3-15-1763/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

28.08.2015. a, Tartu

Haldusasja number

3-15-1763

Haldusasi

Silver Semiskari taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Silver Semiskari määruskaebus Tartu Halduskohtu

27.07.2015 määruse peale

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.07.2015 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.07.2015 saabus Tartus Halduskohtusse kinnipeetava Silver Semiskari 09.07.2015

koostatud esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt keeldub selle

esitaja alates 16.06.2015 vangla toitu vastu võtmast, kuna toidujagaja ei järgi sanitaarnorme

ning on homoseksuaalne. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja sõi seejärel vangla poest ostetud

toitu, kuid 27.06.2015 oli üksuse juht selle ära keelanud, kuna taotluse esitaja ei võta vangla

toitu vastu. Taotluse esitaja on esitanud vanglale vaideid ning ringkonnaprokuratuuri avalduse

kriminaalasja algatamiseks, samuti pöördunud õiguskantsleri poole. 06.07.2015 karistati

taotluse esitajat distsiplinaarkorras kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta oli

toidujagajat ähvardanud. Taotluse esitaja paigutati karistuse kandmiseks S4 sektsioonist

ümber P2 sektsiooni. Taotluse kohaselt käib S4 toidujagaja spetsiaalselt ainult taotluse

esitajale toitu jagamas ka P2 sektsioonis. Taotluse kohaselt piinavad ja alandavad

vanglaametnikud sellega taotluse esitaja väärikust, samuti tekitab vangla taotluse esitajale

sellega hingelist valu ja kahjustab vaimset tervist. Taotluse esitaja sooviks on vältida enda

kokkupuutumist nimetatud toidujagajaga. Taotluse esitaja taotleb lähenemiskeelu määramist

sellele toidujagajale kuni vaidluste lahenemiseni, luba süüa vangla poest ostetud toitu, tagada

taotluse esitajale sooja vangla toidu andmine teise toidujagaja poolt ning lõpetada

vanglaametnike poolt piinamine ja seadusevastased toimingud.

2. Tartu Halduskohus jättis 27.07.2015 määrusega Silver Semiskari esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

Halduskohtu määruse põhjenduste kohaselt pole olukorras, kus isik peab suhtlema talle

ebameeldiva inimesega, tegemist situatsiooniga, mis saab kaasa tuua tema õiguste

pöördumatu kahjustumise ja anda seepärast aluse nende esialgseks kaitsmiseks. Vastavat alust

ei anna ka viited konfliktide tekkimisele. Taotleja väidetest nähtuvalt tähendab vastav oht

seda, et ta võib ise mingi seadusevastase teo toime panna. Halduskohtu hinnangul on tema

õigustele tulenevate kahjulike tagajärgede vältimine tema enda võimuses. Halduskohus leidis,

et ka taotluse esitaja väited selle kohta, et tema tervist võib kahjustada vangla toidust

keeldumine, ei anna samuti alust taotluse rahuldamiseks, sest kahjuliku tagajärje saabumise

saab ta ise hõlpsasti ära hoida seeläbi, et hakkab vanglas pakutavat toitu vastu võtma.

Halduskohus märkis, et vangla on osad külmkapi kasutamise keelamise peale esitatud vaietest

jätnud vaideotsusega rahuldamata, sest 24.06.2015 käskkirjaga nr 6-4/326 keelati esialgse

õiguskaitse taotluse esitajal isiklike esemete kambris omamine. Halduskohus leidis, et miski

kohtule esitatust ei viita sellele, et seni veel menetluses olnud vaided saavad teistsuguse

lahenduse. Erilisi edulootusi ei oleks ilmselt ka võimalikul tühistamiskaebusel, sest

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on tegemist kaalutlusotsusega, mille kohtulik

kontroll on piiratud.

Taotleja poolt soovitud lähenemiskeelu ja talle teise toidujagaja määramise osas leidis

halduskohus, et kohtul ei ole pädevust määrata, kes kinnipeetavatest peab mingit konkreetset

vangla elukorraldusega seotud ülesannet täitma. Samuti puudub kinnipeetaval õigus valida

endale meelepärast toidujagajat. Halduskohus leidis, et puuduvad piisavad põhjendused

veenmaks halduskohut selles, et taotleja õigused võiksid vaidemenetluse või hilisema

võimaliku kohtumenetluse ajal pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud saada

ning selle vältimine on vajalik ja võimalik tema enda poolt soovitud või mõne muu esialgse

õiguskaitse vahendi abil.

3. Silver Semiskar esitas 02.08.2015 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 27.07.2015 määruse peale, milles esitatud seisukohtadest saab järeldada, et ta

taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega tema esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldataks. Määruskaebusele oli lisatud taotlus, milles Silver Semiskar

palub ta vabastada riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel, kuna tal ei ole

hetkel sissetulekuid.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 10.08.2015 Silver Semiskari menetlusabi taotluse rahuldamata

ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja 15 päeva riigilõivu tasumiseks.

5. Tartu Ringkonnakohus võttis 19.08.2015 S. Semiskari määruskaebuse menetlusse ning

küsis Viru Vanglalt vastust määruskaebusele.

6. Viru Vangla esitas 24.08.2015 S. Semiskari määruskaebusele vastuse, milles palub jätta

määruskaebuse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, et tema vaided ei ole perspektiivsed. Viru

Vangla on 24.07.2015 teinud vaideotsused nr 6-12/136-2, nr 6-12/139-2, nr 6-12/148-2 ja 6-

12/150-2, milles vangla on tunnistanud, et Viru Vangla on rikkunud vangistusseaduse sätteid.

Selle kohta on määruskaebuse esitaja esitanud ringkonnaprokuratuuri avalduse

kriminaalmenetluse alustamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et vangla võib ka teised

vaided rahuldada ja sellele järgnevad kaebused kohtusse on seega perspektiivsed.

8. Viru Vangla leidis vastuses määruskaebusele, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

ei ole põhjendatud, sest käesoleval juhul ei esine HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. S. Semiskar on taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Taotluse

esitaja taotles lähenemiskeelu määramist ühele konkreetsele toidujagajale kuni vaidluste

lahenemiseni, palus tagada taotluse esitajale sooja vangla toidu andmine teise toidujagaja

poolt, luba süüa vangla poest ostetud toitu, ning lõpetada vanglaametnike poolt piinamine ja

seadusevastased toimingud.

HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada

pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Vastustaja

esitatud andmete kohaselt oli S. Semiskar esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks

esitanud vanglale ajavahemikul 29.06.2015 – 09.07.2015 kümme vaiet, millest seitsmes oli

taotluse esitaja vaidlustanud vangla tegevust, millega talle keelati võtta külmkapist isiklikku

toitu (vaided nr 6-12/146-1, 6-12/147-1, 6-12/149-1, 6-12/154-1, 6-12/155-1, 6-12/161-1, 6-

12/162-1). Vaides nr 6-12/165-1 vaidlustas esialgse õiguskaitse taotluse esitaja Viru Vangla

24.06.2015 käskkirja nr 6-4/326, millega S. Semiskari suhtes kohaldati täiendavaid

julgeolekuabinõusid, keelates kambris isiklike esemete olemasolu, millega on võimalik

rikkuda kambri sisustust ja lõhkuda vangla vara. Vaidega nr 6-12/166-1 on S. Semiskar

vaidlustanud Viru Vangla 06.07.2015 käskkirja nr 6-3/783-D, millega talle määrati

distsiplinaarkaristuseks kümneks päevaks kartserisse paigutamine, kuna S. Semiskaril oli

tekkinud konflikt toidujagajaga. Samas vaides vaidlustab S. Semiskar ka vangla tegevust

seoses sellega, et S4 sektsioonis olnud toidujagaja saadetakse talle toitu jagama ka P2

sektsiooni. Vaie nr 6-12/148-1 ei ole käesoleva esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

asjakohane, kuna selles on vaidlustatud vangla tegevust, millega esialgse õiguskaitse taotluse

esitajal keelati helistada enda advokaadile. Selles osas esialgse õiguskaitse taotluses abinõude

rakendamist nõutud ei ole.

Kuna esialgse õiguskaitse taotluses esitatud asjaolude osas olid vanglale vaided esitatud ning

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks ei olnud vangla nimetatud vaiete osas

vaideotsuseid veel teinud, oli esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg 5 alusel

lubatud.

10. S. Semiskar on määruskaebuses seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et

kaebus on perspektiivitu.

HKMS § 249 lg 3 kohaselt peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel hindama

muuhulgas ka kaebuse perspektiive. Riigikohtu praktika kohaselt saab esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata jätmise aluseks olla vaid kaebuse ilmselge perspektiivitus (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16 ja 22.11.2004.

a määrus asjas nr 3-3-1-76-04, p 8). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kaebuse

perspektiivitust ja ilmselget perspektiivitust eristada ning kaebuse ilmselge perspektiivitusega

on tegemist näiteks juhul, kui kaebuse eduväljavaated on olematud (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 15.12.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-57-11, p 16). Halduskohus ei ole

käesolevas asjas jõudnud järeldusele, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus

on vaidlusaluses määruses leidnud, et miski ei viita sellele, et vangla võiks seni veel

menetluses olevad vaided rahuldada ning erilisi edulootusi ei oleks ka võimalikul

tühistamiskaebusel. Isegi, kui halduskohus hindab kaebuse eduväljavaateid vähesteks, ei ole

käesoleva asja materjalide põhjal antud juhul tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega,

mis annaks iseenesest aluse esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks.

Seega nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et halduskohus on ebaõigesti

tuginenud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel kaebuse vähesele

perspektiivikusele.

11. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks

või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole

põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Esialgse õiguskaitse abinõud on loetletud HKMS §

251 lg-s 1.

S. Semiskari üheks taotletud esialgse õiguskaitse abinõuks oli lähenemiskeeld ühe konkreetse

toidujagaja suhtes. Lähenemiskeelu kohaldamine ei kuulu HKMS § 5 lg 1 kohaselt

halduskohtu volituste hulka. Seega ei ole nimetatud abinõu esialgse õiguskaitse kohaldamisel

lubatud. Lisaks sellele palus esialgse õiguskaitse taotluse esitaja, et kohus tagaks talle vangla

toidu andmise teise toidujagaja poolt. Antud taotlust saab käsitada nõudena kohustada

haldusorganit toimingut sooritama, mis on HKMS § 251 lg 1 p 3 kohaselt esialgse õiguskaitse

abinõuna lubatud. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku

õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub regulatsioon, mille kohaselt saaks

kohus teha vanglale ettekirjutuse esialgse õiguskaitse taotluse esitajale toitu jagava konkreetse

isiku osas. Seega ei ole ka nimetatud esialgse õiguskaitse abinõu lubatud. Esialgse õiguskaitse

taotlusest saab järeldada, et ka taotlus, et lõpetataks vanglaametnike poolt esialgse õiguskaitse

taotluse esitaja piinamine ja seadusvastased toimingud, puudutab esialgse õiguskaitse taotluse

esitaja soovimatust võtta toitu vastu konkreetselt toidujagajalt. Eelpooltoodud seisukohast

tulenevalt ei ole ka nimetatud abinõu rakendamine võimalik.

12. Esialgse õiguskaitse taotluses on taotletud ka abinõu kohaldamist, millega taotluse esitajal

lubataks süüa isiklikku toitu. Seda taotlust saab tõlgendada Viru Vangla 24.06.2015 käskkirja

nr 6-4/326, millega isiku suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, kehtivuse

peatamise taotlusena, sest Viru Vangla 10.07.2015 vaideotsuse nr 6-12/146-2, 6-12/147-2, 6-

12/149-2, 6-12/154-2, 6-12/155-2 kohaselt tuleneb esialgse õiguskaitse taotleja isikliku toidu

söömise keeld nimetatud käskkirjast, sest selle alusel ei ole esialgse õiguskaitse taotlejal õigus

nõuda enda saatmist külmkapi juurde. S. Semiskar on Viru Vangla 24.06.2015 käskkirja nr 6-

4/326 peale 08.07.2015 vaide esitanud. Samuti on vaidlustatava haldusakti kehtivuse või

täitmise peatamine esialgse õiguskaitse abinõuna HKMS § 249 lg 1 p 1 kohaselt lubatud.

Kohus ei ole seotud esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt soovitud abinõuga ning võib

kohaldada ka muid abinõusid, mis on kohtu arvates efektiivsed. Käesolevas asjas

ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks muid efektiivsemaid abinõusid ei esine.

13. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks peab aga kohus kontrollima esialgse

õiguskaitse kohaldamise eelduste esinemist. Esimeseks eelduseks on HKMS § 249 lg-s 1

nimetatud asjaolude esinemine. HKMS § 249 lg 1 kohaselt peab esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esinema eelkõige esialgse õiguskaitse vajadus ehk raskete või pöördumatute

tagajärgede saabumise oht põhivaidluse ajal. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse

õiguskaitse taotlust põhistada. Seega peab esialgse õiguskaitse taotluse esitaja põhistama ka

esialgse õiguskaitse vajadust.

Halduskohus on vaidlustatud määrusega jätnud S. Semiskari esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata, kuna on leidnud, et esialgse õiguskaitse taotluses märgitud raskete tagajärgede

saabumist saab esialgse õiguskaitse taotleja ise ära hoida, vältides konflikte nimetatud

toidujagajaga, ning võttes vastu vangla toitu. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse

taotluse kohaselt ei esine asjaolusid, mille tõttu võib esialgse õiguskaitse taotluse esitaja

hilisem õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et täiendavate julgeolekuabinõudena

kohaldatud liikumispiiranguga kaasnevast isikliku toidu tarbimise võimatusest tulenevaid

tagajärgi on esialgse õiguskaitse taotlejal võimalik ära hoida vangla toidu tarbimisega ning

esialgse õiguskaitse taotleja soovimatus konkreetselt vangla toidujagajalt toitu vastu võtta ei

anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

rahuldamata, kuna puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

27.07.2015 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi