1-15-4893/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-4893

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.06.2015. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-15-4893 (kohtueelses menetluses 15230200597)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretär

Leili Merila

Kriminaalasi

Sergei Sorokin süüdistuses KarS § 4231 järgi

lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Abiprokurör

Urmo Paal

Tõlk

Julia Zautina

Süüdistatav

SERGEI SOROKIN

isikukood: 37611010247, kodakondsuseta, emakeel:

vene keel, põhiharidus, töökoht: XXXOÜ, ehitaja,

elukoht: XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 3 ja

väärteokaristusi 5, kinni peetud 13.06.2015. a kell 14:15.

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 256'1, § 256'4 lg 4, § 256'5 lg 1 p 2,

lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 313 § 238 lg 1 p

4 kohus otsustas:

1. Tunnistada SERGEI SOROKIN (i.k. 37611010247) KarS § 4231 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm)

kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Sergei

Sorokin’ile vähendatud karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

3. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista Sergei Sorokin’ile liitkaristus,

suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (2 kuud vangistust)

Harju Maakohtu 31.03.2015. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa (2 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks

liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis) päeva

vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sergei Sorokin’i karistusaja hulka tema eeluurimisel

kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse algust lugeda alates

1-15-4893

2 (8)

13.06.2015. a, mil Sergei Sorokin peeti kahtlustatavana kinni.

5. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Sergei Sorokin’i suhtes tõkendit vahistamine

kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumise või karistuse ärakandmiseni.

6. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Sergei Sorokin’ilt

riigituludesse menetluskuludena:

• kaitsjatasu summas 144 eurot ja

• sundraha summas 292,50 eurot

s.o kokku 436,50 eurot.

7. Võttes aluseks KrMS § 423 ja 417 lg 2 tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed

kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe

kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile

või kinnipidamisasutusse.

Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

Sergei Sorokin´it süüdistatakse selles, et tema olles 31.03.2015 karistatud Harju Maakohtu

poolt muuhulgas KarS § 4231 järgi kvalifitseerita kuriteo, s.o. süstemaatilise mootorsõiduki

juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, toimepanemise

eest 23.01.2015, 30.01.2015 ja 14.02.2015, juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt

13.06.2015 kella 14:15 ajal Tallinnas Kivila 26 maja juures mootorsõidukit Hyundai Getz

registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,

millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära

võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet.

Seega Sergei Sorokin pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED

15.06.2015. a toimus käesolevas kriminaalasjas kohtuistung. Kuivõrd kohus lahendab Sergei

Sorokin’i

kriminaalasja

lühimenetluses

(kiirmenetluse

korras),

võib

kohus

kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid

kriminaaltoimiku materjalidele.

Kuriteokoosseis

Objektiivne koosseis

1-15-4893

3 (8)

Sergei Sorokin’ile on esitatud süüdistus karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 4231 järgi ehk

sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt. Antud kuriteo objektiivse

koosseisu tuvastamiseks peab kohus esmalt analüüsima, kas Sergei Sorokin juhtis talle

süüdistuses (tl 34) etteheidetud ajal mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seejärel, kas

Sergei Sorokin süstemaatiliselt juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta.

Tunnistaja Leonid Nõmmemees on andnud ütlusi (tl 16 pöördel-17), mille kohaselt teostas ta

13.06.2015. a liiklusjärelevalvet koos patrullpolitseinik Jekaterina Petrojeva’ga. Kell 14:15

märkas tunnistaja Kivila 26 juures Laagna tee suunas liikumas heledat värvi mootorsõidukit

Hyundai Getz reg. nr-ga XXX, mille juht käitus imelikult – tal olid prillid ees ja nähes

politseibussi kiirendas ja vaatas teisele poole. Sõiduk peatati koheselt ja kontrollimisel selgus,

et juhiks oli Sergei Sorokin, kelle andmete kontrollimisel selgus, et tal puudub kehtiv

mootorsõiduki juhtimisõigus.

Tunnistaja ütlusi kinnitab esmalt 13.06.2015. a aadressil Kivila 26 Tallinn koostatud sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 12), mille kohaselt juhtis Sergei Sorokin 13.06.2015. a

sõidukit Hyndai Getz reg. nr-ga XXX ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus

selgus, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Otsuse kohaselt kõrvaldati Sergei

Sorokin sõiduki juhtimiselt 13.06.2015. a kell 14:15. Nimetatud otsuse kättesaamist

13.06.2015. a on kinnitanud ka Sergei Sorokin oma allkirjaga. Samuti kinnitab tunnistaja

ütlusi õiend, mille kohaselt puudub Sergei Sorokin’il juhtimisõigus alates 19.04.2010. a-st (tl

14). Õiendist nähtub ka asjaolu, et mootorsõiduk Hyundai Getz reg. nr-ga XXX on hõbedast

värvi (tl 14) ehk tegemist on heledat värvi sõidukiga, mida tunnistaja enda sõnade kohaselt

nägi ja mida juhtis Sergei Sorokin.

Kahtlustatavana ülekuulamisel on Sergei Sorokin tunnistanud, et ta juhtis mootorsõidukit

Hyndai Getz reg. nr-ga XXX ilma juhtimisõiguseta (tl 22).

Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Sergei Sorokin juhtis 13.06.2015. a

kella 14:15 ajal Kivila 26 juures Tallinnas mootorsõidukit Hyundai Getz reg. nr-ga XXX ilma

juhtimisõiguseta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise

varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm

vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need varguse teod tuleks üksikult subsumeerida KarS §

199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod

on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi.

Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. /…/

Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud

(õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu

eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod.

Kohus on seisukohal, et eelnevalt tsiteeritud seisukohad süstemaatiliste varguste osas on

analoogia korras ülekantavad ka süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimisele, kuivõrd

süstemaatilisust tuleb ühe seaduse kontekstis ehk antud juhul KarS-s tõlgendada ühtmoodi.

Seega süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine eeldab vähemalt kolme osateo

ehk kolme juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise episoodi toimepanemist. Sealjuures ei

ole oluline, kas isikut on kõikide osategude eest varasemalt süüdi mõistetud või mitte. Samuti

ei oma tähendust asjaolu, et iga episood eraldivõetuna oleks kvalifitseeritav väärteona

liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 201 lg 1 või lg 2 alusel. Teine oluline tingimus

süstemaatilisuse tuvastamisel kolme osateo kõrval on nende tegude omavaheline seos ehk

asjaolu, et vastav käitumine, s.t juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine, oleks kujunenud

isikule omaseks käitumiseks ja/või elustiiliks. Lisaks eelnevale leiab kohus, et

süstemaatilisust moodustavatest osategudest suurem osa ehk vähemalt kaks episoodi peavad

olema toime pandud peale 01.01.2015. a (k.a). Seda põhjusel, et enne 01.01.2015. a oli

1-15-4893

4 (8)

juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine nii esimest, teist, kolmandat kui ka kümnendat jne

korda karistatav vaid väärteona.

Harju Maakohtu 31.03.2015. a kohtuotsuse väljatrükist (tl 27-30) nähtub, et Sergei Sorokin’it

karistati sel kuupäeval muuhulgas ka KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest (tl 27) seetõttu, et ta 23.01.2015. a kella 23:50 ajal Tallinnas Punasel

tänaval, 30.01.2015. a kella 11:00 ajal Tallinnas Peterburi teel ja 14.02.2015. a kella 23:55

ajal Tallinnas Laagna teel juhtis mootorsõidukit Hyundai Getz omamata mootorsõiduki

juhtimisõigust (tl 29). Esmalt nähtub nimetatud kohtuotsusest, et Sergei Sorokin on 2015.

aastal varasemalt juba kolmel korral juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seega

koos käesolevas kriminaalasjas arutatava 13.06.2015. a episoodiga kokku juba neli korda,

mistõttu on esimene tingimus ehk vähemalt kolme osateo/episoodi olemasolu täidetud. Kohus

leiab, et täidetud on ka süstemaatilisuse teine tingimus ehk nimetatud tegude vahel on olemas

seos. Kõik osateod on toime pandud väga lühikese ajavahemiku jooksul – esimesed kolm

episoodi vaid ühe kuu jooksul ning käesolev episood viis kuud peale viimast. Sealjuures ei ole

isegi eelmisel korral KarS § 4231 järgi 31.03.2015. a kokkuleppemenetluse korras

süüdimõistmine ega karistusest tingimisi vabastamine suutnud hoida Sergei Sorokin’it eemal

mootorsõiduki juhtimisest. Vaid kaks ja pool kuud peale viimast kohtuotsust on Sergei

Sorokin taaskord juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seega on Sergei Sorokin

järjepidevalt eiranud õiguskorda ning ka hoolimata tingimisi vanglakaristusest jätkanud oma

samalaadset käitumist. Lisaks on kohtul alust arvata, et nii 23.01.2015. a, 30.01.2015. a,

14.02.2015. a kui ka käesolev 13.06.2015. a episoodid on kõik toime pandud sama Hyundai

Getz’i mootorsõidukiga, mis isegi mitte ei kuulu Sergei Sorokin’ile endale ega mille

kasutamise õigust ei nähtu ka Maanteeameti õiendist (tl 14). Eeltoodud põhjustel leiab kohus,

et on tõendamist leidnud, et Sergei Sorokin juhtis 13.06.2015. a mootorsõidukit

süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta.

Subjektiivne koosseis

KarS §-s 4231 sätestatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. See tähendab, et

kuriteokoosseis on täidetud ja isik tuleb selle eest vastutusele võtta, kui ta on teo toime

pannud vähemalt kaudse tahtlusega.

Subjektiivse külje osas leiab kohus, et Sergei Sorokin pani talle etteheidetava teo toime otsese

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta

teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Kahtlustatavana ülekuulamisel on Sergei Sorokin vaid tunnistanud teo toimepanemist ning

avaldanud kahetsust, kuid keeldunud ütluste andmisest toimunu osas (tl 22). Kohtuistungil on

Sergei Sorokin jäänud varasemate ütluste juurde, kuid avaldanud, et see mis juhtus, oli

juhuslik (tl 36 pöördel, 38). Sealjuures on kaitsja märkinud, et on tõendatud fakt, et vastu

tahtmist Sergei Sorokin rooli ei asunud (tl 38). Kohus leiab, et Sergei Sorokin istus teadlikult

sõiduki rooli taha ning teadlikult sõitis mootorsõidukiga samal ajal teades, et tal puudub

mootorsõiduki juhtimisõigus. Sergei Sorokin’il puudub juhtimisõigus koguni alates

19.04.2010. aastast (tl 14) seega juba üle viie aasta käesolevaks ajaks. Lisaks on Sergei

Sorokin’i suhtes koostatud 31.03.2015. a kohtuotsus kokkuleppemenetluses muuhulgas KarS

§ 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (tl 27-30). Ehk sama kuriteo

toimepanemises, milles teda süüdistatakse ka käesoleval juhul. Seega kõige hiljem

31.03.2015. a oli Sergei Sorokin teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti

oli Sergei Sorokin teadlik sellest, milline tegevus/käitumine toob endaga kaasa

süüdimõistmise KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Sellest hoolimata juhtis ta aga

13.06.2015. a uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Veelgi enam – Sergei Sorokin

juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta koguni eelmise kohtuotsusega määratud kolme

aasta pikkusel katseajal. Sealjuures pidi Sergei Sorokin olema teadlik sellest, et kui ta paneb

katseajal toime uue kuriteo (või kui ta ei täida määratud kontrollnõudeid), siis pööratakse talle

tingimisi liitkaristusena mõistetud kolme aasta pikkune vangistus reaalselt täitmisele.

1-15-4893

5 (8)

Eeltoodust nähtub üheselt, et Sergei Sorokin suhtub ükskõikselt õiguskorda ning olenemata

asjaolust, et teda ootaks uue kuriteo toimepanemisel üle kolme aasta pikkune vangistus, juhtis

ta taaskord mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nimetatud põhjustel on kohus seisukohal,

et Sergei Sorokin pani mootorsõiduki juhtimise süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta toime

otsese tahtlusega, mistõttu on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud.

Õigusvastasus ja süü

Sergei Sorokin’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Sergei Sorokin oli teo

toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS

§-s 34 sätestatud asjaolusid ning Sergei Sorokin on sündinud 1976. aastal (tl 14, 23). Süüd

välistavad asjaolud puuduvad.

Seega on Sergei Sorokin’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel

on kohus seisukohal, et Sergei Sorokin on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS §

4231 mõttes ehk mootorsõiduki juhtimise süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta.

Karistus

KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus on seisukohal, et Sergei Sorokin’i

suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust ehk rahalist karistust eelkõige

eripreventsioonist lähtuvalt. Esmalt põhjusel, et Sergei Sorokin’it karistati kõigest kaks ja

pool kuud enne käesoleva episoodi toimepanemist 31.03.2015. a Harju Maakohtu otsusega

muuhulgas samuti KarS § 4231 järgi kahe kuu pikkuse vangistusega ning lõplik liitkaristus

jäeti kolme aasta pikkuse käitumiskontrolliga katseajaga täitmisele pööramata (tl 27-30).

Sama otsusega karistati Sergei Sorokin’it ka teise liiklusalase kuriteo eest, nimelt KarS § 424

järgi ehk mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (narkojoobes) üheksa kuu pikkuse

vangistusega. Seega mõisteti Sergei Sorokin’ile mõlema kuriteo eest karistusena vangistus

ehk valiti raskeim karistusliik. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul iga järgneva

samasuguse kuriteo toimepanemise eest isikule rangem karistus kui oli eelmine. Kohtu

hinnanul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki ega kergemat karistust

olukorras, kus ta paneb uue samasuguse teo toime kolme aasta pikkuse käitumiskontrolliga

määratud katseajal ja seda kõigest mõni kuu peale katseaja algust. Kohtu hinnangul

suurendaks vastupidine käitumine veelgi isikus tekkinud karistamatuse tunnet. Lisaks

eelnevale nähtub Sergei Sorokin’i karistusregistri väljavõttest (tl 23 pöördel-24 pöördel), et tal

on kokku viis kehtivat väärteokaristust, milledest nelja puhul on talle karistuseks määratud

2014. – 2015. aastal rahatrahvid, kuid mis kõik on eranditult tasumata. Sealjuures on tasumata

rahatrahvid vahemikus 36-120 eurot ehk oluliselt väiksemad võrreldes ükskõik millise

rahalise karistusega, kuivõrd KarS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt on minimaalseks rahalise

karistuse suuruseks 300 eurot. Kohtuistungil avaldas Sergei Sorokin, et tal on viimased kuu

aega ametlik töökoht, kuid ta on samas kohas töötanud mitteametlikult juba kaks aastat ning

ta teenib 600-700 eurot kuus (tl 37). Seega võrreldes omavahel karistusregistri andmeid ja

Sergei Sorokin’i poolt avaldatud infot tema sissetulekute kohta, leiab kohus, et kui isik ei ole

seni suutnud tasuda 36-120 euro suuruseid rahatrahve ajal, mil tal oli olemas sama töökoht,

mis ka käesoleval ajal, siis ole ta võimeline kandma ka rahalist karistust. Eeltoodud põhjustel

leiab kohus, et Sergei Sorokin’i puhul on kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse

kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada raskemat karistusliiki ehk

vangistust.

Sergei Sorokin’i süü suuruse hindamisel arvestab kohus esmalt asjaolu, et ta pani kuriteo

toime otsese tahtlusega, mis on tahtluse liikidest raskuselt keskmine vorm. Seega see asjaolu

viitab isiku keskmisele süü suurusele. Sergei Sorokin’i süüd suurendavaks loeb kohus asjaolu,

et ta pani uue KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kõigest kaks ja pool kuud peale

samasuguse kuriteo toimepanemise eest määratud katseajal. Kohtu hinnangul näitab selline

1-15-4893

6 (8)

käitumine Sergei Sorokin’i ükskõikset suhtumist õiguskorda ning kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsusesse ja sellega mõistetud karistusse, millega ta ise vabatahtlikult nõustus.

Sergei Sorokin’i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes

puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud juhtimisõiguseta

juhtimise osas nii kahtlustatavana ülekuulamisel kui ka kohtuistungil (tl 22, 37 pöördel).

Kohtul ei ole alust kahelda Sergei Sorokin’i poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust

raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Sergei Sorokin’i teos ei esine.

Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist

ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Sergei Sorokin’i süü on keskmise

suurusega, mistõttu võiks talle karistuseks mõista vangistuse sanktsiooni keskmises määras.

Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS §-s

4231 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 6 kuud vangistust.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sergei Sorokin’il

on karistusregistri väljavõttest nähtuvalt (tl 23-24 pöördel) kolm kehtivat kriminaalkaristust

ning viis kehtivat väärteokaristust. Sealjuures on viimane kriminaalkaristus Sergei Sorokin’ile

mõistetud 31.03.2015. a Harju Maakohtu poolt samuti muuhulgas ka KarS § 4231 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Lisaks mõisteti Sergei Sorokin nimetatud

kohtuotsusega süüdi ka KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (narkojoobes), mille puhul on samuti tegemist

liiklusalase kuriteoga. Lisaks on Sergei Sorokin’il ka üks kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo ehk mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (tl 24).

Olukorras, kus isik hoolimata varasemast karistusest jätkab uute samalaadsete kuritegude

toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise

seadusest üleastumise korral karistatakse teda karmimalt võrreldes eelnevate karistustega.

Arvestades, et Sergei Sorokin’it on viimati mootorsõiduki juhtimise eest süstemaatiliselt ilma

juhtimisõiguseta karistatud kahe kuu pikkuse vangistusega (tl 27), siis ei saa käesolevas

kriminaalasjas mõistetav karistus olla leebem selleks, et mõistetav karistus võiks üldse mingit

eripreventiivset mõju Sergei Sorokin’i puhul omada. Seega peab käesoleval juhul mõistetav

karistus olema vangistus pikkusega üle kahe kuu. Kuivõrd Sergei Sorokin pani uue

samasuguse teo toime kõigest kaks ja pool kuud peale viimase kohtuotsuse kuulutamist,

millega talle määrati kokkuvõtteks kolme aasta pikkuse katseajaga tingimisi vangistus, siis

peab käesoleva episoodi eest mõistatav karistus olema pikem kui kaks kuud. Samas leiab

kohus, et kuigi Sergei Sorokin’i süü on keskmise suurusega, siis eripreventsiooni tõttu ei ole

vajalik teda karistada sanktsiooni keskmise määra pikkuse karistusega, vaid piisab ka

karistusest, mis jääb kahe ja kuue kuu pikkuse vangistuse vahele. Seda eelkõige põhjusel, et

eelmisel korral ei karistatud Sergei Sorokin’it reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega.

Kuid sel korral mõistab kohus Sergei Sorokin’ile vanglakaristuse, mis tuleb reaalselt ka ära

kanda. Seetõttu on isiku jaoks faktiliselt rangem juba sama pikk, s.t kahe kuu pikkune

vangistus.

Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates ei pea kohus antud

juhul vajalikuks karistada Sergei Sorokin’it suuremas määras, kui on tema süü suurus ega

suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks talle piisavat

eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul täidab käesoleval hetkel üldpreventiivseid eesmärke

juba asjaolu, et süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on alates

01.01.2015. a karistatav kriminaalkorras kuriteona.

Võttes arvesse Sergei Sorokin’i süü suurust, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke,

mõistab kohus Sergei Sorokin’ile KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise

eest karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus

mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

1-15-4893

7 (8)

Kuivõrd Sergei Sorokin pani käesoleva kuriteo toime talle Harju Maakohtu 31.03.2015. a

kohtuotsusega KarS § 74 alusel määratud katseajal (tl 27-27 pöördel), siis tuleb KarS § 74 lg

5 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista Sergei Sorokin’ile liitkaristus, suurendades käesoleva

kohtuotsusega mõistetud karistust (2 kuud vangistust) Harju Maakohtu 31.03.2015. a

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust)

võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis)

päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Sergei

Sorokin on kinni peetud alates 13.06.2015. a kella 14:15-st (tl 8). Kuivõrd kohus mõistab

Sergei Sorokin’ile karistuseks reaalse vangistuse ning isik on ka otsuse tegemise ajal kinni

peetud, siis karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates 13.06.2015. a, mil Sergei Sorokin

peeti kahtlustatavana kinni.

Järgnevalt selgitab kohus, miks Sergei Sorokin’i puhul ei ole võimalik kohaldada üldkasuliku

töö tegemist KarS § 69 mõttes ega uuesti karistusest tingimis vabastamist KarS § 74 alusel.

KarS § 69 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes

või KarS §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates

asendada selle üldkasuliku tööga. Kuivõrd sätte sõnastuse kohaselt on võimalik üldkasulikku

tööd kohaldada kuni kahe aasta pikkuse vangistuse puhul ning käesoleval juhul mõistab kohus

Sergei Sorokin’ile liitkaristuseks üle kolme aasta pikkuse vangistuse, siis on üldkasliku töö

kohaldamine välistatud (millega nõustus ka kaitsja kohtuistungil – tl 38).

KarS § 74 lg 5 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda

karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2

sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada

liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti

kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase

elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud korras. Kuivõrd käesolev kuritegu on

toime pandud tahtlikult, siis on KarS § 75 lg-s 5 sätestatud võimalus isikut uuesti tingimisi

käitumiskontrolliga vabastada, kuid sellisel juhul tuleb lisaks käitumiskontrollile kohaldada

isiku suhtes ka elektroonilist valvet. KarS § 75 lg 2 p 9 sätestab, et elektroonilise valve

kohaldamiseks peab olema süüdistatav andnud eelnevalt nõusoleku. Isegi kui tõlgendada

süüdistatava poolt kohtuistungil viimases sõnas öeldut: Olen nõus ka elektroonilise valvega (tl

38) eelnevalt antud nõusolekuna KarS § 75 lg 2 p 9 tähenduses, ei ole käesoleval juhul kõik

formaalsed eeldused uue käitumiskontrolliga katseaja koos elektroonilise valvega

kohaldamiseks täidetud. Nimelt peab elektroonilise valve kohaldamiseks kriminaalhooldaja

olema eelnevalt kontrollinud isiku elukoha sobivus elektroonilise valve kohaldamiseks (vt

KrMS § 1371 lg-t 6). Seda antud juhul aga tehtud ei ole. Lisaks sellele saab kohus

lühimenetluses tugineda vaid toimiku materjalidele ning täiendavaid tõendeid või dokumente,

mis oleksid vajalikud otsuse tegemisel, ei ole võimalik kohtumenetluses toimikusse enam

lisada. Samuti oleks uue katseaja määramine välistatud tulenevalt KarS § 74 lg-st 3 ja

valitsevast kohtupraktikast. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt väljendanud

põhimõtet, mille kohaselt peab katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem (vt nt RKKKo

nr 3-1-1-96-11, p 7.4; RKKKo nr 3-1-1-28-08, p 10; RKKKo nr 3-1-1-59-07, p 13; RKKKo

nr 3-1-1-99-06, p 20). See põhimõte on omaks võetud ka kohtupraktikas. KarS § 74 lg 3

kohaselt saab maksimaalne katseaja pikkus olla kolm aastat vangistust. Kuivõrd käesoleval

juhul ületab Sergei Sorokin'il’ mõistetud karistus kolme aastat ja üht kuud, siis ei ole võimalik

KarS § 75 lg-s 5 sätestatut kohaldada. Nendel põhjustel ei ole isegi formaalsed eeldused KarS

§ 75 lg-s 5 nimetatud võimaluse (uus käitumiskontrolliga katseaeg, kuid koos elektroonilise

valvega) kohaldamiseks täidetud, mistõttu on uue käitumiskontrolliga katseaja määramine

Sergei Sorokin’ile välistatud.

Tõkend

1-15-4893

8 (8)

Sergei Sorokin’il on kokku kolm kehtivat kriminaalkaristust ning viis kehtivat

väärteokaristust (tl 23-24 pöördel). Sealjuures on Sergei Sorokin viibinud ka kolm aastat ja

kümme kuud vanglas karistust kandmas (tl 23 pöördel, 31, 32). Seega on tegemist isikuga, kes

on pikka aega (2009. a – 2013. a) vanglas viibinud. Samas anti talle viimase, s.t 31.03.2015. a

kohtuotsusega võimalus näidata, et ta suudab asuda õiguskuulekale teele ning talle mõisteti

liitkaristusena

kolme

aasta

pikkune

vangistus

(tl

27-30),

mis

jäeti

tingimisi

käitumiskontrolliga katseajaga täitmisele pööramata. Sealjuures mõistetud viimase otsusega

Sergei Sorokin süüdi ka KarS § 424 ja § 4231 järgi ehk nii samasuguse kuriteo kui ka teise

liikluskuriteo toimepanemises. Antud võimalusest hoolimata jätkas Sergei Sorokin

samalaadset kuritegelikku käitumist juba kõigest kaks ja pool kuud peale viimase kohtuotsuse

kuulutamist. Arvestades ka asjaolu, et Sergei Sorokin’i suhtes on vähem kui aasta tagasi

koostatud kohtuotsus ka väärteokorras juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest (tl 24)

leiab kohus, et Sergei Sorokin’i puhul on väga suur oht, et ta jätkab uute kuritegude

toimepanemist ning seda ohtu ei suutnud ära hoida isegi mitte rohkem kui kolme aasta

pikkuse reaalse vangistuse ähvardus. Sergei Sorokin ja tema kaitsja pakkusid kohtuistungil

välja erinevaid võimalusi, mis ei tooks endaga kaasa reaalse vangistuse kohaldamist (tl 37,

38). Seetõttu nähtus kohtuistungil selgelt, et Sergei Sorokin ei soovi reaalset vanglakaristust

kanda. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et vaid reaalne vangistus on Sergei Sorokin’i

puhul võimalik, siis kohtu hinnangul jättes isiku vabadusse, on oht, et ta ei ilmu ise

vabatahtlikult karistuse kandmisele. Seega nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka kohtuotsuse

täimise tagamist silmas pidades peab kohus antud juhul vajalikuks vahistada isik kohtusaalist

KrMS § 130 lg 41 alusel.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud

kaitsjale (vandeadvokaat Leelo Viil’ile) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 144 eurot (tl 20, 39-40). Kriminaalmenetluse

kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 4231 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise

astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva

sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1

lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2015. a 390 eurot. Seega tuleks

KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Sergei Sorokin’il tasuda ka sundraha summas

585 eurot. Kuid arvestades, et kohus arutas Sergei Sorokin’i kriminaalasja (lühimenetluses)

kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra,

mistõttu kuulub tasumisele sundraha summas 292,50 eurot. Seega kokku peab Sergei Sorokin

hüvitama menetluskulud summas 436,50 eurot. KrMS §-d 423 ja 417 lg 2 kohaselt tuleb

menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Velmar Brett

Eeluurimiskohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/