3-15-1839/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1839 Haldusasi OÜ Krindeko kaebus Maksuja Tolliameti 24.04.2015. a maksuotsuse nr XXXXXXXX tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.07.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Krindeko määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Krindeko Esindaja v.adv. Katrina Juhkami Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljatrükid äriregistri teabesüsteemist aruandlusandmete kohta ning Maksuja Tolliameti kodulehelt maksuvõlgade kohta.

2. Jätta OÜ Krindeko määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.07.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 24.04.2015. a maksuotsusega nr XXXXXXXX OÜ-d Krinkedo tasuma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 53 240,31 eurot, kuna OÜ Krindeko ei ole BMC Houses OÜ-lt arvetel näidatud teenuseid tegelikkuses soetanud, mistõttu nimetatud äriühingule tehtud väljamakseid ei saa käsitleda OÜ Krindeko ettevõtlusega seotud väljamaksetena.

2. OÜ Krindeko esitas 21.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 24.04.2015. a maksuotsus nr XXXXXXXX osas, millega kohustati OÜ-d Krindeko tasuma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 53 240,31 eurot. Lisaks palus OÜ Krindeko peatada maksuotsuse kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni või alternatiivselt, peatada maksuotsuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja väitis, et maksuotsuse kehtivus toob talle kaasa kahjulikud tagajärjed, kuna ehitusteenuse osutamisel Soome Vabariigis ja riigihangete osalemisel on eeltingimuseks maksuvõla puudumine ning lisaks võib tekitada käibevahendite defitsiidi, mis toob kaasa tõenäosuse igapäevase majandustegevuse katkemiseks või lõppemiseks, raskused töötasude maksmisel ja kolmandate isikute huvide kahjustumise.

3. OÜ Krindeko esitas 29.07.2015 taotluse puuduste kõrvaldamiseks, milles ta märkis, et nähtuvalt arveldusarve väljatrükist seisuga 22.07.2015 on peale MTA poolt konto arestimist OÜ-l Krindeko vabu rahalisi vahendeid -42 168,23 eurot, seega ei ole tal võimalik täita jooksvaid kohustusi, s.h tasuda liisingumakseid, 2015 juunikuu arveid ning tekkida võib käibevahendite defitsiit ja raskused palkade maksmisel.

4. Tartu Halduskohus peatas 29.07.2015. a määrusega MTA 24.04.2015. a maksuotsuse sundkorras täitmise kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 1) ning jättis MTA-le õiguse teha vajaduse korral MKS § 130 lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoiminguid (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Töötajate nimekiri ja liisingumaksete kohta esitatud arved kinnitavad koos kaebaja arveldusarve väljatrükilt nähtuvaga, et maksuotsuse kohene sundkorras täitmine ei võimalda kustutada sellega määratud maksusummat, küll aga seab ohtu võimalused liisinguja töölepingutest tulenevate kohustuste täitmisel. See on olukord, milline kaalub üles maksude õigeaegses laekumises seisneva avaliku huvi. Praeguses menetlusjärgus pole piisavat alust järeldada, et kaebusel puuduvad üldse edulootused, mistõttu on kaebaja õiguste kaitsmine vajalik. Maksuhaldur oli kaebuse esitamise hetkeks alustanud maksuotsuse täitmist ja arestinud kaebaja arvel olevad rahalised vahendid. Neist asjaoludest tulenevalt on maksuotsuse sundkorras täitmise peatamine kaebaja õiguste kaitsmiseks sobiv ja piisav vahend. 2) Juhuks, kui kaebaja majanduslik seisund oluliselt halveneb või ilmnevad asjaolud, mis viitavad võimalusele, et maksuotsuse täitmine võib hilisemalt muutuda võimatuks, on vajalik säilitada maksuhaldurile võimalus teatud täitetoimingute tegemiseks. Selleks tuleb jätta võimalus teha maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1-5 sätestatud täitetoiminguid, mille abil saab maksuhaldur tagada talle soodsa kohtulahendi puhuks maksuotsuse täitmisele pööramise võimaluse ning samas pole need kaebajale sedavõrd koormavad, et takistaksid igapäevases majandustegevuses toime tulemist või tooksid talle muul moel kaasa niisuguseid kahjulikke tagajärgi, mida ei ole kaebuse rahuldamise korral enam võimalik heastada või mille heastamine võiks osutuda ülemäära keeruliseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. OÜ Krindeko esitas 18.08.2015 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.07.2015. a määrus osas, milles kohus jättis MTA-le õiguse teha vajaduse korral MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoiminguid ning teha selles osas uus määrus, millega jätta MTA-le õigus teha vajaduse korral MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoiminguid. Kaebaja hinnangul olukorras, kus MTA-l on MKS § 130 lg 1 p-st 3 tulenevalt õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele, s.h pöörata sissenõuet pangakontole, ei ole võimalik saavutada esialgse õiguskaitse kohaldamisega taotletut ning kaebaja pangakontol olevate rahaliste vahendite arestimine toob kaasa selle, et ta ei saa täita liisinguja töölepingutest tulenevaid kohustusi, mistõttu esineb jätkuvalt olukord, kus on takistatud kaebaja majandustegevus, mis võib kaasa tuua selle katkemise/lõppemise, mida ta soovis esialgset õiguskaitset taotledes vältida ning halduskohus nõustus kaebaja põhjendustega. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine koos MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud õigusega ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse institutsiooni eesmärgiga kindlustada kaebaja õigusi kuni põhivaidluse tulemuse selgumiseni ja tõrjuda kahjulikke mõjusid. Kaebaja juhib tähelepanu kohtupraktikale, mille kohaselt on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ka juhul, kui ta peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid ning pangakonto arestimine seab ohtu ettevõtte jätkusuutlikkuse ja tegemist on tagajärjega, mida ei ole hiljem võimalik või vähemasti mõistlik kõrvaldada.

6. MTA esitas 27.08.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta OÜ Krindeko taotlus Tartu Halduskohtu 29.07.2015. a määruse p 2 muutmiseks rahuldamata või alternatiivselt tühistada Tartu Halduskohtu 29.07.2015. a määrus ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi halduskohtule. MTA on seisukohal, et seoses esialgse õiguskaitsega on kaebaja esitanud ainult üldja paljasõnalisi väiteid ning kaebaja käitumist ei saa pidada omaseks korrektselt käituvale ja kohustusi täitvale äriühingule, kuna ta on maksumenetluses eiranud kaasaaitamiskohustust, mis ei tekita veendumust äriühingu valmisolekus määratud maksusumma tasumiseks pärast kohtuvaidluse lõppu; maksumenetluse ajal võõrandas kinnistu; ei ole esitanud 2014. a majandusaasta aruannet ega deklareerinud 2015. aastal Eestis tasumisele kuuluvat käibemaksu ning aprillist 2015 käive puudub;

MTA-le teadaolevalt on Eestis ainus konto SEB Pangas, mis oli arestitud 26.05.-28.05.2015 ning alates 14.07.2015 kuni käesoleva ajani algselt üksnes maksuotsuse summa tasumiseks ning nüüd ka jooksvate maksuvõlgade tasumiseks; puudub teave, kas Soome Vabariigis on avatud pangakontosid; SEB Pangast kontoväljavõte ei kinnita, et just sellelt kontolt teostati majandustegevuse toimimiseks vajalikke väljamakseid; esitatud arved ei kinnita, et need on tasumata ega ole teada, kas arvetel märgitud sõidukite liisinglepingud on kaebaja nimel; töötajate nimekiri ei kinnita, et töötajatele väljamakseid ei tehtud ega tehta.

MTA hinnangul tundub käibedeklaratsioonide koondi põhjal, et peale maksuotsuse väljastamist puudub äriühingul igasugune majandustegevus. MTA märgib, et maksuvõla puudumise märge, mis on kaebaja väitel Soome Vabariigis ehitusteenuse osutamise eeltingimuseks, maksuotsusega määratud summa osas on tagatud halduskohtu määruse p-ga 1 ning MTA kodulehelt nähtuv maksuvõlg on tingitud jooksvate maksude tasumata jätmisest. MTA hinnangul puuduvad alused, mis võiksid maksuotsusele eelhinnangu andmisel viia järeldusele, et haldusakt on ilmselgelt põhjendamatu ja kaebus on perspektiivikas.

MTA arvates ei ole kaebaja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et maksuotsusega määratud maksusumma sundtäitmine mõjutab OÜ Krindeko majandustegevust ega ole põhjendatud väidet, et sundtäitmisest tekiks pöördumatuid kahjusid ning ei ole usutav, et maksuotsuse täitmisele pööramine halvaks kaebaja tavapärase majandustegevuse maksejõuetuseni välja. MTA märgib, et maksuotsuse tühistamise korral on maksusumma tagasitäitmine riigi poolt garanteeritud. MTA hinnangul ei ole kaebaja välja toonud ühtegi sellist asjaolu ega ülevaadet senise või planeeritava majandustegevuse kohta, mis võimaldaks hinnata, kas maksuhalduri sissenõudmisetoimingud võivad seda tegevust piirata või takistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Tartu Halduskohtu 29.07.2015. a määrusega on peatatud MTA 24.04.2015. a maksuotsuse täitmine ning jäetud MTA-le õigus teha vajaduse korral MKS § 130 lg 1 p-des 1-5 nimetatud täitetoiminguid. OÜ Krindeko on vaidlustanud halduskohtu määruse üksnes osas, milles kohus jättis MTA-le õiguse teha MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoiminguid. Eelnimetatud sättest tulenevalt on maksuhalduril õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele. MTA halduskohtu määrust vaidlustanud ei ole. Seega kontrollib ringkonnakohus kaebaja taotluse põhjendatust üksnes määruskaebemenetluses vaidlustatud ulatuses.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

10. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Riigikohus on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 02.03.2006. a määrus nr 3-3-1-3-06, p 8; 26.06.2006. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitstavaid ning sellega piiratavaid õigusi ja huve (Riigikohtu 22.11.2004. a määrus nr 3-3-1-76-04, p 12). Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 1; 08.04.2004. a määrus nr 3-3-1-13-04, p 19). Seega tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajal ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

11. 24.04.2015. a maksuotsusega on MTA kohustanud kaebajat täiendavalt tasuma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kuna kaebaja ei ole maksuhalduri hinnangul suutnud tõendada tehingute tegelikku toimumist. MTA-le teadaolevalt on OÜ-l Krindeko Eestis pangakonto üksnes AS-s SEB Pank, mis oli esmalt arestitud 26.05.-28.05.2015 ning järgnevalt on arestitud alates 14.07.2015. Seega on kaebaja pangakonto käesoleval ajal maksuhalduri nõudel arestitud. MTA väitel oli konto algselt arestitud üksnes maksuotsusega määratud maksusumma osas ning praeguseks on arestitud ka jooksvate maksuvõlgade katteks.

Kaebaja peab määruskaebuse põhjal just oluliseks vältida sissenõude pööramist tema käibevahenditele, kuna pangakontol olevate rahaliste vahendite arestimine seab väidetavalt ohtu ettevõtte jätkusuutlikkuse. Maksuhalduri poolt ringkonnakohtule esitatud käibedeklaratsioonide (KMD) koondist nähtuvalt ei ole kaebaja 2015. aastal deklareerinud tasumisele kuuluvat käibemaksu ning alates 2015 aprillist puudub äriühingul käive (KMD-del on deklareeritud nullid) ja deklareeritud on üksnes sisendkäibemaksu. Eeltoodu annab aluse kahelda kaebaja majandustegevuse jätkuvas toimumises pärast maksuotsuse saamist.

Eelnevat kahtlust toetavad ka avalikust äriregistri teabesüsteemist nähtuvad andmed, mille kohaselt ei ole OÜ Krindeko 2014. a majandusaasta aruannet esitanud. Ühtlasi on MTA kinnitusel kaebajal jooksvad maksuvõlad, mida kinnitab MTA kodulehelt nähtuv info maksuvõlgade kohta. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde nii väljatrüki äriregistri teabesüsteemist aruandlusandmete kohta kui ka MTA kodulehelt maksuvõlgade kohta, kuna sellekohaseid väljatrükke MTA määruskaebusele esitatud vastusele lisanud ei ole.

MTA andmetel on kaebajal maksude ja maksete võlg kogusummas 8315,05 eurot (28.08.2015 seisuga). Kaebaja on asjas selgitanud, et ehitusteenuse osutamise eeltingimuseks Soome Vabariigis on maksuvõla puudumise märge. Sellega seonduvalt on MTA kinnitanud, et maksuotsusega määratud summa osas on tagatud maksuvõla puudumise märge Tartu Halduskohtu 29.07.2015. a määruse p-ga 1. Vaidlustatud maksuotsusega on määratud tasumiseks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 53 240,31 eurot, kuid MTA poolt on avalikustatud maksuvõlga summas 8315,05 eurot, mis koosneb hoopiski erijuhtude tuluja sotsiaalmaksust ning kogumispensionija töötuskindlustusmaksest.

Eeltoodust saab järeldada, et maksuotsusega määratud maksusumma osas on maksuhaldur halduskohtu 29.07.2015. a määruse alusel täitmise peatamise märke teinud, kuivõrd nimetatud maksuvõlg ei ole avalik. Samas ilmneb aga kaebajal muu maksuvõla olemasolu. MTA poolt ringkonnakohtule esitatud kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kaebaja võõrandanud 28.01.2015, s.o pärast MTA kontrollakti kättesaamist, endale kuulunud kinnistu Läänemaal Hanila vallas Virtsu alevikus Aidamäe tee 1. Rohkem kinnistuid kaebajale ei kuulu. Ka muu kaebajale kuuluva vara kohta info puudub.

HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt on avalikes huvides, millega esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama peab, et tagatud oleks maksusumma sissenõudmise võimalus. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud jätta MTA-le õigus vajaduse korral teha MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoiminguid. Käesoleva asja materjalide pinnalt on põhjendatud arvata, et kaebaja võib soovida kasutada esialgset õiguskaitset selleks, et maksuotsuse kehtima jäämisel muuta maksuvõla sissenõudmine võimatuks, kuivõrd maksuaruandlus ja maksukohustuslase käitumine maksumenetluse raames annavad iseenesest aluse kahelda ettevõtte jätkusuutlikkuses.

Seega on põhjendatud jätta MTA-le õigus sissenõude pööramiseks ka kaebaja rahalisele õigusele, tagamaks maksusumma sissenõutavus kaebuse rahuldamata jätmise korral. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kaebajal on maksuotsusega määratud maksusumma koheselt tasumise võimatuse korral õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist (MKS 10. ptk), millist võimalust ta kohtule esitatud andmetel käesoleva ajani kasutanud ei ole.

12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus OÜ Krindeko määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.07.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel