3-15-282/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 27.08.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-282 Haldusasi T.T.e kaebus Tallinna linnasekretäri poolt T.T.e 01.03.2015. a toimunud Riigikogu valimiste valijate nimekirja kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.02.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.T.e apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja T.T. Vastustaja Tallinna linn

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.02.2015. a otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 27.08.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav T.T. esitas 29.01.2015 Tallinna Linnavalitsusele taotluse enda valijate nimekirja kandmiseks, et osaleda 01.03.2015 toimuvatel Riigikogu valimistel.

2. Tallinna linnasekretär jättis 03.02.2015. a otsusega nr Õ-2/6864 T.T.e taotluse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 4 lg 3, § 22 lg 3 ja § 25 lg 1 alusel rahuldamata.

3. Tallinna linnasekretär edastas 04.02.2015 Tartu Halduskohtule T.T.e taotluse pöördel olnud kaebuse Tartu Halduskohtule kaebaja Riigikogu valijate nimekirja kandmise ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt on kaebeõiguse piirang ja Tallinna linna otsus, millega jäeti kaebaja valimisnimekirja kandmata, vastuolus põhiseadusega. Kaebaja taotles põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

4. Tartu Halduskohus jättis 09.02.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vastustaja otsus jätta kaebaja taotlus rahuldamata on kooskõlas kehtiva õigusega. Kohtupraktika kohaselt on vastuolu kinnipeetavate hääleõiguse piirangu ja isiku põhiõiguste vahel leitud juhul, kui keelu kehtestamisel ei võeta arvesse vangistuse pikkust, süüteo olemust ja raskust või muid individuaalseid asjaolusid. Kohus leidis, et antud kaebaja puhul ei ole kaebeõiguse piirang ebaproportsionaalne, sest kaebaja kannab hetkel 9 aasta 10 kuu ja 5 päeva pikkust karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest, kaebaja on korduvalt süüdi mõistetud esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning kohtuotsuse tegemise aja seisuga on tal mõistetud karistusajast kanda enam kui 7 aastat ja 10 kuud. Halduskohus jättis kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. T.T. palub 17.02.2015 Tartu Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt peavad demokraatia põhimõtte kohaselt saama seadusandlikku riigivõimu organit valida kõik, mitte ainult osa rahvast. Valitav Riigikogu võtab järgmised neli aastat vastu ka seadusi, mis otseselt kaebaja elu puudutavad. Kinnipeetavate hääleõiguse piirang seadusandliku riigivõimu organi valimisel rikub kinnipeetavate õigusi.

6. Tartu Ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse muuta kaebuse nõuet, kuna kaebuses esitatud kohustamisnõue ei olnud muutunud asjaolude tõttu (Riigikogu 2015. a valimised olid möödas) enam kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv.

7. Kaebaja esitas ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse, millega soovis kohustamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele. Põhjendatud huvina märkis kaebaja hilisema võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise soovi ning preventiivse huvi, et saavutada seadusemuudatus, mis võimaldaks tal tulevikus valimistel hääletada.

8. Tartu Ringkonnakohus võttis kaebaja apellatsioonkaebuse Tallinna linnasekretäri poolt 01.03.2015 toimunud Riigikogu valimiste valijate nimekirja kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes menetlusse.

9. Tallinna linn ei nõustu oma vastuses apellatsioonkaebusega ning leiab, et Tartu Halduskohus on 09.02.2015. a otsuses jõudnud õiguspäraselt järeldusele, et RKVS § 4 lg 3 ja § 22 lg 3 ei ole Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega vastuolus. Põhiseaduse (PS) § 58 näeb otsesõnu ette võimaluse kehtestada kinnipeetavate hääleõiguse piirang. Tulenevalt kohtupraktikast on halduskohus kaalunud, kas kaebuses esitatud asjaoludel on rikutud konkreetse kaebaja õigusi ja nõudnud järeldusele, et kaebaja õigusi rikutud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et T.T.e apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ja asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt või rikkunud kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas täiendavaid põhjendusi esitada. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on kaebuse lahendanud pealiskaudselt ning sisutult. Halduskohus on kontrollinud vaidlustatud otsuse õiguspärasust ning leidnud, et see on kooskõlas kehtiva õigusega. Seejärel on halduskohus lahendanud kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ning leidnud, et see tuleb jätta rahuldamata, sest kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes kaebeõiguse piirang oleks ebaproportsionaalne. Seega on vaidlustatud halduskohtu otsus kooskõlas HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud nõudega, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

12. Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kaebaja hääleõiguse piirang rikub demokraatia põhimõtet. PS § 58 lubab seadusega piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga, mis tähendab, et vanglakaristust kandvate isikute hääleõigust võib piirata, kui hääleõiguse piirang sisaldub seaduses, selle eesmärk ei ole põhiseadusega vastuolus ning piirang on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (Riigikohtu üldkogu 01.07.2015. a otsus asjas nr 3-4-1-2-15, p 49). PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Seadusandja on PS §-st 58 tulenevat õigust kinnipeetavate hääleõiguse piiramiseks kasutanud RKVS § 4 lg-s 3 ja § 22 lg-s 3. RKVS § 4 lg 3 kohaselt ei võta Riigikogu valimistel hääletamisest osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust ning § 22 lg 3 kohaselt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Riigikohtu üldkogu 01.07.2015. a otsuse asjas nr 3-4-1-2-15 p 53 kohaselt saab kohtumenetluses hinnata üksnes seda, kas konkreetse kaebaja puhul on seadusandja oma PS §-s 58 sisalduvat õigust proportsionaalselt kasutanud. Lisaks sellele võib HKMS § 44 lg 1 kohaselt isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus ei käsitle haldusasja lahendamisel asjaolusid ja olukordi abstraktselt, vaid teeb kindlaks, kas kaebuses esitatud asjaoludel on rikutud konkreetse isiku (kaebaja) õigusi.

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebaja hääleõiguse piirangu proportsionaalsuse kindlakstegemisel võtnud õigesti aluseks kaebaja poolt toime pandud kuritegude raskuse, korduvuse ning kaebjale mõistetud vangistuse pikkuse. Riigikohtu üldkogu 01.07.2015. a otsuse asjas nr 3-4-1-2-15 p-de 57 ja 59 kohaselt võib ka teatud tunnuste järgi piiritletud isikute grupi absoluutne hääletamise keeld, mis ei võimalda kaalumist, anda proportsionaalse tulemuse, ning põhiseadus lubab expressis verbis vähemalt teatud osa vanglakaristust kandvate kinnipeetavate hääleõigust piirata. Viidatud Riigikohtu üldkogu otsuse p 51 kohaselt on kinnipeetavate hääleõiguse piiramise eesmärk kõrvaldada ajutiselt riigivõimu teostamisest Riigikogu valimiste kaudu isikud, kes on ühiselu aluseks olevaid, sh karistusseadustikuga kaitsmist väärivaiks peetud õigushüvesid jämedal moel kahjustanud, ning selline piirang kaitseb ühtlasi nende isikute õigusi, kes ei ole oma tegudega ühiselu aluseks olevate väärtuste suhtes taolist lugupidamatust väljendanud.

14. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust. Halduskohus on karistusregistri andmetele (tl 13) tuginedes kindlaks teinud, et kaebaja on korduvalt süüdi mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja vedamise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo (karistusseadustik § 184 lg 2 p 2), ja narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamises (karistusseadustik § 189 lg 1) ning kannab liitkaristusena määratud 9 aasta 10 kuu ja 5 päeva pikkust vangistust, mis lõpeb 07.01.2023. Seega on kaebaja poolt kandmata karistus ühtlasi ka pikem, kui 01.03.2015. a valitud Riigikogu liikmete nelja aasta pikkune ametiaeg.

15. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et arvestades kaebaja poolt toime pandud kuritegude raskust, korduvust ning talle mõistetud karistuse pikkust, on kaebaja suhtes hääleõiguse piirang proportsionaalne ning Tallinna linnasekretäri poolt kaebaja 01.03.2015 toimunud Riigikogu valimiste nimekirja kandmata jätmine oli õiguspärane.

16. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/