3-15-848/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-848

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.august 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-848

Haldusasi

Menetlusosalised

J.V.i kaebus Eesti Töötukassa 26.03.2015 otsuse nr TA15- 0033162 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks

Kaebaja – J.V. Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28.09.2015.a. (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 67 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1. J.V. esitas 26.03.2015 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvelevõtmiseks.

2. Eesti Töötukassa keeldus 26.03.2015 otsusega nr TTA15-0033162 J.V.i töötuna arvelevõtmisest. Otsuse põhjenduste kohaselt ei võta tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 6 lg 5 p 4 kohaselt töötuna arvele isikut, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täisvõi usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhaja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. J.V. on äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt Hooneühistu Seitsekümmend kaks tulundusühistu juhatuse liige, mistõttu tal puudub õigus töötuna arvelevõtmiseks.

3. J.V. esitas Tallinna Halduskohtusse kaebuse Eesti Töötukassa 26.03.2015 otsuse nr TA15- 0033162 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks kaebuse esitaja töötuna arvelevõtmiseks.

4. 14.04.2015 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse, 18.05.2015 määras kohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

II KAEBUSE PÕHJENDUSED

5. Eesti Töötukassa on põhjendamatult keeldunud kaebaja töötuna arvelevõtmisest. Eesti Töötukassa otsus rikub kaebaja õigust saada töötuhüvitist faktiliste sissetulekute puudumisel.

6. Kaebaja on seletanud vastustajale, et hooneühistu on sisuliselt garaažide kooperatiiv, kus liikmetel on kulusid, kuid puuduvad tulud, lisaks sätestab hooneühistu seaduse § 2 lg 3 hooneühistu liikmetele dividendide ja muude puhaskasumi arvelt tehtavate väljamaksete keelu. Garaažiühistu on miskipärast äriregistris liidetud Balti Laevaremondi tehasega, samal ajal on liikmelisus registreeritud ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Kaebaja rõhutab, et tõusetunud vaidluse puhul on määrava tähtsusega asjaolu, et tema juhatuse liikmeks olemine on palgata. Ühistu pangakonto väljatrükilt, mille kaebaja esitas ka töötukassale, on selgelt näha palgal olevate juhatuse liikmete puudumine. Seega leiab kaebaja, et tema suhtes ei saa väita, et äriühing kindlustab temale sissetuleku. Viimaks märgib kaebaja, et hooneühistu liikme majanduslik tegevus on vaid kindlaksmääratud osa ( garaažiboksi) ainukasutus, mis ei saa asendada kaebajale rahalist sissetulekut.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele vastu, peab seda alusetuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

8. TTTS § 6 lg 5 p 4 ei võimalda võtta arvele töötuna isikut, kui ta on äriühingu juhatuse liige. Tulundusühistu on äriühingu liigiks, kaebaja on äriregistri teabesüsteemi kohaselt alates 23.04.2004 tulundusühistu juhatuse liige.

9. Vastustaja viitab nii tulundusühistuseaduses (TÜS) sätestatud tulundusühistu eesmärkidele kui ka hooneühistuseaduses (HÜS) sätestatud hooneühistu, mis on tulundusühistu alaliigiks, eesmärkidele ning märgib, et hooneühistu Seitsekümmend Kaks põhikirjast nähtuvalt ( p.3)

vastab ühistu põhikirjajärgne tegevus seaduses sätestatud hooneühistu määratlusele.Seega kokkuvõtlikult leiab vastustaja, et kaebaja on äriühingu juhatuse liige ja tal puudub õigus töötuna arvelevõtmiseks.

10. Vastustaja saab lähtuda üksnes äriregistri andmetest ning vastustaja eeldab äriregistri andmete õigsust. TTTS § 6 lg 5 p 4 kohaselt ei oma tähtsust, kas isik saab tasu või mitte, viidatud sätte 01.05.2014 jõustunud redaktsioon lähtub kontseptsioonist, et töötu on isik, kel ei ole tööd, mitte isik, kes ei saa tasu.

11. Kaebaja on äriühingu juhatuse liige, mistõttu puudub tal TTTS § 6 lg 5 p 4 tulenevalt õigus töötuna arvele võtmiseks. Vastustaja rõhutab, et ta saab lähtuda üksnes TTTS-is sätestatust ning ei saa teha erandeid. Töötuna arvelevõtmisest keeldumise alused on selged ja üheselt mõistetavad, mille keeleline tõlgendamine ei anna vastustajale kaalumisruumi. Kui ilmneb mõni TTTS § 6 lg 5 p 4 sätestatud asjaolu, ei ole vastustajal võimalik kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas võtta isik töötuna arvele või mitte ja seda sõltumata sellest, kas töötu saab juhatuse liikmeks oleku eest tasu või mitte.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

13. Vastustaja on kaebaja esitatud avalduse töötuna arvelevõtmiseks lahendamisel äriregistri teabesüsteemi andmetele tuginevalt tuvastanud, et avalduse esitamise ajal oli J.V. Hooneühistu Seitsekümmend kaks tulundusühistu juhatuse liige. Poolte vahel ei ole selle asjaolu üle ka vaidlust.

14. Tulundusühistu on äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 1 tulenevalt äriühingu liigiks. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 1 avab tulundusühistu mõiste, sätestades sama paragrahvi lgs 1:“ Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. Hooneühistuseaduse(HÜS) § 1 lg 1 kohaselt „ Hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone (edaspidi kinnisasi) omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust.“. HÜS § lg tulenevalt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui hooneühistuseadusest ei tulene teisiti . Hooneühistu Seitsekümmend kaks põhikirja p 3 kohaselt on ühistu eesmärk toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja, asukohaga Tallinna linn Kopli 29 a ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Vastustaja on eeltoodust lähtuvalt põhjendatult kirjalikus seletuses kaebuse kohta märkinud, , et hooneühistu põhikirjajärgne tegevus vastab seaduses sätestatud hooneühistu määratlusele.

15. TTTS § 6 lg 5 p 4 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täisvõi usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. TTTS-ist ei tulene erandeid hooneühistute kui tulundusühingute alaliigi kohta, samuti ei sea käsitletav TTTS-i säte äriühingu juhatuse liikme töötuna arvelevõtmist sõltuvusse sellest, kas ta saab selle eest tasu või mitte.Kohus märgib, et TTTS § 6 lg 5 p 4 sõnastus on selge ja sätestab töötukassale üheselt mõistetava käitumisjuhise , andmata töötukassale õigust otsustada äriühingu juhatuse liikme töötuna arvelevõtmise üle kaalutlusõiguse alusel.

16. Eesti Töötukassa ei ole seadusandja tahet valesti tõlgendanud ja on kohaldanud TTTS § 6 lg

4 p-i 5 õigesti. Kohus selgitab siinkohal, et kuni 30.04.2014 kehtinud redaktsioonis sätestas TTTS § 6 lg 5 p 4 , et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu, välja arvatud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimisvõi kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadusega, mis jõustus 01.05.2014.a. , TTTS-is tehtud muudatustest nähtuvalt ei võeta muuhulgas töötuna arvele isikut, kes juhib äriühingut, olenemata sellest,kas ta saab tasu või mitte.

Viidatud seaduse eelnõu (521 SE) seletuskirjas ( seletuskirja II alajaotus) on selgitatud :“ /../Eelnõuga tehakse kaks muudatust töötuna arvelevõtmise tingimustes. Muudatuste eesmärk on tagada, et töötuna oleksid arvel ning tööturuteenuseid ja -toetusi ning töötuskindlustushüvitist saaksid need isikud, kes on ilma tööta ja otsivad tööd. Esimese töötuna arvelevõtmise tingimuste muudatuse eesmärk on vältida nende isikute töötuna arvelolekut, kes tegelikult ei ole ilma tööta. Kehtiva regulatsiooni alusel võetakse töötuna arvele juriidilise isiku juhtimisja kontrollorgani liige, kes ei saa tasu.

Mittetulundusühingu ja -ühistu juhtimisvõi kontrollorgani liige võetakse töötuna arvele, kui ta saab väiksemat tasu kui pool töötasu alammäära. Kehtiva regulatsiooni puhul ei ole määrava tähtsusega, kas isik on ilma tööta, st vaid asjaolu, kas ta saab selle eest tasu või mitte. Mittetulundusühingu ja sihtasutuse juhtimisja kontrollorgani liikme puhul on töötuna arvelevõtmisel kriteeriumiks saadava tasu suurus. Eelnõu järgi ei võeta enam töötuna arvele isikut, kes juhib äriühingut (juhatuse liige, täis-või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuht) ja prokuristi.

Tasu saamise või mittesaamise põhjal reaalselt äriühingut juhtiva inimese töötuna arvelevõtmine ei ole aga põhjendatud. Kehtiva TTTS-i regulatsiooni järgi on äriühingu juhatuse liikmed ning sihtasutuse ja mittetulundusühingu juhtimisja kontrollorgani liikmed töötuna arvelevõtmisel eelisseisus võrreldes teiste töötavate inimestega. Näiteks võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel teenust osutavat isikut ei võeta töötuna arvele ka siis, kui ta saab poole töötasu alammäärast väiksemat tasu. Analoogselt ei võeta töötuna arvele füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevat isikut (FIE) lähtudes sellest, kas ta saab tasu või mitte.

FIE-t ei võeta töötuna arvele, kui ta on kantud äriregistrisse. Asjaolu, kui edukas on tema tegevus ja kas ta saab tasu või mitte, ei ole töötuna arvelevõtmise puhul oluline. Äriühingu juhtimisega võib isik nõustuda ka siis, kui ta selle eest tasu ei saa. Juhatuse liikme leping on käsundusleping, mille puhul ei pea tasu maksma (kui nii on kokku lepitud). Samas ei tähenda see seda, et juhatuse liige ei peaks äriühingut juhtima. Seega ta ei ole ilma tööta ja tema töötuna arvelevõtmine ei ole põhjendatud. Tasuta äriühingu juhtimine on isiku vaba tahe ja kui ta on nõustunud tegema tasuta tööd, ei tähenda see siiski seda, et ta on ilma tööta.

Lisaks ei tähenda äriühingu juhtimine tasuta tingimata seda, et isik üldse tasu ei saa. Näiteks äriühingu juhatuse liige, kes on samas äriühingus ka osanik, võib tasu saada muul viisil (dividendidena, kuluhüvitisena jne). /../. Ülaltoodust tulenevalt jagab kohus vastustaja seisukohta, et alates 01.05.2014 jõustunud TTTS § 6 lg 5 p 4 redaktsioon lähtub kontseptsioonist, et töötu on isik, kel ei ole tööd, mitte isik, kes ei saa tasu.

17. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi sellega ei rikuta, mistõttu tühistamisnõue rahuldamisele ei kuulu. Kuivõrd tühistamisnõue ei kuulu rahuldamisele, on täitmata kohustamisnõude rahuldamise üks eeldusi, mistõttu ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Eesti Töötukassa ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik