3-13-2360/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-2360 Haldusasi Romeo Kalda kaebus tema 12. septembri 2013. a taotluse tervikuna täitmise kohta Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohustati Viru Vanglat 12. septembri 2013. a teabenõudes soovitud inspektor-kontaktisiku seisukoha väljastamiseks. Kohustada selle asemel Viru Vanglat Romeo Kalda 12. septembril 2013 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama. 3. Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

28. september 2015). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas 12. septembril 2013 Viru Vanglale taotluse, milles palus väljastada talle koopia Viru Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti 19. juuni 2013. a ettekandest ja Viru Vangla inspektor-kontaktisiku 20. juuni 2013. a seisukoha vaidele. Viru Vangla rahuldas 17. septembril 2013 R. Kalda taotluse osaliselt. Viru Vangla keeldus

R. Kaldale väljastamast inspektor-kontaktisiku seisukohta vaidele, kuna tegemist on vangla töökorraldusliku dokumendiga ning lisaks on selles sisalduv seisukoht väljendatud vaide edastamise dokumendis, mille R. Kalda on kätte saanud.

R. Kalda esitas 11. oktoobril 2013 taotluse osalise rahuldamata jätmisele vaide, mis jäeti Viru Vangla 11. novembri 2013. a vaideotsusega nr 6-12/259-2 rahuldamata.

2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt:

2.1. Otsus, millega vangla jättis kaebajale soovitud andmed edastamata, on õigusvastane. Soovitud andmed puudutavad otseselt kaebajat. Väär on väide, et tegemist ei ole üldsusele mõeldud teabega. Eksitav on informatsioon, et inspektor-kontaktisiku koostatud seisukohas kajastuv teave on kättesaadav vaide edastamise dokumendis.

2.1. Keelduva otsuse tegemisel ei ole kaebajat ära kuulatud. Otsus on kaalutlusvigadega. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 19 tulenevalt on kaebajal õigus tutvuda tema kohta käivate isikuandmetega. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg-st 1 tuleneb kaebajale õigus tutvuda igas menetlusstaadiumis haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentidega. Õigus tutvuda isiku enda kohta käivate andmetega tuleneb ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 lg-st 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 8 lg 2 ls-st 2 ning art-dest

41 ja 42.

3. Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2014. a otsusega rahuldati R. Kalda kaebus ja kohustati Viru Vanglat väljastama R. Kaldale viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

12. septembri 2013. a teabenõudes soovitud inspektor-kontaktisiku seisukoht. Otsuse põhjendused:

3.1. Kaebaja soovis 12. septembri 2013. a teabenõudega saada Viru Vangla direktori 17. mai 2013. a otsuse nr 6-20.3/28790-3 kehtetuks tunnistamise nõudega vaide materjalides Justiitsministeeriumile edastatud inspektor-kontaktisiku seisukohta. Vangistusseaduse § 11 lg 4 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti peale esitatud vaideid. Tulenevalt HMS § 80 lg-st 1 peab vangla taolisel juhul vaide koos vajalike dokumentidega ministeeriumile edastama. Vaide edastamise toiminguga ei teosta ta mitte asutusesiseseid töökorralduslikke funktsioone, vaid täidab haldusmenetluse seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Seetõttu on selle toimingu käigus koostatud ja vaide materjalides edastatud dokumendid käsitletavad teabena, mis on loodud seaduses sätestatud avalikke ülesandeid täites.

3.2. Vaidemenetluses kuuluvad kohaldamisele ka haldusmenetluse seaduse üldised põhimõtted, sh HMS § 37 lg-d 1 ja 2, mis annavad igaühele õiguse tutvuda igas menetlusstaadiumis haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentidega ning lubavad seda õigust piirata vaid juhul, kui vastavate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Ka avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 2 võimaldab juurdepääsu avalikule teabele piirata üksnes seaduses sätestatud korras. Teabenõude täitmisest keeldumise alused

on

loetletud

AVTS

§-s 23, mille lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja peab teabenõude täitmisest keelduma, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole juurdepääsuõigust. AvTS § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt on piiratud juurepääsuga teabeks teave, millele juurdepääs on keelatud kas seadusega kehtestatud korras või mis on asutuse juhi poolt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Seega puudus alus dokumendist koopia väljastamisest keelduda.

3.3. Inspektor-kontaktisiku seisukoha koopial on käsitsi kirjutatud märge piirangust alates

12. veebruarist 2014 kuni 12. veebruarini 2089 ning viide AvTS § 35 lg 1 p-le 12, mille kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada isikuandmeid sisaldav teave, millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. AvTS § 39 lg 1 ja IKS § 19 lg 2 koosmõjust tuleneb, et andmesubjekti soovil peab tema kohta käivad isikuandmed teatavaks tegema. Vaidlusaluse seisukoha sisu käsitleb peaasjalikult vaid kaebaja isikuga seonduvaid andmeid. Neid ei saa jätta teatavaks tegemata ka siis, kui vastav dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Seisukohas sisalduva julgeolekuosakonna peaspetsialisti ettekande sisu kirjeldamisel on küll mainitud ühe teise kinnipeetava nime, kuid see ettekanne on kaebajale edastatud, mistõttu ei saa see olla kaebuse rahuldamata jätmise põhjuseks.

3.4. AvTS § 23 lg 2 p 1 alusel võib teabenõude täitmisest keelduda, kui samale teabenõudjale on teave juba antud ja ta ei põhjenda vajadust seda teist korda saada. Samas ei tulene seadusest, et teabenõude täitmisest võiks keelduda ka siis, kui teabenõudjale on edastatud muu dokument, mis sisaldab sarnast informatsiooni. Kuna teabenõude täitmisest keeldumisel viidatud vaide edastamise dokumendi ja kaebaja soovitud seisukoha on koostanud erinevad ametnikud, lisaks sisaldub seal samadele andmetele ka erinevaid andmeid, ei ole tegemist sama info teistkordse nõudmisega.

3.5. Halduskohus leidis, et kaebus on põhjendatud. Kuna avaliku teabe seadusest ei tulene, et teabenõude täitmisest keeldumine on käsitletav haldusaktina, tuleb kaebus rahuldada vastustajale teabenõudes soovitud dokumendi edastamise kohta ettekirjutuse tegemisega. AvTS § 18 lg 1 kohustab teabenõude täitma viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäev jooksul. Sama tähtaeg oleks mõistlik anda vastustajale ka kohtuotsuse täitmiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Viru Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Vaidemenetluses eelmenetluse läbiviimine, sh vaide edastamine vaiet läbivaatavale organile, on vangla töökorralduslik küsimus. Inspektor-kontaktisiku seisukoht on antud asjas käsitletav vangla töökorraldusliku dokumendina. Seda ei registreerita dokumendiregistris ning see ei ole iseseisev avalik teave AvTS § 3 lg 1 mõttes.

4.2. Teabenõude täitmine on kaalutlusotsus, mille puhul kaalutlusõigus on küll piiratud, kuid mitte olematu. Teabenõude täitmine on toiming. Toimingu teostamisel tuleb järgida selle ajal kehtivat seadust. Tegemist on dokumendiga, mida võib tunnistada asutusesiseseks teabeks vastavalt AvTS § 35 lg 2 p-le 3. Seega on võimalik olukord, kus otsuse jõustumise hetkel välistab küsitud teabe väljastamise nimetatud õiguslik alus.

5. R. Kalda vastuses palutakse Viru Vangla apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik. Kaebaja jääb enda vaides ja halduskohtule esitatud kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja on rikkunud PS § 14, § 44 lg 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 8 lg 2 ls 2, art 41 ja art 42. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

7. Vaidlusaluses haldusasjas on küsimus selles, kas vaide edastamisega seda lahendavale organile saadetud inspektor-kontaktisiku seisukoht (vt tl 32p ja 33 ning tl 44) on teave, mis kuulub kaebajale avaldamisele või mitte. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on töökorraldusliku dokumendiga. Lisaks ei nõustu vastustaja halduskohtu seisukohaga, et vastustaja on kohustatud teabe väljastama, kuna teabe väljastamise üle otsustamisel peab haldusorgan teostama kaalutlusõigust. Samuti peab ta teabe väljastamisel lähtuma selle ajal kehtivast õiguslikust olukorrast, mis võib teabe väljastamise välistada.

8. Nagu eelnevalt märgitud, on R. Kalda soovinud dokumendi väljastamist, mis on koostatud haldusmenetluse, täpsemalt vaidemenetluse, raames. Nimelt soovis kaebaja enda ümberpaigutamise algatamist. Vastav taotlus jäeti rahuldamata ning kaebaja esitas rahuldamata jätmise otsuse peale vaide.

9. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja esitas vanglale taotluse (tl 32), milles palus koopia väljastamist nii Viru Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialisti 19. juuni 2013. a ettekandest kui ka Viru Vangla II üksuse inspektor-kontaktisiku 20. juuni 2013. a seisukohast vaidele. Kaebaja eelnevalt mainitud taotlusele on käsikirjaliselt märgitud „Teabenõue“. Ringkonnakohtu hinnangul on nii haldusorgan kui ka halduskohus eksinud nimetatud taotluse õiguslikul kvalifitseerimisel ning sellest tulenevalt asjas kohaldamisele kuuluva materiaalõiguse rakendamisel.

10. AvTS § 6 kohaselt on teabenõue teabenõudja poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teabenõudja AvTS § 7 tähenduses on iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud kaasuses esitatud asjaolude tõttu kaebaja esitatud taotlust teabenõudeks ja kaebajat teabenõudjana käsitleda. Taotlus dokumendist koopia saamiseks esitati vaidemenetluse raames, st isik kasutas oma õigust vaidlustada vangla tegevust kohtuvälise õiguskaitse korras. Seega kohalduvad sellisele olukorrale haldusmenetluse seaduses esitatud reeglid ning kaebaja esitatud taotlust tuleb käsitleda taotlusena dokumentidega tutvumiseks HMS § 37 lg 1 tähenduses (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi

19.

juuni

2014.

a

otsus

asjas

nr 3-3-1-19-14, p-d 24 ja 25). Seega ei ole kaebaja „iga isik“ AvTS § 7 mõttes, vaid menetlusosaline haldusmenetluses (HMS § 11 lg 1 p 1).

11. HMS § 37 lg 2 sätestab, et haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Vastava otsuse langetamisel tuleb seega analüüsida, millised võiksid olla asjaolud, mis tingiksid kaebaja taotluse rahuldamata jätmise. Seega tähendab see kaalutlusotsuse tegemist. Kuna kohus ei saa asuda haldusorgani asemele ja asuda ise kaalutlusõigust teostama, peab Viru Vangla kaebaja 12. septembril 2013 esitatud taotluse uuesti läbi vaatama ning otsustama, kas koopia inspektor-kontaktisiku seisukohast vaidele kaebajale väljastada või mitte.

12. Eelpool toodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohus ei saa kohustada Viru Vanglat teabenõudes soovitud dokumendi väljastamiseks, kuid saab kohustada dokumendiga tutvumise taotluse uueks läbivaatamiseks. Vastavalt eeltoodule tuleb muuta ka halduskohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse esitamisel oli Viru Vangla riigilõivu tasumisest halduskohtumenetluse seadustiku § 104 lg 10 alusel vabastatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene