4-15-3656/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(7)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

6. august

2015, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-3656 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Jane Väli Tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi H.M-i

süüdistuses liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 227 lg 3 järgi Menetlusalune isik

Kaitsja H.M isikukood xxx, kodakondsuseta, töökoht xxx, elukoht xxx vandeadvokaat Lembit Nirgi Kohtuvälise menetleja esindaja PPA Ida prefektuuri esindaja Xxx Narolin Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2015, 20.05.2015, 26.06.2015, 6.08.2015 avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON:

107, 108, 109, 111, 113 Juhindudes VTMS § 90 lg 1,

kohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada H.M väärteo toimepanemises 17.05.2015 kell 09.20 Ida

- Virumaal Vaivara vallas Narva-Narva- -Hiiemetsa mnt 8.2-l km- Jõesuu l mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juh kõrvaldatud kellelt on mootorsõiduki timiselt eelnevalt ja juhtimisõigus ära võetud, varasemalt ajutiselt

s.o liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 59 kilomeetrit tunnis, s.o liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 alusel karistada toimepandud väärtegude eest raskeimat H.M karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi arestiga 30 (kolmkümmend) päeva.

Arvata H.M-ile määratud karistuse hulka tema kinnipidamine alates 17.05.2015 kell 09.20 kuni vabastamiseni 19.05.2015 kell 9.20, s.o 2 (kaks a, ) päev määrates temale lõplikuks karistuseks kakskü ) päeva aresti.

28 ( mmend kaheksa

Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest.

Kohustada H.M vabatahtlikult ilmuma 24.08.2015 kell 10.00 Narva arestikambrisse (Vahtra 3, Narva) karistuse kandmiseks. Aresti kandmise aja algust

2(7)

arvestada H.M suhtes alates tema saabumisest karistuse kandmisele elukohajärgses (Narva) arestikambris.

Tähtaegselt karistuse kandmisele mitteilmumise korral kohaldada H.M suhtes sundtoomist.

Välja mõista H.M-ilt riigituludesse menetluskulud:

270 (122,40 +49,20 + 98,40 ) eurot kaitsjatasu kohtumenetluses.

Menetluskulud kogusummas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot tuleb tasuda 6- kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700054245 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees ja perekonnanimi, väärteoasja nr, menetluskulud. -

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Saata antud kohtuotsus menetlusosalistele ja Narva arestikambri.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega võimalik tutvuda Viru Maakohtu kantseleis alates 27.08.2015.

ASJAOLUD

17.05.2015 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse selles, et H.M-i

tema 17.05.2015 kell 09:20 paiku Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva - Narva- - Jõesuu Hiiemetsa mnt 8.2-l kmjuhtis it xxx reg. nr. xxx omamata vastava kategooria l mootorsõiduk

mootorsõiduki juhtimisõigust, olles LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki eelnevalt

juhtimiselt 24.03.2015 avariipolitseniku Xxx Xxx poolt. kõrvaldatud Juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi nr. 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas

8 km/h, ületas lubatud kiirust

kiirusega 137 - +/ mitte vähem kui 59 km/h. Oma tegudega rikkus H.M liiklusseaduse (LS) 90 lg 1 p 3

50 lg 5 p 3

§ ; § sätteid. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris LS § 201 lg 1; § järgi. H.M-i teod

227 lg 3

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja andis ütlusi, et Xxx Xxx 17.05.2015 hommikul oli ta

patrullis koos xx.Xxx Narva-Jõesuu Hiiemetsa teel. Märkas halli autot, mis sooritas möödasõitu ning tema sõidukiiruseks mõõdeti 137 km/h. Ilmastikuolud olid head, tee kuiv. Halli värvi H.M. Tal puudus ka juhtimisõigus. Ta oli rikkumisega Xxx roolis oli

3(7)

nõus. s viibis peale H.M-i veel 3 isikut. Juhtimisõiguse kohta selgitas ta, et see Xxx võeti tal ära, kuid selle tähtaeg on juba lõppenud. Lubatud kiirus sel teelõigul oli 70 km/h.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja andis ütlusi, et Xxx Xxx 17.05.2015 teostasid na liiklusjärelevalvet, neile sõitis vastu mootorsõiduk , mis sooritas möödasõitu. Xxx Selle kiirus oli 137 km/h. Lubatud kiirus sel teelõigul oli 70 km/h. Sõiduk peatati. Kontrollimisel selgus, et H.M puudub juhtimisõigus. Ta oli rikkumisega nõus.

Kohus uuris

järgmised tõendid:

Väärteoprotokoll AB1449522 (lk 3), mille kohaselt 17.05.2015 kell 09:20 paiku Ida-Virumaal

Vaivara vallas Narva - Narva-Jõesuu -Hiiemetsa mnt 8.2-l km-l juhtis H.M mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki Xxx xxx reg. nr. xxx juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

24.03.2015 avariipolitseniku Xxx Xxx poolt. Juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi nr. 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 137 +/ 8 km/h, ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 59 - km/h. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 4), mille kohaselt peeti 17.05.2015 kinni H.M, kuna ta võis jätkuvalt toime panna väärtegusid.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 5), mille kohaselt otsus võeti vastu 17.05.2015 ning H.M iduki juhtimiselt

alusel alates 17.05.2015 kõrvaldati sõ LS § 91 lg 2 p 3

kellast 09:20 kuni , kuna juhtimisõiguse saamiseni tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Otsus on allkirjastatud koostaja ja H.M poolt. Isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 6), millega tuvastati Rahvastikuregistri andmebaasi kaugu H.M-i isik.

Kiirus kasutamise protokoll (lk 7), mille kohaselt 17.05.2015 kell 09.20 mõõturi mõõdeti sõiduauto Xxx xxx reg.nr xxx kiiruseks Narva Narva-

- Hiiemetsa tee 8.2 km- 137 – Jõesuu l

km/h, kus lubatud sõidukiirus oli 70 km/h, kiiruse laiendmääramatus on + lõplik -8 km/h, mõõtetulem 129 km/h.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 9), milles H.M selgitas, et 17.05.2015 kella 09.20 paiku 17.05.2015 kell 09:20 paiku Narva - Narva- -Hiiemetsa Jõesuu

mnt 8.2-l km- Xxx xxx reg. nr. xxx kiirusega 137 +/- 8 km/h ning l juhtis mootorsõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Ta arvas, et juhtimisõiguse äravõtmine lõppes juba 05.05.2015, tegelikult lõppeb see 05.06.2015. kiirust ületas, kuna tahtis mööda sõita eessõitvast autost. On rikkumistega nõus, tunnistab enda süüd.

Juhtimisest kõrvaldamiste väljavõte H.M kohta (lk 11), mille kohaselt oli teda viimati kõrvaldatud juhtimiselt 24.03.2015 kuni 08.05.2016.

Maanteeameti liiklusbüroo väljavõte (lk 12), millest nähtuvad andmed temale kuuluvate ja kasutusse antud sõidukite kohta. Samuti on märge juhtimisõiguse kohta, et see on ära võetud 06.03.2015 kuni 05.06.2015.

Mõõtevahendi taatlustunnistus (lk 10), mille kohaselt on kiirusemõõtur Stalker II MDR taadeldud 27.11.2012. Karistusregistri väljavõte (lk 14-15), mille kohaselt oli H.M viimati väärteokorras karistatud 25.03.2015 Viru Maakohtu otsusega LS § 201 lg 2 järgi arestiga 25 päeva.

H.M ei ilmunud 20.05.2015 kohtuistungile. Kaitsja palus istung edasi lükata ja korrata kutset. Kohus kohaldas menetlusaluse isiku sundtoomist 26.06.2015 kohtuistungile, mis ei andnud tulemust, kuna isik ei viibinud oma elukohas, vaid Tallinnas.

4(7)

Kohtuväline menetleja palus asja arutada ilma isiku osavõtuta. Kaitsja palus asi edasi lükata.

Kohus lükkas asja arutamise edasi, kuna isikule polnud kutset edastatud ja seega ei saa ilma tema osavõtuta asja arutada. 06.08.2015 kohtuistungile H.M ei ilmunud, kuigi kutse oli tema emale kätte antud

30.06.2015. Kohtuväline menetleja leidis, et võib asja arutada ilma menetlusaluse isikuta, kuna kohtukutse on ta kätte saanud. Kaitsja leidis, et emale kutse edastamisest ei piisa, istung tuleb edasi lükata ning anda kutse kätte isiklukult Koptujuhhile. VTMS § 90 lg 1 alusel määras kohus arutada asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta, kuna kohtuistungi aeg oli teatatud temaga koos elava pereliikme kaudu, kuid isik pole kohtuistungile ilmunud.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud teod LS § 227 lg ; § lg 2 järgi on aset

leidnud, teod pani toime H.M ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKK nr 3-1-1-127- 06, 3-1-1-4-07).

Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate Xxx Xxxi ja Xxx Xxx ütluste ja kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Nad on sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Antud tunnistajad on politseitöötajad, kelle igapäevane töö on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peavad nad kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerivad vaatamata sellele, kes on liiklusseaduse rikkuja. Tunnistajate ütlustes puuduvad vastuolud, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega.

Maakohus on eeltoodu alusel jõudnud siseveendumusele, et H.M esitatud süüdistus LS § 227 lg 3; § lg 2 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

LS

§ 227 lg 3 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis

–karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

5(7)

LS gemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega § 227 järgi koosseisutüübilt on te ja blanketse väärteokoosseisuga.

LS § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises ning § 201 mootorsõiduki juhtimises juhtimisõiguseta isiku pool t.

Kiirusmõõturi / kasutati riikliku järelevalve korras kasutamise protokolli kohaselt /tl 7

liikumiskiiruse mõõtmist 17.05.2015 kell 09: Ida-Virumaal Narva Narva- - – Jõesuu Hiiemetsa tee 8.2 kmadega STALKER II MDR nr AS008374 l kiirusmõõtese , mõõtevahendi

taatlustunnistuse nr TTRSS-14/00242, mida testiti 17.05.2015.a kell 08.20 ning seade oli töökorras. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; 3) välistati elektriliste häirete allikad; 4) tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgeajal, sademeteta, kuival kattega, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Patrullauto liikus sõidurajal kiirusega 42 km/h. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: objekti kiiruse mõõtmine liikuvast vastutuleva

sõidukist. Mootorsõiduk liikus sõidurajal, liikus mitu sõidukit lähenes vastassuunalisel , ,

kiirendas intensiivselt . Seadme helisignaal r , sooritas möödasõitu adarimõõturil (Doppler

helisignaal) oli ühtlaselt tõusev, kõrgenev. Seadme lugem näitas 137 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 70 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 8 km/h. Lõplik mõõtetulem 129 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 59 km/h. Juhile

kasutati näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal video/heli , tunnistaja ja menetlusaluse tehnikat. Protokoll on allkirjastatud mõõtja/protokollija isiku poolt.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes.

Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud mõõtmistulemuste käik on järgitav ja arusaadav, mõõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt .

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et juhtis mootorsõidukit, H.M

ületades lubatud sõidukiirust km/h, mis on keelatud vastavalt LS §

50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud

LS § 227 lg 3 järgi.

LS

90 lg 1 p 3 kohaselt § mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS § 91. LS 201 lg 2

§ sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi ,

juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS 201 § järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

6(7)

LS

201 objektiivsed tunn § used seisnevad mootorsõiduki juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt.

Maanteeameti liiklusbüroo väljavõtte H.M-ilt juhtimisõigus ära (lk 12) kohaselt on võetud 06.03.2015 kuni 05.06.2015.

Eelpool nimetatud kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega loeb Xxx Xxxi ja Xxx Xxx

kohus tuvastatuks, et H.M juhtis 17.05.2015 kell 09:20 paiku Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva - Narva- -Hiiemetsa mnt 8.2-l km- Xxx xxx reg. Jõesuu l mootorsõidukit nr. xxx omamata vastava katego

oria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses on menetlusaluse isiku käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

LS § lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et H.M

täitis objektiivsed koosseisud LS § 227 lg , § lg 1 järgi otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. H.M oli , tema tegevused olid sihikindlad ning ta tahtlikult teadlik kõikidest rikkumisest eiras l

iiklusseaduse sätteid.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud § 227 lg , § LS

lg 1 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et H.M pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid.

KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

7(7)

paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKK 3-1-1-14-07).

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS seadus karistusena ette rahatrahvi kuni § lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb trahviühikut või aresti.

LS

statud liiklusseadus ette karistusena § 227 lg 3 säte süüteo toimepanemise eest näeb

rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.

Analüüsides süüdlase , kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolu, et süüdlane pani tegusid

toime kaks rikkumist, asetades ohu alla mitte ainult enda vaid teisi liiklejaid ja tema tõsist

sõiduautos olevad sõitja

d. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Kohtu hinnangul H.M süü tase on suur.

Karistusregistri andmetel on H.M 7 korda väärteokorras karistatud, viimati LS §

201 lg 2 järgi 25 päeva arestiga. H.M ei teinud mõistetud karistusest õigeid järeldusi ning pani taas toime analoogse teo koos teise raske rikkumisega kiiruse – ületamisega vähemalt 59 km/h. ergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57, 58 mõttes K puuduvad.

Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades süüdlase tegude iseloomu, tehiolusid ja raskust, menetlusaluse isikut, leiab kohus, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole tulemuslik. Seetõttu antud juhul tuleb kohaldada rangemat karistuse liiki – aresti ja seda sanktsiooni maksimaalses s määra . Süüdlane pani toime väärteod ühe teoga ning talle karistuse määramisel kuuluvad kohaldamisele KarS § 63 lg 1 sätted.

Menetluskulud tuleb jätta Õigusabikulud moodustusid 270 eurot. H.M kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik