4-15-4692/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. augustil 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-4692 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi K.L kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.05.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,006846 Kvalifikatsioon LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi. Menetlusalune isik

K.L , isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, ei tööta; e-post: arturande@hotmail.com Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 1; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

Jätta K.L kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.05.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,006846 K.L karistamises LS § 201 lg 2 alusel ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, mis on 700 eurot rahuldamata.

Määratud rahatrahv tuleb tasuda edasikaebe tähtaja, s.o. 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155089238.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Irina Ponjakina on koostanud 29.04.2015.a. väärteoprotokolli nr 20150429369802 selle kohta, et K.L juhtis 29.04.2015.a. kell 17:53 Harju maakonnas Tallinn – Tartu – Luhamaa 9-ndal kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Subaru

Legacy reg.nr 045 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Samuti juhtis mootorsõidukit kiirusega 125 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h.

Sellega K.L rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveamaeti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Ragne Lai on 19.05.2015.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,15,006846 määranud K.L-ile KarS juhindudes KarS § 56 lg 1 ja §

63 lg 1 karistuseks LS § 201 lg 2 alusel rahatrahvi 175 trahviühiku ulatuses, s.o. on 700 eurot, mis tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul hiljemalt 13.06.2015.a.

Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendada kirjalikus menetluses ning ei soovinud kohtuistungil osaleda.

Kaebaja selgitas kaebuses, et teda ei saa juhtimisõiguse puudumise eest trahvida, sest juhtimisõigus oli tal olemas. Seda tõendab kohtuotsus, millega talle määrati eelnev karistus. Juhtimisõigus hakkas kehtima alates 20.04.2015.a.. Samuti leidis kaebaja, et kiiruse mõõtmine oli ebaseaduslik ja seega ei saa kasutada tõendina politsei salvestist. Kaebaja selgitab, et politsei auto oli pargitud ebaseaduslikult ja mõõtmine toimus autost. Politsei parkis eraldusribal ja seadis sellega ohtu kaasliiklejad. Kaebaja leiab, et politsei rikkus § 151 p 13, mille kohaselt peatuda ja parkida ei tohi eraldusribal ja selle katkestuskohas. .

Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja lõpetada menetlus.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja Ragne Lai poolt 19.05.205.a.

koostatud otsus on seaduslik ning selle muutmiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on K.L mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud alates 21.03.2015 kuni 20.05.2015.a. V™S § 199 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebaja esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse 05.01.2015.

Seega kohtuvälise menetleja otsus ei jõusutnud, kuna kaebus oli esitatud tähtaegselt. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus siis, kui väärteoasjas tehti lõplik lahend. Lahendiks oli Harju Maakohtu 13.02.2015.a. otsus, millega jäeti kaebus rahuldamata. Harju Maakohtu otsus jõustus 21.03.2015.a. Vastavalt V™S § 200 on jõustunud kohtuotsust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Seega oli kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas täidetav alles peale kohtuotsuse (kui lõplik lahendi)jõustumist. Kohtuvälise menetleja otsusega oli määratud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, seega alustati 2 kuulise karistuse täitmist alles 21.03.2015.a. ajal kui kohtuotsus jõustus ning karistuse tähtaeg lõppes 20.05.2015.a.

Antud asjas oli mõõtetulemus jälgitav ning tõendatud, mis on aluseks ka karistamise määramisel. Mõõtja oli järginud nõudeid mõõteprotseduurile, seega on kiirusmõõturi salvestus andmed lubatavaks tõendiks. Eeltoodust tulenevalt jäi kohtuväline menetleja seisukohale, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, esitatud kaebusega ning vastusega sellele kaebusele, leiab et kohtul puuduvad alused kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks või tühistamiseks.

Kohus asub alljärgnevale seisukohale: 29.04.2015 koostatud protokollist nr 20150429369802 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 29.04.2015.a. kell 17:53 peeti Harju maakonnas

Tallinn – Tartu – Luhamaa 9-ndal kilomeetril suunaga Tallinna poole kinni mootorsõiduk

Subaru Legacy reg.nr XXX, mida juhtis K.L , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Samuti juhtis mootorsõidukit kiirusega 125 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h. Kuna LS § 227 lg 2 ja LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 201 lg järgi.

Kõigepealt analüüsib kohus, kas menetlusalune isik on toime pannud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo ja siis, kas menetlusalune isik on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo.

V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteoasjas leiduvate materjalide kohaselt kasutati kaebuse esitaja juhitud sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks 29.04.2015.a. kell 17:53 lase – tüüpi kiirusmõõteseadet LaserCam4, milline oli taadeldud (taatlustunnistus nr TTRSS-14/00111). Sõiduk, mille kiirust mõõdeti, liikus Tallinn – Tartu mnt 9 kilomeetril. Kiirusmõõte salvestuselt nähtub, et sõiduki sõidukiiruseks oli 125 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu arvestati lõplikuks mõõtetulemuseks 121 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S §

133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Ragne Lai, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg

1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ja kaebuse esitaja pole ka kohtule adresseeritud kaebuses osutanud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus peab vajalikuks märkida, et juht on kohustatud juhinduma liikluskorraldusvahenditest ja liiklusseadusest ning juhil puudub õigus asuda piiranguid eirama oma parema arusaama alusel, leides, et piirangud on tema arvates põhjendamatud. Liikluskorraldusvahenditega kehtestatud liikluskorraldus ja piirangud on kohustuslikud igal ajahetkel ja iga liikleja jaoks ning kui juht asub seisukohale, et tema jaoks on need piirangud põhjendamatud ja arusaamatud, siis on selline juht liikluses ohtlik nii iseendale kui ka kaasliiklejatele.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 31 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning LS § 227 lõike 5 p 1 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale liiklusalase väärteo toimepanemise kohta, s.h

29.04.2015 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, mille kohaselt kõrvaldati menetlusalune isik sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, samuti Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljatrükki, mille kohaselt menetlusalusel isikul oli ära võetud juhtimisõigus 21.03.2015.a. kuni 20.05.2015.a., samuti 13.02.2015.a. Harju Maakohtu otsust, mis jõustus 21.03.2015.a., asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

Liiklusseaduse § 96 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, LS §-s

95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Liiklusseaduse § 96 lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või

LS § 95 lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Maanteeameti liiklusbüroo andmebaasi andmetest nähtuvalt on K.L juhtimisõigus ära võetud 21.03.2015.a. kuni 20.05.2015.a.

Kaebaja väidab, et ta ei olnud teadlik, et temal oli juhtimisõigus olemas. Antud väide on alusetu, kuna väärteoasjas nr 4-15-67 on kohtuistungisekretär Sirje Luga edastanud K.L-ile emeili teel 13.02.2015.a. Harju Maakohtu kohtuotsus ning kaebaja on kinnitanud kohtuotsuse kätte saamist ning ka seda, et soovib antud otsuse vaidlustada.

V™S § 199 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebaja esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse 05.01.2015. Seega kohtuvälise menetleja otsus ei jõusutnud, kuna kaebus oli esitatud tähtaegselt. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus siis, kui väärteoasjas tehti lõplik lahend. Lahendiks oli Harju Maakohtu 13.02.2015.a. otsus, millega jäeti kaebus rahuldamata. Harju Maakohtu otsus jõustus 21.03.2015.a. Vastavalt V™S § 200 on jõustunud kohtuotsust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Seega oli kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas täidetav alles peale kohtuotsuse (kui lõplik lahendi)jõustumist. Kohtuvälise menetleja otsusega oli määratud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

2 kuuks, seega alustati 2 kuulise karistuse täitmist alles 21.03.2015.a. ajal kui kohtuotsus jõustus ning karistuse tähtaeg lõppes 20.05.2015.a.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Kuna LS § 227 lg 2 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 201 lg 2 järgi.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Menetlusaluse isiku süü hindamisel leiab kohus, et tegu on toime pandud tahtlikult ning arvestamata ei saa jätta seda, et lisaks juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisele pani menetlusalune isik toime ka teise väärteo, ületades juhile lubatud suurimat sõidukiirust 31 km/h asulavälisel teel. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et ainuüksi LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo eest on seadus ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et kuna menetlusalune isik pani toime kaks LS rikkumist, on ka isiku süü seda suurem ning suurem süü tähendab rangemat karistust.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt pole karistust kergendavad või raskendavad asjaolud olnud sedastatavad. Ka kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Kõiki asjaolusid arvesse võttes, nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistuse määraga ning ei pea vajalikuks seda muuta.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/ / allkirjastatud digitaalselt Margot Mikler Kohtunik