3-15-1228/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1228 Haldusasi

Menetlusosalised G.B.e kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks reageerima kaebaja 12.01.2015 kaebusele ja taastama kambris valgustid Kaebaja – G.B. Vastustaja – Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Tagastada kaebus läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav G.B. esitas 27.04.2015 Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse, mis saabus tõlkest 13.05.2015. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebuses selgitatakse, et G.B. esitas 12.01.2015 Tallinna Vangla direktorile kaebuse seoses sellega, et ametnikud võtsid tema kambrist ära öölambid pistikutega ning kaebaja ei saa enam pärast kella 22.00 lugeda ega kohtusse kirju kirjutada. Kaebuse kohaselt on vangla keeldunud täitmast VSkE § 491 nõudeid, tagastades tema kaebuse tõlkimiseks ja keeldudes seda lahendamast. Kaebaja esitas vangla 05.02.2015 vastusele nr 5-18/15/1434-2 vaide 17.02.2015, kuid ta ei ole ei 12.01.2015 kaebusele ega vaidele vastust saanud. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus, mis seisneb tema 12.01.2015 kaebusele vastamata jätmises ja selle kohta tehtud otsuses, valgustite äravõtmises ja VSkE § 491 mittetäitmises (see takistab kohtueelset menetlust, vt asi nr 3-13-1883). Samuti palub kaebaja kohustada vanglat reageerima tema 12.01.2015 kaebusele ja taastama kambris valgustid.

2. Halduskohus koostas 19.05.2015 kohtunõude, milles küsis Tallinna Vanglalt selgitusi G.B.e kaebuses kirjeldatud asjaolude kohta.

3. Tallinna Vangla vastas 22.05.2015, et G.B.e 13.01.2015 esitatud võõrkeelne pöördumine (nr 5-18/15/1434-1) tagastati talle 05.02.2015 kirjaga nr 5-18/15/1434-2 tõlkimise korraldamiseks. Kuna kaebaja ei esitanud tõlget ega uut pöördumist eesti keeles, ei ole sellele sisulist vastust antud ja ei lahendata eraldiseisvalt ka 13.01.2015 pöördumise lõpus olevat taotlust valgustite taastamisega seonduvalt. G.B. esitas 17.02.2015 vaide Tallinna Vangla 05.02.2015 toimingu peale (võõrkeelse pöördumise tagastamine tõlkimiseks) ja Tallinna Vangla 15.04.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/5715-4 jäeti vaie rahuldamata. G.B. ei ole valgustite taastamise

2(4) taotlusega seonduvalt rohkem pöördumisi esitanud. Vangla selgitas täiendavalt, et kinnipeetavatel võimaldatakse öörahuvälisel ajal kasutada nende omavahenditest soetatud näpitslampe, kuid kuna kinnipeetavad ei pea kodukorrast kinni ja kasutavad lampe ka öörahu ajal, on vanglal õigus lamp kambrist ära võtta. KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tagastab G.B.e kaebuse järgmistel põhjustel. I

5. Kaebaja esitas kohtule tema kambrist ära võetud valgustite tagastamiseks kohustamisnõude järgmises sõnastuses: „Ja samuti kohustada Tallinna Vanglat reageerima minu 12.01.2015 kaebusele ja taastada meile lamp-valgusti kambris, et ma saaks kirjutada ja lugeda koos kambrikaaslastega, aga mitte istuda pimedas“. Kohus mõistab kohustamisnõuet selliselt, et 12.01.2015 kaebusele reageerimise all peabki kaebaja silmas valgustite tagastamist/taastamist.

6. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lõike

3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Eeltoodu tähendab G.B.e kohustamiskaebuse puhul seda, et kaebajal tuleb esmalt RVastS § 6 lg 3 kohaselt esitada vanglale taotlus valgusti(te) tagastamiseks, kuivõrd tegemist ei ole juhtumiga, mille puhul haldusorgan peaks toimingu sooritama omal algatusel (vt Riigikohtu 17.06.2015 määrus nr 3-3-1-81-14, p 14). Vanglalt keelduva otsuse saamisel peab kaebaja tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 esitama vangla otsuse peale vaide. Kui vaie tagastatakse, rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, tekib G.B.el õigus pöörduda vastava kohustamiskaebusega halduskohtusse.

7. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tingimused ei ole kaebaja puhul täidetud. Kaebaja esitas vanglale võõrkeelse pöördumise, milles sisaldus ka taotlus taastada kambris valgustid. Koos pöördumisega esitas G.B. taotluse võõrkeelse vaide/kahju hüvitamise taotluse tõlkimiseks saatmiseks, põhjendades, et tal puudub raha. Pöördumine registreeriti vanglas 13.01.2015 ning tagastati tõlkimise korraldamiseks 05.02.2015 kirjaga nr 5-18/15/1434-2. Kirjas on erinevatele seadusesätetele viidates põhjendatud, et Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asjaajamiskeeleks on eesti keel ning kuna G.B.e pöördumine pole seotud õiguskaitsemenetluse ega süüteomenetlusega ja vangla on võimaldanud G.B.ele keeleõpet, siis on proportsionaalne nõuda, et G.B. tasuks ise tõlketeenuse eest sarnaselt vabaduses viibivate isikutega või rahalise võimaluse puudumisel pöörduks abi saamiseks inspektor-kontaktisiku poole. Vangla 05.02.2015 kirja peale esitatud vaide kohta tehtud 15.04.2015 vaideotsuses selgitati lisaks, et kaebaja pöördumine oli märgukiri seoses valvuri tegevusega ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p

3(4)

5 järgi oli vanglal õigus pöördumisele vastamisest loobuda. Lisaks on G.B. vanglale esitanud mitmeid pöördumisi ka eesti keeles (10.02.2015, 14.02.2015 kaks korda, 26.02.2015 ja 30.03.2015 kaks korda). Kaebuses heidab kaebaja seoses 13.01.2015 registreeritud pöördumise tagastamisega vanglale ette justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) § 491 nõuete mittetäitmist. VSkE §-st 491 tuleneb ning tulenes ka 01.01.2015 – 07.05.2015 kehtinud redaktsioonis, et kui vangla direktorile esitatakse muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale võõrkeelne vaie või ka võõrkeelne kahju hüvitamise taotlus, siis vangla ei saa võõrkeelseid vaideid ega kahju hüvitamise taotlusi tagastada, vaid vanglal tuleb üldjuhul endal korraldada nende tõlkimine kas siis kinnipeetava või vangla arvel. Kohus nõustub vangla 05.02.2015 kirjas ja 15.04.2015 vaideotsuses esitatud põhjendustega, et tulenevalt põhiseaduse §-st 6 ja 52, keeleseaduse §-st 12 ja haldusmenetluse seaduse § 20 lg-st

1 pidanuks kaebaja pöörduma vangla poole eesti keeles ning vangla ei pea lahendama võõrkeelseid taotlusi. Olenemata sellest, kas G.B.e 12.01.2015 koostatud "kaebust" käsitada märgukirja, selgitustaotluse või muu pöördumisena, on selge, et tegemist ei ole vaide ega kahju hüvitamise taotlusega, mille tõlkimist tulnuks vanglal VSkE § 491 kohaselt korraldada. Ka pöördumises sisalduv taotlus "taastada valgustid" ei ole vaie ega kahju hüvitamise taotlus, vaid tegemist on RVastS § 6 lg 3 kohase kohustamistaotlusega, mille rahuldamata jätmise peale saanuks alles esitada vaide. Seega on vangla G.B.e pöördumise õigesti tõlkimise korraldamiseks tagastanud, mistõttu ei ole kaebaja saanud valgustite tagastamise küsimuse osas vanglale vaiet esitada ega vaidemenetlust läbida. Kuna kaebajal on kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tuleb kohustamisnõue HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. II

8. Kaebaja esitas veel nõuded tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus, mis seisneb kaebaja 12.01.2015 kaebusele vastamata jätmises ja selle kohta tehtud otsuses (ilmselt on mõeldud 05.02.2015 kirja nr 5-18/15/1434-2), valgustite äravõtmises ja VSkE § 491 mittetäitmises.

9. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus määrusega tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega HKMS § 45 lg-st 2 tuleneb, et kaebajal ei ole kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui tema õiguste kaitseks on tõhusam vahend. Kaebaja eesmärgiks on saada kambrisse tagasi valgusti(d). Seda eesmärki oleks tal võimalik saavutada kaebusega, mille alusel kohustataks vanglat valgusteid tagastama. Vastava kohustamisnõude tagastas kohus määruse eelmises osas (I). Teiseks võiks kaebajal aidata eesmärki saavutada see, kui kohus kohustaks vanglat tõlkima ja lahendama kaebaja 12.01.2015 koostatud pöördumist, milles taotleti „valgustite taastamist“. Sellise kaebuse rahuldamise üheks eelduseks oleks, et vanglal oleks kohustus (sh VSkE § 491 alusel) igasuguseid võõrkeelseid pöördumisi tõlkida ja lahendada. Kohtu hinnangul ongi kaebaja nõuded, millega ta taotleb 12.01.2015 kaebusele vastamata jätmise, kaebuse kohta tehtud otsuse ja VSkE § 491 mittetäitmise õigusvastaseks tunnistamist, kantud eesmärgist, et vangla lahendaks tema 12.01.2015 taotluse sisuliselt. Sellise eesmärgi saavutamiseks oleks aga tõhusam esitada nõue kohustamaks vanglat G.B.e 12.01.2015 pöördumisele vastama ning selles sisalduvat taotlust sisuliselt lahendama. Isegi, kui kohus tuvastaks kaebaja poolt nimetatud vangla toimingute

4(4) õigusvastasuse, ei tekitaks see vanglale kohustust 12.01.2015 pöördumises sisalduvat taotlust lahendada. Seega kuna on olemas tuvastamisnõuetest tõhusam vahend, ei ole nõuded 12.01.2015 kaebusele vastamata jätmise, kaebuse kohta tehtud otsuse ja VSkE § 491 mittetäitmise õigusvastaseks tunnistamiseks lubatavad ja kuuluvad HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

10. Kuigi nõue kohustada vanglat kaebaja 12.01.2015 pöördumises sisalduvat taotlust lahendama on tuvastamisnõuetest tõhusam, kuulub see praegusel juhul tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus on seoses esimese kohustamisnõude (taastada valgustid) kohtueelse menetluse läbimise hindamisega (määruse p 7) põhjendanud, et 12.01.2015 pöördumine tagastati kaebajale õigesti ja selle puhul ei tulnud kohaldada VSkE § 491 tõlkimise regulatsiooni. Nendest põhjendustest tuleneb ka, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vangla lahendaks tema võõrkeelset taotlust või korraldaks selle tõlkimise eesti keelde ja seejärel lahendaks taotluse. Järelikult puudub kaebajal vastava kohustamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.

11. Kohus märgib, et ka juhul, kui leida, et määruse p-s 9 tagastatud tuvastamisnõuded oleks lubatavad, võib need määruse p-s 7 esitatud põhjendustest lähtuvalt tagastada ilmselge perspektiivituse tõttu. Nimelt on kohtule juba praegu selge, et tuvastamisnõuded jääks rahuldamata ja seega ei saavutaks kaebaja enda eesmärki. Järelikult võib kohus määruse punktis

9 tagastatud tuvastamisnõuded tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

12. Nõue tuvastada valgustite äravõtmise õigusvastasus on hõlmatud määruse esimeses osas (I) käsitletud kohustamisnõudega. Kohustamisnõude lahendamisel hinnatakse niikuinii, kas valgustite äravõtmine oli õigusvastane. Kui omavahenditest soetatud valgusteid võimaldati varasemalt kambris kasutada, kuid enam ei võimaldata ja nende tagastamisest keeldutakse, siis peaksid valgustite äravõtmise ja tagastamisest keeldumise põhjused olema samad. Järelikult oleks kohustamisnõude lahendamisel võimalik ühtselt hinnata nii valgustite äravõtmise kui nende tagastamisest keeldumise õigusvastasust ja kohus ei pea põhjendatuks valgustite äravõtmise õigusvastasuse tuvastamise nõuet eraldi nõudena käsitleda. Kaebaja on kaebuses ja menetlusabi taotluses vihjanud, et valgustite äravõtmisega tekitati talle kahju. Ka juhul, kui leida, et valgustite äravõtmise õigusvastasuse tuvastamise nõue on esitatud iseseisvalt selleks, et valmistada ette hilisemat kahju hüvitamise kaebust (HKMS § 45 lg 2), tuleks nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ja see piirab kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Nimelt ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada esmaste õiguskaitsevahenditega. Kahju oleks saanud vältida kohustamisnõudega, kuid kaebaja ise ei ole vanglale eestikeelset taotlust esitanud, et enda probleemile sisulist lahendust saada.

13. Kuna kohus tagastab kaebuse täielikult, puudub vajadus lahendada menetlusabi taotlust.

14. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit