1-11-8333/115 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-8333

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-8333 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid D.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

D.R , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 07.09.2011 ja lõpp 04.12.2017 Kaitsja RESOLUTSIOON v.-adv. Marina Valge Jätta D.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga (asukoht Vanemuise 21a, 51004 Tartu) kasuks 103,20 (ükssada kolm eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 17,20 eur adv. Marina Valge poolt määratud korras ot) eurot v.- süüdimõistetu D.R kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.R-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 103,20 (ükssada kolm eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest.

D.R tasuda väljamõistetud summa

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bankis nr EE403300333416110002 või Nordea Pangas

nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning

selgitus 1-11-8333 : „D.R , , kaitsjatasu.“ Menetluskulu tasuda 30 päeva

jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alat

es päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

D.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

D.R tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 21.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11- 8333 KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja 9 järgi ning karistati vangistusega 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud. D.R tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti D.R-ile liitkaristus kuritegude kogumi eest vangistus 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati D.R-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.02.2011.a kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata karistuse – vangistuse 3 aastat võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) aastat 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

D.R kahtlustatavan 06. maini 2011.a, s.o 3 päeva a kinnipidamise aeg 04.-

karistusaja hulka ning loeti D.R kandmisele kuuluvaks karistuseks alates 07. septembrist 2011.a vangistus 6 (kuus) aastat 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 64 lg 2 alusel jäeti D.R-ile Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 16.03.2011.a kohtuotsusega

320 eurot iseseisvale KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi mõistetud rahaline karistus – täideviimisele. Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2012 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, täpsemalt D.R süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning

tehti nimetatud osas D.R uus otsus, millega loeti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud

käitumine kaetuks 06.09.2011 aset leidnud röövimise epis

oodiga, s.o kvalifikatsiooniga KarS § 25 lg 2 § 200 lg 2 p - 4,9.

Viru 3- Vangla iseloomustusest nähtuvalt on D.R kriminaalkorras karistatud l korral, vanglas viibib ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude ,

sh röövi rööv mise eest. Praegune kuritegu on imine tungimisega grupis. Kuritegude sisse ja dünaamika on jäänud samaks, võrreldes esimeste kuritegudega on isik toime pannud kuriteod samalaadsetel põhjustel. Soodustegur eesmärk iteks on alkohol ja majandusliku kasu saamise . Turvalisuse riskiks on suitsiidirisk. ngistuses kordama, kuna Va on kinnipeetav jäetud 8. klassi

ta ei käinud koolis. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel

ajavahemikel 11.12.2013-

09.03.2014 (koristajana) ja 29.01.2015-29.04.2015. D.R l läbis individuaalse t sotsiaalprogramm "Viha juhtimine" ajavahemikul 11.08.2014-12.12.2014. Alates 08.04.2015 i

osaleb kinnipeetav sotsiaalsete oskuste treeningus.

Nimetatud sotsiaalprogramm lõppes

20.08.2015. D.R osaleb noortele suunatud motivatsiooni programmis, mille raames hea käitumise eest on ta käinud mitmeid kordi kodukülastusel ja kasutanud selle raames erinevaid preemiaid. D.R oli suunatud sotsiaalprogrammi alates 05.03.2014, kuid ta keeldus programmis osalemisest ja põhjuseks tõi soovi osaleda individuaalselt, kuna grupitöö temale ei meeldi, kuid edaspidi ei näinud ta programmis osalemisel mõtet. Kinnipeetav o

sales

EQUIP programmi tundides 4 korda (05.03.2014, 12.03.2014, 26.03.2014 ja 02.04.2014).

Motivatsioon programmis osalemiseks puudub. 16.04.2014 kinnitas isik oma keeldumist allkirjaga. Kinnipeetav on 01.09.2012, 01.09.2013 ja 01.09.2014 loobunud koolis

käimisest ning 8. klassi minemisest.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aasta 11 kuud nin aastat 3 kuud vangistust. g kanda jääb tal veel enam kui 2

Kinnipeetava 2 distsiplinaarkaristust kustusid 24.06.2015. Iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea.

Vabanemisel asub kinnipeetav elama vanaema A B juurde aadressile xxxx. Vanaema on nõus

isik

ut elamispinnale vastu võtma. D.R puudub põhiharidus. Kinnipeetav käis koolis, kuid tal oli probleeme ainetest arusaamisega. Seetõttu ei tahtnud D.R oma sõnul ka koolis käia. Motivatsioon haridust omandada isikul puudub, kuigi teda on korduvalt

motiveeritud. Madal haridustase võib olla riskiks õigete valikute ja otsuste tegemisel.

Kinnipeetav käis enne itteametlikult juhutöö vangistust m del. Vanglas olles toetavad isikut nii

ema kui ka pensionärist vanaema. D.R Enne vangistust olid sissetulekud ebakorrapärased. Täitmata võlanõudeid seisuga 18.05.2015 on 3367,19 eurot. Seoses sellega on ka tulevikus oht sooritada uusi kuritegusid. Vanglas on isik tasunud maksmata nõudeid. Vabanedes kinnipeetaval

töökoht puudub.

Kinnipeetava peres on kriminaalkorras karistatud isikud (ema E L ja viimase elukaaslane). Kuriteod olid sooritatud alaealise

na kaaslaste mõjul nendega kaasa minnes. Isik on pikemat aega vanglas olnud ja väidetavalt ka sellest järeldused te Kuriteod näitavad, et D.R inud.

on teiste poolt mõjutatav, sellest tulenevalt on ka uue kuriteo risk olemas. Kinnipeetava l ustikku kuuluvad: ema, vanaema, vend ja on surnud. L ähivõrg õde. Isa ähedased kinnitasid vesteldes ametnikuga, et neil on

usku D.R soovi jätkata edaspidist elu

õiguskuulekalt ning nad on valmis toetama teda nii moraalselt kui materiaalselt. Enne ka vangistust (alaealisena) olid isikul on isikut probleemid alkoholi tarvitamisega. Väärteo korras karistatud alkoholi tarvitamise eest. Sõltuvust diagnoositud ei ole, kuid probleeme alkoholiga

oli, sest ka katseajal tarvitas isik isik alkoholi alkoholi. Juhutöödel saadud raha kasutas ostmiseks. D.R teadvustab alkoholi probleemi ja soovib alkoholist hoiduda. Vanglas on suitsiidiga. Probleemide tundmine ja nendega manipuleerimiseks isik ähvardanud

toimetulek oli varasemalt puudulik, sest isik e plaanidega. läks kaasa kaaslaste negatiivset Kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega ja toime pandud katseajal D.R . rikkus katseajal käitumiskontrolli tingimusi, sooritades samalaadseid kuritegusid. sõnul Isiku oma on

ta kuritegudes olnud rohkem kaasamineja. Kinnipeetava puhul seisneb oht võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vägivalda kasutades. s Ohtu suurendavad kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjutus ja alkoholi tarvitamine. Üldi

se korduva kuriteo toimepanemise t toimepanemise õenäosus 2 aasta jooksul on 36%, vägivaldse kuriteo

tõenäosus sama aja D.R jooksul on 54%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava

vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada D.R

ennetähtaegselt ja allutada käitumiskontrollile, tehakse ettepanek määrata talle

katseaeg kuni 04.12.2017 (ärakandmata karistuse lõpp) ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 2 aastat. Lisaks kontrollnõuete täitmisele aitaksid uute kuritegude toimepanemise riske maandada KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema E L, vanaema A B, kasvatanud, vend S S S kes on enamasti D.R ja õde R . D.R suhtleb lähedastega nii telefoni kui ka kirja teel. Kuni iseseisva sissetuleku saamiseni on kinnipeetava lähedased lubanud teda hädavajalikuga kindlustada. Kinnipeetav on

töövõimeline, kuid vältida tuleb tal olmekeemiaga kokkupuudet. Kinnipeetav suhtub

ühiskonnas kehtivatesse seadustesse ja korda positiivselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks

vabastada D.R

ennetähtaegselt ja allutada käitumiskontrollile, teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku katseaeg kuni 04.12.2017 määrata talle (ärakandmata

karistuse lõpp) ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 2 aastat. Lisaks kontrollnõuete täitmisele aitaksid uute kuritegude toimepanemise riske maandada

KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

D.R ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta väga kahetseb,

et kuriteo toime pani. Varem ta ei teadnud, mis asi on vangla. Kinnipeetav tunnistas, et tal on vanglas väga raske. Ta tahaks vanglast välja saada ja kooli minna. Ta ei õppinud vanglas, sest teised kinnipeetavad kiusasid teda. D.R tunnistas, et tal on teiste kinnipeetavatega siiamaani probleeme, sest ta on omaette ja see ei meeldi teistele. Ta proovis ka individuaalõppel käia, aga ka sinna pandi teised kinnipeetavad. Kui kohus teda vabastab, siis ta proovib kiiremas

korras t

ööd leida. Ta on töötanud ehitusel ja teinud puutööd ning vanglas on töötanud majandustöödel. Ta läheb töötukassasse ja ka kooli tahab minna. Enam ta teiste poolt mõjutatav ei ole, sest ta läbis vanglas programme ja ta sai aru uidas tuleb käituda. Kinnip , k eetav lubas, et

ei pane enam kunagi kuritegusid toime. Ta on varem käitumiskontrolli all olnud, aga ta ei teadnud, mis on vangla. Ta ei taha enam kunagi vanglasse sattuda.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 osa teatanud, et ei soovi võtta D.R tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 20.05.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla D.R ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt

arvestab

kohus isiku vangi vabastamisel kuriteo toimepanemise stusest tingimisi enne tähtaega

asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. D.R varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 3-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda.

Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Tartu Maakohtu 01.02.2011 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime

katseajal uusi tahtlikke kuritegusid. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute tahtlike kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt

tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal

võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas Arvestades D.R alandada. poolt toimepandud kuritegude

asjaolusid (mh vägivaldsust röövimise episoodis), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Käesolevaks ajaks nimetatud kinnipeetava poolt ärakantud karistus ei ole proportsionaalne t a poolt toimepandud kuriteo em raskusega ning ei täidaks karistamise

üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, mh vägivaldsusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kuna D.R kannab karistust röövimise eest,

saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra

vara vägivaldne äravõtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse

sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära

kandmises. Vangis aasneb katseaeg koos tusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega k käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kuna KarS § 76 lg

5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana, kui kuus kuud, kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu eaeg ning kriminaalhooldus käesoleval kats hetkel vabanedes liialt pikaks aasta ja kolme kuu, mis ilmselgelt ei ole otstarbekas. – üle ühe Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord kuni 04.12.2017, st karistusaja lõpuni

suudaks selle läbida nõuetekohaselt. D.R ennetähtaegne vangistusest vabastamine

oleks ennatlik. Varasemalt D.R oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomust

use kohaselt on eelnimetatud süüdimõistetu poolt üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 36%

ja 54%. Seega puhul olemas arvestatav uue kuriteo on eelnimetatud süüdimõistetu toimepanemise tõenäosus. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör

peab on reegliks ja sellest tingimisi vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Nimetatud süüdimõistetu Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta vabastamist. D.R tingimisi ennetähtaegset

Kaitsja leidis, et kinnipeetav on praeguseks hetkeks vanglas olnud peaaegu 3 aastat, mis on

noore inimese kohta väga pikka aeg. D.R kannab esimest vanglakaristust. Tulevikuplaanid on kinnipeetaval paika pandud. Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et katseaeg oleks kinnipeetava vabastamisel liiga pikk. Vastupidi, isikule, kes on juba pikka aega

olnud vanglas, on kriminaalhooldaja abistav käsi asjakohane ja õigustatud. Kõik sõltub

inimesest endast. Kui D.R täidab lubadusi, mida ta siis on kõik korras. andis,

Loomulikult tuleb talle panna kõik kohustused, mida vangla ja kriminaalhooldaja on ette pannud tema vabastamisel. Kaitsja toetas

D.R vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ja Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, ei kuulu vangistusest et süüdimõistetu D.R

tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Viru Vangla materjalidest nähtuvalt on D.R

kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda.

Väärib märkimist, et D.R kannab liitkaristust Tartu Maakohtu 21.11.2011

kohtuotsuse kohaselt KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi, s.o esimese raskusastme raskeima

varavastase kuriteo - , milline on toime pandud Tartu Maakohtu 01.02.2011 röövimise eest kohtuotsusega määratud katseajal. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, sest ka varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude, sh röövimise eest. Arvestades asjaolu, et D.R kannab karistust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo eest, ei kohaldu tema suhtes KarS § 761 lg 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõue. Eeltoodust järeldub see, et

varasemad karistused, sealhulgas kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole

avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. D.R puhul kujuneks katseaeg ebamõistlikult pikaks s on 04.12.2017. Kuna katseaja jooksul ja oleks üle 2 aasta, sest tema karistusaja lõpuk tuleb täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, siis puudub kohtul veendumus, et D.R suudaks niivõrd pika katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetavale on varasemalt

antud võimalus kanda oma karistust v ei õigustanud koh abaduses, kuid ta tu usaldust. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega ja seda ka katseajal, mistõttu võib alkoholi tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetav on keeldunud alkoholi teemalise sotsiaalprogrammi läbimisest, mis viitab sellele, et isik ei suhtu oma alkoholi probleemi piisava tõsidusega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et

alkoholi tarvitamisest hoidumisel oli sageli tagasilangusi. Eeltoodust tulenevalt on kohtul põhjust kahelda selles, et isik suudaks vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetaval

on täitmata võlanõudeid summas 3367,19 eurot, tal puudub vabanedes töökoht. D.R on haridust vaid 7 klassi ning ta pole seni olnud vanglas motiveeritud oma õpinguid

8. klassis jätkama. Madal haridustase võib raskendada töökoha leidmist. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt on olemas risk, et isik võib taas majandusliku kasu saamise eesmärgil toime panna

uusi varavastaseid kuritegusid. Nimetatud ohtu võib suurendada veelgi mõjutatavus kriminaalse mõtteviisiga isikute poolt. Lisaks märgib kohus, et vangla iseloomustuse kohaselt

on eelnimetatud süüdimõistetu poolt üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul vastavalt 36% ja 54%, mistõttu vangla ei toeta vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetava puhul on täheldatavad siiski ka teatavad positiivsed asjaolud. Käesoleval ajal puuduvad isikul kehtivad distsiplinaarkaristused,

kuivõrd viimased 2 karistust kustusid 24.06.2015. Kinnipeetav on töötanud vanglas

majandustöödel ja läbinud sotsiaalprogramm üles negatiivseid e. Samas ei kaalu need asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus ja mida kohus peab kaalukamateks isiku enne tähtaega

vangistusest vab Kindel elukoht, samuti moraalset ja astamise küsimuse otsustamisel.

materi olid tal olemas ka enne nende kuritegude aalset toetust pakkuvad lähedased toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna

ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kohus leiab, et D.R . suhtes selliseid asjaolusid ei esine. T enam käesoleval ajal ema tingimisi enne tähtaega vabastamine

kui 2 aastat enne karistusaja lõppu oleks kohtu hinnangul ilmselgelt ennatlik ega oleks proportsionaalne tema poolt toimepandud kuriteo raskusega. Samuti ei vastaks see karistuse mõistmise eesmärkidele.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kelle taotluse kohaselt k

ks ja leiab, et ulus õigusabi osutamiseks 103,20 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatu nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

21.09.2015 Tartu Ringkonnakohtu RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu 27. augusti 2015. a määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge

& Uiga kaudu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot, vandeadvokaat Marina Valge poolt määruskaebemenetluses D.R-ile riigi õigusabi osutamise eest. 4. Mõista D.R-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. 5. D.R tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bankis

nr EE403300333416110002 või Nordea Pangas nr EE701700017001577198.

Maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus: „D.R , 1-11- 8333, menetluskulud“.

6. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

27.08.2015 kohtumäärus 1 8333 jõustus 09.10.2015 Tartu Ringkonnakohtu -11- kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar Referent