3-15-567/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-567

Haldusasi H.M.i kaebus Tallinna vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata. 2. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.03.2015 sai kohus H.M.i kaebuse. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse Tallinna vangla vastu, et tuvastada vangla teatise (edaspidi ka Teatis), millel on märgitud - kinnipeetava andmed, karistuse algusja lõppkuupäev, andmed võimaliku ennetähtaegse vabanemise ning elektroonilise valve kohaldamise kohta, samuti kinnitusallkiri vangla õigusaktidega tutvumise kohta, õigusvastasus. Kaebaja leiab, et Teatisega tutvumise kord (erinevatel kuupäevadel allkirjade andmine) tekitab mõnikord segadust kinnipeetavate ja vangla administratsiooni vahel seoses sellega, et üks osapool väidab, et isik on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, kuigi reaalselt seda toimunud ei ole. Kaebaja väitel on nimetatud Teatisega seonduvalt tekkinud tal ühel korral vanglaga probleem, distsiplinaarmenetluse raames. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks on esitada tulevikus mittevaralise kahju nõue vangla vastu, samuti preventiivne eesmärk, selliste olukordade tulevikus ära hoidmiseks.

2. Kaebuse asjaolude selgitamiseks, samuti selle nõuetekohasuse kontrollimiseks küsis kohus 08.04.2015 kohtunõudega Tallinna vanglalt täiendavat informatsiooni. Vanglal tuli teatada, millal eelnimetatud Teatist on püütud H.M.ile tutvustada, kuidas see (tutvumine/tutvumisest keeldumine) on fikseeritud, millises õigusaktis tutvustamise kord on reguleeritud. Samuti tuli edastada asjassepuutuva kaebaja isikuga seonduva Teatise koopia ning teatada, kas H.M. on seonduvalt Teatise tutvustamise korraga ja/või talle Teatise tutvustamisega vangla tegevuse peale pöördunud vangla poole vaide või muu avaldusega.

3. Vastuses kohtunõudele (tl 13-16) vangla teatas, et vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 2 kohaselt hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Kaebaja saabus vanglasse 10.06.2013 ning vanglasse vastuvõtmisel on talle tutvustatud VangS §-st 67 tulenevaid põhikohustusi jm (allkirjaleht lisatud). Teatist on tutvustatud 20.02.2014 vanemvalvur K. Uusoja poolt, mida kaebaja kinnitas (20.02.2014) allkirjaga. Teatisega seonduvaid pöördumisi ei ole H.M. vanglale esitanud. 4. 12.06.2015 määrusega kohus võttis kaebuse Tallinna vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks menetlusse. Tallinna vanglal tuli hiljemalt 03.08.2015 esitada kirjalik seletus kaebuse kohta, koos kõigi asjassepuutuvate dokumentidega.

5. Tallinna vangla on vastuses kaebusele seisukohal, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamise õigus Tallinna vangla toimingute vaidlustamiseks, seoses vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvumise kohta kinnipeetava käest kirjaliku kinnituse võtmisega. Kaebusest järelduvalt ei ole kaebaja rahul Tallinna vangla 20.02.2014 toiminguga kui kaebajalt võeti kirjalik kinnitus vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvumise kohta. Kaebaja on kaebuse esitamise põhjendatud huvina märkinud preventiivse õiguste kaitse (et selline olukord tulevikus ei korduks) ning tulevikus kahjunõude esitamise soovi.

Vangla leiab, et selles osas ei ole kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigust, kuna HKMS § 45 lg 2 järgi ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine üldjuhul lubatav. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Käesoleval juhul ei ole need tingimused täidetud – Tallinna vangla poolt kohtule 15.04.2015 vastuskirjaga 1-11/15/11072-2 edastatud materjalidest nähtuvalt on kaebajale antud tutvumiseks erinevad vangistust reguleerivad õigusaktid.

Seega käesolevaks hetkeks ei saa tekkida olukorda, kus kaebaja vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvunud ei ole, mistõttu ei aita tuvastamisnõude rahuldamine kuidagi kaebajat tulevikus tema õiguste kaitsmisel. Teiseks, isegi kui vaidlusalune olukord korduks ja kaebajalt soovitakse kinnitust õigusaktidega tutvumise kohta, millega kaebaja ei ole tutvunud, on kaebajal võimalik teha dokumendile vastav märge („ei ole tutvunud“ vms) ning võimalus esitada vanglale taotlus temale vastavate õigusaktide väljastamiseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebaja väidetav hilisem hüvitamisnõue seonduvalt õigusaktidega tutvumise kohta allkirja võtmisega, on Tallinna vangla hinnangul ilmselgelt perspektiivitu. VangS § 14 lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. VangS § 14 lg

2 eesmärk on tagada, et vanglasse saabunud isikud saaksid aru kinnipeetava õigustest ja kohustustest. Kaebaja ei ole erandiks ning ka temale on selgitatud vanglasse saabumisel õigusi ja kohustusi, samuti antud teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta, mida kaebaja on ka 10.06.2013 allkirjaga kinnitanud. Seega oli kaebajal 10.06.2013 teave vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktide kohta. Kaebajal ei olnud kohustust vangistusseadust reguleerivate õigusaktidega tutvumist kinnitada, samas kuna kaebaja õigusaktidega tutvumist kinnitas, saab järeldada, et kaebaja oli nendega ka tutvunud. Eeltoodut võib järeldada ka asjaolust, et kaebaja viibib vangistuses juba neljandata korda ning kaebajale on ilmselgelt ka varasemalt tutvustatud vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusakte, vastupidiselt oleks ta ammu esitanud pöördumised, millest nähtuks, et ta ei oskagi vanglas käituda. Kaebaja ei ole 20.02.2014 teatises märgitud andmetega seoses eelnevalt mingeid pretensioone olnud, kuivõrd vanglale teadaolevalt kaebaja oma arvukates pöördumistes antud teemal vangla poole pöördunud ei ole. Lähtudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 taotleb Tallinna vangla H.M.i kaebuse läbivaatamatult tagastamist.

6. Kaebaja on vastuses vastustaja seletusele kaebuse kohta seisukohal, et kaebus on perspektiivne. Vangla hinnangul on 58% tõenäoline, et kaebaja sooritab 2 aasta jooksul pärast vabanemist uue kuriteo. Seega rikuks Teatis (õigusaktidega tutvumise koht) jälle kaebaja õigusi. Kaebaja väitel alles 2015. a alguses tutvustas kontaktisik talle VangS ja sisekorraeeskirju, mille kohta kaebaja andis allkirja. Samas „Tallinna Vangla kodukorraga“, (v.a kodukorra muudatused) kaebaja tänaseni reaalselt tutvunud ei ole. Seega aitab tuvastamisnõude rahuldamine kaasa olukordade vältimisele, kus vangla hinnangul on õigusakte tutvustatud, kuid reaalselt seda toimunud ei ole. Kaebaja leiab, et andes allkirja Teatisele, oli tegemist pettusega, sest ta ei osanud arvata, et allkirja andmisega loetakse, et isik on tutvunud vangistust reguleerivate aktidega.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 kohus võib kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 8. Kohus, tõlgendades kaebaja tahet, leidis, et kaebaja eesmärgiks on vaidlustada Tallinna vangla toiminguid seoses vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvumise kohta kinnipeetava käest kirjaliku kinnituse/allkirja võtmisega. Kaebaja väitel vastavale Teatisele 20.02.2014 allkirja andes, tegelikult talle vangistust reguleerivaid akte ei tutvustatud, vaid alles 2015. aasta alguses tutvustas kontaktisik talle VangS ja sisekorraeeskirju. Tallinna vangla kodukorraga (v.a muudatused) ei ole kaebaja reaalselt siiani tutvunud. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks on preventiivne huvi tulevikus analoogsete olukordade vältimiseks ja soov esitada tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Vangla on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna vangistust reguleerivaid õigusakte on kaebajale kehtiva korra kohaselt tutvustatud, mida kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud. 9. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-24-10 (p 20) rõhutanud järgmist: „...preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele.“

Samas HKMS § 45 lg 2 kehtiva redaktsiooni kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Seega on seadusandja võrreldes varasemaga kitsendanud tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi, kuna sellest saadav kasu on sageli väike (vt HKMS eelnõu seletuskiri lk 14). Lahendis nr 3-3-1-8-14 on Riigikohus lisaks sedastanud veel järgmist: „11. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et põhjendatud huvina on käsitatav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (vt halduskolleegiumi 25. veebruari 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-100-09, p-d 18 ja 22 ning halduskolleegiumi

21. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-88-08, p-d 13–14). Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Nii on näiteks juhul, kui kinnipeetav on vanglast vabanenud, sest siis ei saa tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema kui kinnipeetava õiguste kaitsmisele tulevikus (vt halduskolleegiumi 21. juuni 2010. a otsust asjas nr 3-3-1-24-10, p 20). /…/ 12. …reeglina antakse kaebeõigusele hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (vt halduskolleegiumi

16. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-65-11, p 15 ning 14. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-76-10, p-d 16 ja 17). Vajaduse kontrollida põhjendatud huvi olemasolu lisaks kaebuse esitamise hetke seisule ka tuvastamiskaebuse rahuldamise ajal tingib kaebuse preventiivne eesmärk. Selline järelkontrolli vajadus on kolleegiumi hinnangul erandlik ning esineb peamiselt preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuste menetlemisel. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.

Kui tulevikus prognoositav täidesaatva võimu tegevus ei saa enam kuidagi kaebaja õigusi puudutada, ei ole tuvastamiskaebuse rahuldamine preventiivse huvi eesmärgil põhjendatud.“ 10. Kuigi kohus võttis tuvastamiskaebuse menetlusse, leides, et kaebajal võib formaalselt esineda põhjendatud huvi vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, siis vastustaja poolt kohtule esitatud materjalide ja kaebusele esitatud kirjaliku sisulise seletuse põhistuse alusel on kohus jõudnud kaebuse järelkontrolli tehes veendumusele, et taotletud tuvastamine nii hilisema mittevaralise kahju hüvitamise taotlemiseks kui ka preventiivsel eesmärgil, kaebaja õiguste edaspidiseks kaitseks, ei ole põhjendatud/vajalik.

Esiteks on toimingute õigusvastasuse tuvastamine juriidilise fakti tuvastamine, mis ei too vastustajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, st, et ei avalda mõju õigussuhetele (ei loo, muuda ega tekita õigussuhteid). Seega ei ole võimalik käesolevas asjas tuvastamisnõudega vanglale ennetavaid kohustusi (nt järgida korda) edaspidiseks luua, seda enam, et puuduvad tõendid selle kohta, et vangla oleks õigusvastaselt käitunud. Vangla on esitanud kohtule tõendid, millistest nähtub, et kaebajale on vanglasse saabumisel 10.06.2013 tutvustatud VangS §-st 67 tulenevaid põhikohustusi, sh selgitatud, et vajalikke õigusakte saab kontaktisiku vahendusel (tl 13), mille kohta on kaebaja andnud allkirja.

Teatisele, sh kinnitus selle kohta, et kaebaja on tutvunud VangS-ga, „Vangla sisekorraeeskirjaga“ ja „Tallinna Vangla kodukorraga“, on kaebaja andnud oma allkirja 20.02.2014. Ka õigusaktide laenutamise lehelt (tl 16) nähtub, et kaebaja on 04.03.2014 VangS-i laenutanud ja 14.03.2014 selle tagastanud. Seega on väär kaebaja väide, et talle on VangS-i ja „Vangla sisekorraeeskirja“ tutvustatud alles 2015. a alguses. Juhul, kui kaebajale ei tutvustatud „Tallinna Vangla kodukorda“, siis oli kaebajal võimalus teha vastav märge Teatisele, kui ta sellele 20.02.2014 allkirja andis.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et väär on kaebaja väide võimaliku allkirja väljapetmise kohta, kuna kaebajale oli vangla poole pöördumiste ja vajadusel õigusaktide saamise ning kaebuste esitamise korda juba vanglasse saabumisel tutvustatud. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja eelnevalt Teatisega seonduvalt vangla poole pöördunud. Seega saab järeldada, et Teatisele allkirja andmisega ei ole kaebaja õigusi rikutud, mistõttu on välistatud ka sellega seonduvalt kaebajale mittevaralise kahju tekitamine. Mittevaralise kahju taotlemine on hoopis piiratud ja eeldaks põhiõiguste rasket rikkumist, mille kohta antud juhul igasugused viited puuduvad.

Eeltoodust järeldub, et kavandatav kahjunõue vangla vastu on ilmselgelt perspektiivitu, sest täitmata on kahju hüvitamise eeldused, so kaebaja õigusi rikkuv õigusvastane vangla tegevus/toiming, kaebajale tekkinud kahju ning põhjuslik seos kahju tekitanud teo/toimingu ja tekkinud kahju vahel. Mis puutub tuvastamiskaebuse preventiivsesse eesmärki, siis kohus nõustub vangla seisukohaga, et preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Asjast nähtuvalt ei ole käesoleval juhul need tingimused täidetud. Kaebajale on vastavaid õigusakte tutvustatud, lisaks on ta neid ka ise laenutanud. Seega ei aitaks vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamine kuidagi kaebajat tema õiguste kaitsmisel edaspidi, so preventiivselt, sest kaebajal on edaspidi tema õiguste rikkumise korral võimalik vangla poole pöörduda, mis tähendab, et tal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kaebaja subjektiivne arvamus, et Teatisele allkirja võtmise näol oli tegemist pettusega ja et see kord võib mõnikord tekitada segadust, ei ole vaadeldav tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina HKMS mõttes.

Lisaks on ainetu kaebaja selgitus pärast vabanemist võimaliku uue kuriteo toimepanemise ja vanglasse tagasi tulemise osas. Juhul, kui selline olukord peaks siiski juhtuma, siis lähtub vangla administratsioon isiku vanglasse saabumisel õigusaktidega tutvustamisel kehtivatest seadusandlikest ja vangla siseaktidest. Preventiivselt ei ole võimalik antud juhul vangla toiminguid etteulatuvalt reguleerida, sest puudub põhjus eeldada, et vangla kehtivaid norme tulevikus rikub. Vastupidisel korral on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi (tõhusalt) vanglale vastavate avalduste tegemisega ja hiljem kohtusse pöördumisega.

11. Et kaebajal puudub ülaltoodut arvestades põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, siis jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik