4-15-5176/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. augustil 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5176 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi O.I kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.06.2015 otsusele nr 2302,15,007862 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: O.I (isikukood XXX, elukoht XXX) Kaitsja adv.Hannes Toodu

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p.2 kohus otsustas:

O.I kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.06.2015 otsus nr 2302,15,007862 - määratud karistuse osas ning teha väärteoasjas uus otsus:

Mõista karistuseks O.I-le LS § 224 lg.2 järgi 17.05.2015.a. väärteo toimepanemise eest rahatrahv 140 trahviühiku suuruses, so summas 560 eurot. Jätta lisakaristus kohaldamata.

Rahatrahv tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606

Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220155103583.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 09.06.2015 otsusega nr 2302,15,007862 karistati O.I LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

17.05.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150517373462 kohaselt 17.05.2015 kell 01:23 Tallinnas Pärnu mnt 38 juures liikudes Vabaduse väljaku suunas juhtis O.I mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39 +/- 0,05 mg/l, rikkudes LS § 69 lg 3 ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 18.06.2015 esitas O.I kaitsja adv.Hannes Toodu Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse ja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist V™S § 29 kas lg.1 p.1 alusel lisakaristuse tühistamist ning rahatrahvi vähendamist mõistliku suuruseni. või Kaebuses leitakse, et vaidlustatud otsuses nimetatud ja väärteoprotokollist refereeritud tegu ei ole karistatav, sest väärteo kirjeldus „juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õgus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34mg/l“ ei vasta ühelegi LS sättes nimetatud koosseisule, mistõttu saab kohus lõpetada menetluse V™S § 29 lg.1 p.1 alusel. Samuti kaebuse esitaja seisukohal ei ole kohtuväline menetleja üldse põhistanud karistuse määramist ega sedagi, kuidas on arvestatud otsuses märgitud kergendava asjaoluga, millega rikkus oluliselt menetlusõigust (V™S § 150 lg.1 p.7). Määratud karistus on ebaproportsionaalne arvestades toime pandud rikkumist ja menetlusalust isikut.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

Kohtuväline menetleja kirjalikus arvamuse kohaselt menetlusalune isik pani toime äärmiselt ühiskonnaohtliku teo, rikkudes LS § 69 lg 3 nõudeid. Isikule on määratud õige karistus – üle LS §

224 lg.2 keskmäära, sest alkoholi piirmäära on ületatud olulisel määral ning isiku süü on keskmisest suurem, lisakaristus on määratud sanktsiooni alammääras. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja väärteoasjas tehtud otsuse muutmata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtu hinnangul on O.I poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

- Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 17.05.2015 kell 01:33-01:37 O.I alkoholijoove (lõplik lugem 0,39 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,34 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati O.I sõiduki juhtimiselt 17.05.2015, sest ta juhtis sõidukit Toyota Avensis reg.nr XXX, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Tunnistaja Hannes Küünarpuu (politseiametnik) ütlustega, milliste kohaselt 17.05.2015 kell

01.23 peatas ta Tallinnas Pärnu mnt 38 juures sõiduki Toyota XXX, juhi O.I kontrollimisel indikaatorvahendiga oli mõõtetulemus 0,25mg/l;

- Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel O.I tunnistas eksimust ja kahetses oma tegu;

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on O.I 2 kehtivat väärteokaristust

(kvalifikatsioon ÜTS § 547

ja KVTS § 224 järgi, viimane karistus täidetud 17.05.2015), kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning O.I süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik O.I juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l.

Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik O.I , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Eksitav on kaebuse esitaja väide, et vaidlustatud otsuses nimetatud ja väärteoprotokollist refereeritud tegu ei ole karistatav, sest väärteo kirjeldus „juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õgus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34mg/l“ ei vasta ühelegi LS sättes nimetatud koosseisule. Kaebusele on lisatud (ilmselt e-toimikust) väljaprinditud allkirjastamata otsus, kus tõesti esineb trükiviga: sõna „õgus“ sõna „õhus“ asemel. Väärteotoimikus aga asub otsus väärteoasjas, mis on otsuse teinud ametniku poolt allkirjastatud, eelnimetatud trükiviga selles ei esine ning otsuses on ka karistuse määramine piisavalt põhistatud. Seega on alusetu ka kaebuse esitaja väide, et otsus väärteoasjas on motiveerimata.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati O.I LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS §

56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-122-13 p 9 märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Kohus on seisukohal, et 09.06.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,007862 tuleb tühistada LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud karistuse osas, s.t tuleb vähendada rahatrahvi suurust ning tühistada määratud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmise osas 3 kuuks.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt puuduvad O.I kehtivad karistused liiklusalaste rikkumiste eest, kehtivaid kriminaalkaristusi samuti ei ole. Varasemalt ei ole O.I lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest või teiste liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, seetõttu ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud.

Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus on seisukohal, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra, arvestades kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse suuruse mõistmine antud konkreetsel juhul on kooskõlas ka 18.06.2015 Riigikohtu lahendiga nr.3-1-1-59-15.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Kairi Palitsa

09.06.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,007862 – määratud karistuse osas. Kohus vähendab rahatrahvi suurust ja mõistab karistuseks rahatrahvi 140 trahviühiku ulatuses, mis on alla sanktsiooni keskmise määra, arvestades kergendavat asjaolu ning jätab lisakaristuse kohaldamata, sest O.I ei ole varem liiklusalaseid rikkumisi toime pannud. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt