega (MsüS). Sõltumata sellest, kas ajendiks on üksikjuhtum (KorS § 55 koostoimes MsüS §-ga 43) või avalik huvi (AS § 36 lg 1), on kohaliku omavalitsuse poolt avaliku korra tagamise huvides ajalise piirangu kehtestamine lubatav. Mõistete „kuni asjaolu

3-14-52991 6(8) äralangemiseni“ (AS) ja „kuni rikkumise kõrvaldamiseni“ (MsüS) puhul tuleb eelistada laiemat tõlgendust, mille kohaselt on lubatav ka kohaliku omavalitsuse poolt majandustegevuse peatamine, kuni on selge, et piirangu edasikehtimise vajadus puudub. Selline tähtpäev ei pruugi aga piirangu kehtestamise hetkel olla ajaliselt täpselt hinnatav ning vajab määratud tähtpäeva saabumisel igakordset kaalumist, kas piirangu edasine kohaldamine on vajalik või mitte. 4) Kohus ei selgitanud enne otsuse tegemist, milliseid asjaolusid ja millises vormis peab kumbki pool tõendama. Kohus ei selgitanud Tallinna linnale, et tema esitatud statistika on ebapiisav või vajab täpsustamist nt pühapäevade osas. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta tõendi, mis kinnitab kevadja suvekuudel alkohoolsete jookide tarvitamise tõusust tulenevat avaliku korra rikkumiste arvu kasvu ning vastav statistika hõlmab ka pühapäevi.

6. OÜ Aldar Eesti vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Kohus on AS § 36 lg 1 p 3 õigesti kohaldanud. Apellandi tõlgendus nimetatud sättele on ebamõistlikult lai ega arvesta AS-i teiste sätetega. Avalik huvi ei ole AS § 36 lg 1 p 3 mõttes „asjaolu“, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse reguleerida alkohoolsete jookide müügiaega erinevalt AS-s sätestatust. See, et AS § 36 on kehtinud muutumatul kujul nii ajal, mil AS § 42 lg 1 p 2 kehtis, kui ka ajal, mil AS § 42 lg 1 p 2 oli kehtetuks tunnistatud, kinnitab otseselt seda, et AS § 36 ei anna kohalikule omavalitsusele pädevust kehtestada alkohoolsete jookide müügile ajalisi piiranguid. 2) Kohus ei ole apellandi esitatud statistikat tähelepanuta jätnud, vaid on seda analüüsinud ja asunud põhjendatud seisukohale, et apellandi esitatud statistika ei tõenda, et kevadja suvekuude pühapäevadel esineks alkoholi tarvitamise tõttu avaliku korra rikkumisi rohkem kui muudel nädalapäevadel või kuudel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS §

201 lg 4).

8. Alkoholiseaduse muutmise seadusega (eelnõu 89 SE, Riigikogu XI koosseis) täiendati AS §-i 40 lg-ga 11, mis sätestab, et alkohoolse joogi jaemüük on lubatud § 40 lg 1 p-des 1 ja 7 osundatud müügikohtades alates kella 10.00 kuni 22.00 ning seda piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama tollikontrolli tsoonis ja rahvusvahelisi reise teostava veevõi õhusõiduki pardal. 14.07.2008 muudatustega tunnistati kehtetuks § 42 lg 1 p 2, mille kohaselt võis kohaliku omavalitsuse volikogu piirata oma haldusterritooriumil alkohoolse joogiga kauplemise aega.

9. Kolleegium jääb praeguses haldusasjas tehtud 05.03.2015 määruses võetud seisukoha juurde, et AS § 40 lg-d 11 ja 2 sätestavad ammendavad piirangud alkohoolsete jookide jaemüügi ajale ning AS ei näe ette täiendavate ajaliste piirangute kehtestamise võimalust kohaliku omavalitsuse poolt.

10. Nagu halduskohus on Riigikohtu lahenditele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused asjades nr 3-4-1-3-96, 3-4-1-5-05 ja 3-4-1-34-14) viidates õigesti

3-14-52991 7(8) märkinud, on alkoholipoliitika riigielu küsimus ning põhiõiguste kandjate põhiõigusi ja - vabadusi (sh ettevõtlusja lepinguvabadus) saab kohalik omavalitsus selles valdkonnas piirata üksnes seadusest tuleneva volitusnormi olemasolul.

11. Vaidlustatud korralduses viidatakse selle andmise õigusliku alusena AS § 36 lg 1 p-le 3. AS § 36 lg 1 p 3 kohaselt võib vallavõi linnavalitsus (oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas) avaliku korra tagamise huvides alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni. Nimetatud sätet tuleb mõista nii, et see seob alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamise võimaluse avaliku korra huvides asjaoluga, milleks saab olla üksnes kindel faktiline olukord: sündmus või konkreetselt piiritletud asjaolu, mille äralangemine on ette nähtav. Vastustaja poolt antud laiendav tõlgendus nimetatud sättele on ekslik. AS § 36 lg 1 p 3 ei saa mõista sedavõrd laialt, et selle alusel saaks otsustada alkohoolse joogi müügi piirangute pikaajalist kohaldamist kogu kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil (või sama lõike p 1 alusel kogu riigis tervikuna Vabariigi Valitsuse poolt). Vastustaja tõlgendusele räägivad vastu nii AS § 36 lg 1 p 3 sõnastus, mida 2008. aasta muudatused ei mõjutanud, kui ka § 42 lg 1 p 2 kehtetuks tunnistamine ning üleriigilise ajalise piirangu kehtestamine AS § 40 lg-s 11. 14.07.2008 jõustunud muudatuste tõttu ei saa AS § 36 lg 1 kohaldamise juhtumeid võrreldes varasemaga laiendada.

12. Vaidlustatud korralduse seletuskirja kohaselt kehtestatakse alkoholi müügi piirang pühapäevadel elanikkonna huvides kuni taotletava eesmärgi, st alkoholi liigtarbimise peatumise või vähenemise saavutamiseni. Tegemist ei ole asjaoluga AS § 36 lg 1 mõttes, mille äralangemiseni võiks kohalik omavalitsus peatada alkoholi müügi. Mingil konkreetsel nädalapäeval alkoholi müügi piiramine võib küll vähendada üldist alkoholitarbimist ja sellega seotud õigusrikkumisi, kuid sellise piirangu kehtestamiseks peab olema volitusnorm. Volitusnormi puudumisel ei saa piirangu kehtestamist õigustada kohaliku omavalitsuse territooriumil avaliku korra tagamise ja elanike tervise kaitsega. AS § 36 lg 1 p-st 3 ei tulene kohalikule omavalitsusele õiguslikku alust seada alkoholi müügile lisaks AS §-s 40 lg-s 11 sätestatule täiendavaid ajalisi piiranguid ning seega ei ole AS § 36 lg 1 p 3 korralduse nr 1706-k andmiseks õige volitusnorm. Vaidlusaluse korralduse andmise õiguslikuks aluseks ei saa olla ka AS § 42 lg 1 p 1, kuna Tallinna linna kehtestatud müügipiirang ei ole seotud kauba sortimendi, müügikoha ega müügivormiga. Samuti ei anna kohalikule omavalitsusele õigust kehtestada alkoholi jaemüügile täiendavaid ajalisi piiranguid Tallinna linna viidatud KOKS, KorS ja MsüS sätted. Vaidlusalust korraldust andes on Tallinna linn läinud vastuollu seaduslikkuse põhimõttega (PS § 3 lg 1 esimene lause) ning korraldus on õigusliku aluse puudumise tõttu õigusvastane.

13. Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme. Uurimisprintsiibi (HKMS § 2 lg 4) peamine eesmärk on tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et protsessiosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-32-03, p 24). HKMS § 59 lg 3 sätestab, et kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise. Ettepaneku tegemisel selgitab kohus, milliseid asjaolusid on vaja tõendada. Vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine võib kujutada endast menetlusnormi rikkumist, kuid kohtulahendi tühistamiseni viib selline rikkumine vaid siis, kui ta mõjutas või võis mõjutada asjas otsuse tegemist (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-49-01). Kuna praegusel juhul puudub AS § 36 lg-s 1 nõutud asjaolu, mis piirangu kehtestamist õigustaks, ei ole ka asjakohased tõendid, mis puudutavad korrarikkumiste ja alkoholi

3-14-52991 8(8) tarbimise statistikat. Seega ei oleks otsuse tegemist saanud mõjutada vastustaja poolt täiendavate tõendite esitamine.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Tallinna linna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab menetluskulud Tallinna linn. OÜ Aldar Eesti taotleb apellatsiooniastmes 540 euro (sh käibemaks) suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Kulud on kantud ja põhjendatud suuruses ning tuleb Tallinna linnalt täies ulatuses välja mõista. Tallinna linna menetluskulu (riigilõiv apellatsioonkaebuselt 15 eurot) jääb tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks