3-14-52664/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

27.08.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52664

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 19.08.2014. a

otsuse

nr

6-10/25245-2

õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.03.2015. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Romeo Kalda apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite asja juurde

võtmiseks ja tagastada kaebajale viimase poolt 23.07.2015

ringkonnakohtule saadetud meteoroloogilised andmed kahel lehel.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.03.2015. a

otsus muutmata.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 27.08.2015, arvates (HKMS) § 212

lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus

menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja

§ 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Romeo Kalda esitas 21.07.2014 Viru Vanglale taotluse,

milles palus viivitamatult tagada, et tema kambris saaks avada akna värske õhu

juurdepääsu võimaldamiseks ning kambris palavuse ja kuumuse leevendamiseks või

alternatiivselt väljastada kambrisse palavuse ja kuumuse leevendamiseks ventilaator.

2. Viru Vangla jättis 19.08.2014. a otsusega nr 6-10/25245-2 R. Kalda taotluse

rahuldamata. R. Kalda sai otsuse kätte samal päeval.

3. Viru Vanglas registreeriti 22.09.2014 R. Kalda vaie (koostatud 19.09.2014), milles

ta palus kehtetuks tunnistada Viru Vangla 19.08.2014. a otsuse ning kohustada

vanglat tagama tema kambris lahtikäiv aken, et saaks kambrit tuulutada ja

võimaldada värske õhu juurdepääsu.

4. Viru Vangla tagastas 13.10.2014. a otsusega vaide, leides, et R. Kalda ei ole

välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid vaide tähtaegset esitamist, mistõttu

jääb vaide esitamise tähtaeg ennistamata.

5. R. Kalda esitas 26.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru

Vangla 19.08.2014. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist ning Viru Vangla

kohustamist tagada tema elukambris lahtikäiv aken, et saaks kambrit tuulutada ja

võimaldada värske õhu juurdepääsu.

6. Tartu Halduskohus tagastas 16.12.2014. a määrusega kaebuse

kohustamisnõude osas ning võttis kaebuse menetlusse osas, milles kaebaja taotles

Viru Vangla 19.08.2014. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Määrus jõustus

06.01.2015.

7. Tartu Halduskohus jättis 17.03.2015. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et Viru Vangla 19.08.2014. a otsus on antud kehtiva õiguse

alusel ja on sellega kooskõlas. Kaebaja tervisehädad, mis väidetavalt kambris

valitsenud kuumusest ja värske õhu puudusest tekkisid, ei ole tõendatud. Viru Vangla

kodukorra p 7.1.52 järgi on ventilaator vanglas keelatud esemeks. Kohus ei saa

kohustada haldusorganit sooritama toimingut, mida kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv

õigus ei võimalda. Viru Vanglas tagab kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku

õhuhulga ja selle ringluse vastav ventilatsioonisüsteem. Piinamise ja Ebainimliku või

Alandava Kohtlemise ja Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) raportid

on soovituslikud ja CPT raporti soovituse kohaselt tuleb Eesti valitsusel rakendada

vajalikke meetmeid selleks, et tagada Viru Vangla kõigis kambrites hea ventileeritus.

Riigikohtu praktika kohaselt saab inimväärikust alandavaks pidada isiku selliseid

kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme,

ning kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste

kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes

peeti. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajat ei ole ebainimlikult või alandavalt

koheldud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. R. Kalda palub 22.04.2015 Tartu Ringkonnakohtusse saabunud

apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses on esitatud järgmised

seisukohad.

8.1. Kaebaja jääb kõigi enda esitatud põhjenduste ja seisukohtade juurde, mis ta on

esitanud taotluses, vaides, kaebuses halduskohtule ja vastuväidetes.

8.2. Halduskohus on ebaõigesti lahendanud kaebuse seoses ventilaatoriga. Kaebaja

ei taotlenud kambrisse isiklikku ventilaatorit, vaid palus väljastada ventilaator vangla

poolt. Halduskohus ei ole vastanud kaebaja põhjendusele, et Tallinna Vangla

väljastab igal suvel vangla poolt kõigisse kambritesse ventilaatorid. Seetõttu ei ole

õiged ka halduskohtu põhjendused ventilaatori ohtlikkusest.

8.3. Halduskohtu seisukoht, et kuna vangla siseruumides on ventilatsioon ehituslikult

tagatud, puudub kinnipeetaval vajadus kasutada isiklikku ventilaatorit, on ekslik. Viru

Vangla on ehitatud projekteerimisveaga, kuna kambrites olevaid aknaid ei ole

võimalik avada ja sundventilatsioon ei taga suvel eriti palavate ilmadega värske õhu

juurdevoolu kambrisse.

8.4. Halduskohus ei ole vastanud kõigile kaebuses esitatud väidetele ning on jätnud

tähelepanuta kaebaja väited, mis on esitatud 02.02.2015. a taotluses kohtule ning

21.07.2014. a taotluses Viru Vanglale. Kaebaja väidab, et ta on seoses kambris

valitseva palavusega pidanud kannatama nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Kaebaja ei

saanud palavuse tõttu öösiti magada ja rinnus esinesid valud. Kaebajal oli pidev

õhupuudus ning ta higistas. Viru Vangla on oma töötajate heaolu tagamiseks

ametnike ruumidesse ventilaatorid paigutanud ja valveruumist aknaklaasi

eemaldanud.

8.5. Halduskohus on alusetult asunud seisukohale, et kohtul pole põhjust kahelda

vangla sõnades, et vanglas kindlustatakse nõuetele vastav siseõhu kvaliteet.

Sundventilatsioonist ei piisa, kuna see ei taga värske õhu juurdevoolu. Viru Vanglas

ei ole ruumidesse sisse ehitatud konditsioneerimissüsteemi. Ventilaator koostoimes

avatud aknaga aitaks kambris valitsevat kuumust vähendada. Kõikides teistes Eesti

vanglates käivad kambrites aknad osaliselt lahti. Tartu Vangla tegi kaks aastat tagasi

kõikides kambrites ühe akna osa avatavaks.

8.6. Kaebaja kinnipidamine palavas kambris on käsitletav inimväärikust alandava

kohtlemisena põhiseaduse § 18 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art 3 mõttes. Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale,

et kaebajat ei ole ebainimlikult või alandavalt koheldud. Kaebaja pidi palavust

kannatama umbes kaks kuud. Kinnipeetava palavuse käes hoidmine ja kuumuse

leevendamiseks meetmete tarvitusele võtmata jätmine on iseseisvalt inimväärikust

alandavad tingimused. CPT raportid kinnitavad samuti, et suvel on Viru Vanglas

sundventilatsioon ebapiisav. Viru Vangla ei ole 2014. a suvel CPT raportis märgitud

meetmeid rakendanud (koridori akna eemaldamine, kambrite luukide lahtijätmine,

täiendavate vabaõhutegevuste tagamine).

8.7. Halduskohus on rikkunud materiaalõigust, jättes kohaldamata kaebaja poolt

viidatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate

nõuete kinnitamine“ p-i 5, mille kohaselt peab eluruumil olema vähemalt üks lahtikäiv

aken.

8.8. Halduskohus ei ole välja selgitanud vaidlusalusel perioodil Jõhvis valitsenud

õhutemperatuure.

8.9. Kaebaja vaidlustab otsust ka osas, millega halduskohus jättis rahuldamata

kaebaja taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil.

9. Viru Vangla vaidleb 13.05.2015. a vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub

see rahuldamata jätta. Viru Vangla puhul on tegemist uue ja kaasaegse vanglaga.

Nõuetele vastav siseõhu kvaliteet tagatakse Viru Vanglas õigesti projekteeritud ja

reguleeritud õhuvahetusega. Vanglas olevate ruumide aknad ei ole avatavad, kuid

normidele vastav õhuvahetus on tagatud ööpäevaringselt töötatavate

filterelementidega varustatud ventilatsiooniseadmetega. Ventilatsioonisüsteem on

projekteeritud ja reguleeritud arvestusega, et aknad ei avane. Ventilatsioonitorustik

puhastati 2012. a ja E8 osakonda paigutati uued ventilatsioonikapid. Õhuhulkade

mõõtmise teel tuvastati, et need vastavad kehtestatud nõuetele. Juulis 2014 mõõdeti

E7 eluosakonna ühes kambris siseõhu optimaalset niiskuse taset, mis oli vajaliku

40-60% vahel. Kambrite aknad ei ole avatavad julgeolekukaalutlustel. Isegi kui need

oleksid avatavad, ei välistaks see suvekuudel palavust kambris. Vastustaja on

seisukohal, et konditsioneer ei ole vajalik. Kaebaja paikneb kahekohalises kambris

üksinda ning talle on igapäevaselt tagatud väljaspool kambrit 4 tundi vaba aega ja

üks tund värskes õhus viibimist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud

täiendavaid tõendeid esitada või nende kogumist taotleda halduskohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus lahendab esmalt R. Kalda taotlused täiendavate tõendite

kogumiseks ja taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks.

11. Kaebaja taotlus nõuda Viru Vanglalt välja andmed vaidlusalusel perioodil selle

kohta, mitu kinnipeetavat osakonnas E-7 esitas vanglale seoses palavusega

pöördumisi, jääb rahuldamata. Kaebaja soovib sellega tõendada, et paljud isikud

kaebasid palavuse üle, mis tähendab, et kambrites valitses palavus ja ventilatsioonist

ei olnud kasu.

Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetavate arv, kes seoses palavusega Viru Vangla

poole pöördusid, ei saa tõendada asjaolusid, mis on olulised selle

kindlakstegemiseks, kas Viru Vangla poolt kambris akna välja vahetamisest lahtikäiva

akna vastu ja kambrisse ventilaatori väljastamisest keeldumine on õigusvastane või

mitte. Mõne teise kinnipeetava subjektiivne hinnang väidetavalt kaebajaga

samasuguses olukorras olemisele ei saa omada tähtsust kaebaja poolt esitatud

tuvastusnõude lahendamisel. HKMS § 62 lg 2 kohaselt korraldab kohus vaid selliste

tõendite kogumise, millel on asjas tähtust.

12. Kaebaja taotlus nõuda välja ametlikud andmed Eesti Ilmajaamast 2014. a suvel

Jõhvis valitsenud temperatuuride kohta jääb samuti rahuldamata. Kuna vaidluse all

on küsimus, kas vangla poolt kambri akna lahtikäiva akna vastu vahetamisest ning

ventilaatori väljastamisest keeldumine oli õiguspärane, omavad käesolevas asjas

tähtsust vaid tõendid, millega tõendatakse kambris valitsevaid tingimusi. Eesti

Ilmajaama andmetega ei saa tõendada kambris valitsenud tingimusi, kuna

välistemperatuur ei ole kambris valitsenud temperatuuriga samastatav. Kambris

valitsevaid tingimusi mõjutavad lisaks välistemperatuurile ka muud ehitustehnilised

lahendused, sh ruumis sundventilatsiooni olemasolu. Seega ei ole põhjendatud ka

kaebaja väide, et halduskohus on rikkunud kohtumenetluse norme, kuna ei ole välja

selgitanud juulis 2014. a Jõhvis valitsenud õhutemperatuure.

13. 27.07.2015 jõudsid ringkonnakohtusse R. Kalda poolt esitatud täiendavad

tõendid, mille kaebaja palus asja juurde võtta. Täiendavateks tõenditeks on T.

Raatsinile Keskkonnaagentuuri poolt väljastatud andmed õhutemperatuuri kohta

Jõhvis perioodil 01.06.2014-31.08.2014 koos kaaskirjaga. Ringkonnakohus tagastab

nimetatud tõendid selle esitajale, kuna ei pea neid asja sisulise lahendamise

seisukohast vajalikeks ja asjakohasteks tõenditeks, viidates ka selle taotluse

rahuldamata jätmise ja esitatud materjalide tagastamise põhjusena oma otsuse p-s

12 toodud põhjendustele.

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ükski

apellatsioonkaebuses toodud seisukoht ei anna alust halduskohtu vaidlustatud

otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja

HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Vaidlustatud halduskohtu otsusega lahendati kaebaja tuvastamisnõue, kuna

kohustamisnõude osas oli jõustunud tagastamise määrus. Kaebaja oli taotlenud Viru

Vangla 19.08.2014. a otsuse, millega vangla oli jätnud rahuldamata kaebaja taotluse

vahetada kambris välja aken lahtikäiva akna vastu või alternatiivselt väljastada

vangla poolt kambrisse ventilaator, õigusvastasuse tuvastamist. Seega on vaidluse

all küsimus, kas Viru Vangla 19.08.2014. a otsus nr 6-10/25245-2 on õiguspärane.

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti leidnud, et

vaidlusaluse otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, mille õiguspärasust tuleb

hinnata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 alusel.

Riigikohtu praktikast tulenevalt võib järeldada, et R. Kalda taotles vanglalt toimingu

sooritamist, sest kambri akna lahtikäiva akna vastu vahetamiseks või vangla poolt

kambrisse ventilaatori andmiseks ei ole vangistusõiguse regulatsiooni kohaselt

loamenetlust ette nähtud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2014. a määrus

asjas nr 3-3-1-29-14, p 20). Samas võib haldusorgan toimingu sooritamisest

keeldumisel ka juhul, kui materiaalõigusest ei tulene, et keeldumise kohta tuleb

vormistada haldusakt, langetada toimingu sooritamisest keeldumise kohta otsuse

haldusaktiga (vt A. Aedmaa jt, „Haldusmenetluse käsiraamat“, Tartu 2004, lk

475). Sellisel juhul pole isikul õigust otsust vaidlustamata sama toimingut uuesti

nõuda. Seda, et vangla tahe on antud juhul olnud toimingu sooritamisest keeldumine

vormistada haldusaktiga, saab järeldada otsuse vormistuslikust küljest.

Vaidlusalusalune otsus vastab HMS § 55 lg-tes 2 ja 4, § 56 lg-tes 1-3 ning § 57 lg-s

1 sätestatud haldusakti vorminõuetele. Toimingu sooritamisest keeldumisel

toiminguga on tegu vormivaba otsusega, mille puhul põhjendusi selgitatakse isiku

nõudel kas suuliselt või tagantjärele kirjalikult (HMS § 108 lg 1).

17. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Halduskohus jättis

kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et vaidlustatud otsus on kooskõlas HMS §-ga 54.

18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on lahendanud

valesti kaebaja nõude seoses ventilaatoriga. Halduskohus on hinnanud vaidlustatud

otsuse õiguspärasust kambrisse ventilaatori väljastamisest keeldumisel. Vaidlustatud

otsuses on kambrisse ventilaatori andmisest keeldumisel tuginetud Viru Vangla

direktori 23.01.2013. a kinnitatud käskkirja nr 1-1/19 „Viru Vangla kodukord“ punktile

7.1.52, mille kohaselt kuulub ventilaator Viru Vanglas keelatud esemete hulka.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna Viru Vangla kodukorra kohaselt on

ventilaator Viru Vanglas keelatud esemeks, siis on Viru Vangla kaebajale ventilaatori

väljastamisest keeldumine õiguspärane. Kuigi kaebaja väidab, et halduskohus on

tõlgendanud tema taotlust ebaõigesti, leides, et kaebaja taotles kambrisse isikliku

ventilaatori lubamist, kaebaja nõudeks oli aga vangla poolt ventilaatori väljastamine,

ei muuda see halduskohtu seisukohta ebaõigeks, kuna kohus ei saa kohustada

haldusorganit sooritama toimingut, mille sooritamine ei ole kehtiva õiguse kohaselt

lubatud.

19. Kaebaja väited selle kohta, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et ventilaator

on ohtlik, ei anna samuti alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ventilaatori

ohtlikkust on halduskohus käsitlenud, kui ta on andnud hinnangut sellele, kas vangla

on ventilaatori väljastamisest keeldumisel teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt,

ning on välja toonud haldusorgani keelduvas otsuses esitatud põhjendused.

20. Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus on rikkunud

materiaalõigust, jättes kohaldamata kaebaja poolt viidatud Vabariigi Valitsuse

26.01.1999. a määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ (edaspidi

määrus nr 38) p-i 5, mille kohaselt peab eluruumil olema vähemalt üks lahtikäiv aken.

Vaidlusaluses otsuses on kambri akna lahtikäiva akna vastu vahetamisest

keeldumise õigusliku alusena viidatud määruse nr 38 p-dele 7 ja 8, mis sätestavad

tingimused, millele peab õhu temperatuur ja õhu niiskus eluruumis vastama.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluses otsuses tuginetakse

õiguspäraselt määrusele nr 38, kuna vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt

kuni 30.06.2015. a kehtinud redaktsioonis) peab kinnipeetava kamber vastama

ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad

kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja

temperatuuri. Seda, et VangS § 45 lg 1 esimest lauset tuleb kohaldada koostoimes

määrusega nr 38 kinnitab ka varasem kohtupraktika (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

05.11.2010. a otsus asjas nr 3-10-157, p 7 ja 13.02.2015. a otsus asjas nr 3-11-2724,

p 12).

22. Kaebaja väide, et halduskohus on rikkunud materiaalõigust, jättes kohaldamata

määruse nr 38 p-i 5, on ekslik. VangS § 45 lg 1 teise lause kohaselt peab kambris

olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.

Riigikohtu praktika kohaselt reguleerib VangS § 45 lg 1 ammendavalt nõudeid kambri

aknale ning määruse nr 38 p 5 ei ole selles osas kambrile esitatavatele nõuetele

kohaldatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2010. a otsus nr 3-3-1-14-10, p 8).

Viidatud Riigikohtu lahendis on küll tegemist arestimaja kambri aknaga, kuid kuna

VangS § 45 lg 1 sätestab kinnipeetava kambri tingimused, mida VangS § 90 lg 4

kohaselt kohaldatakse ka vahistatu kambrile, siis kohaldub ringkonnakohtu arvates

Riigikohtu viidatud seisukoht mitte ainult arestimaja kambrile, vaid kambrile üldiselt.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kambris valitseva õhuhulga ja ringluse osas kohaldada

määrust nr 38, kuid kambri akna ja valgustatuse osas mitte.

23. Kaebaja väidab, et halduskohus on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku

norme, kuna ei ole vastanud kõikidele kaebaja taotluses esitatud väidetele.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. HKMS § 158 lg 1 esimese lause kohaselt peab

kohus võtma seisukoha, kas kaebuse nõue kuulub rahuldamisele ning otsust tehes

hindama tõendeid, otsustama, millised asjaolud on tuvastatud ning millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada. HKMS § 165 lg 1 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas

märkida asjaolud ja tõendid, millele kohus otsust tehes tugineb, põhjendused, miks

kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega, õigus, mida kohus kohaldas ning kohtu

järeldused. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on vaidlustatud otsuses

tuginenud asjas esitatud tõenditele ning põhjendanud, miks ta leiab, et kaebuses

esitatud väited ei anna alust tunnistada vaidlustatud otsus õigusvastaseks.

24. Kaebaja väited, mille osas ta leiab, et halduskohus ei ole seisukohta võtnud,

puudutavad kambris valitsevaid tingimusi. Halduskohus on analüüsinud, kas

vaidlustatud otsuses on keelduva otsuse tegemisel kohaldatud kaalutlusreegleid

õigesti ning kontrollinud, kas kaebaja esitatud väited kambris valitsevate tingimuste

osas annavad alust jõuda järeldusele, et kambris valitsevad tingimused ei ole

kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega, mis võiks omakorda tähendada, et

vaidlustatud otsus võib olla õigusvastane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga,

et kinnipeetavale tagab kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse

ventilatsioonisüsteem. Kaebaja esitatud väited ei lükka ümber vastustaja esitatud

väiteid, et Viru Vangla ööpäevaringselt töötav filterelementidega varustatud

ventilatsioonisüsteem, mis on projekteeritud ja reguleeritud arvestusega, et hoone

aknad ei ole avatavad, tagab kambrites normidele vastava õhuvahetuse. Vangla on

korraldanud ventilatsioonisüsteemi hoolduse ning õhuhulkade mõõtmised ning juulis

2014. a on E7 eluosakonna kambris teostatud ka niiskuse taseme mõõtmine, millega

tuvastati, et kambri siseõhu niiskus on vajaliku 40-60% vahel. Kaebaja väited selle

kohta, et teistes vanglates on kambri aken osaliselt avatav või väljastatakse

suveperioodiks kambrisse ventilaator, ei ole käesolevas asjas asjakohased, kuna iga

vangla võib ise valida meetmeid, mil viisil tagada kambri tingimuste õigusaktidest

tulenevatele nõuetele vastavus.

25. Kaebaja väited selle kohta, et kambris valitses värske õhu puudus ja palavus, mis

pani kaebaja higistama ning kaebaja ei saanud seetõttu öösel magada, ei anna

samuti alust jõuda järeldusele, et kambris valitsenud tingimused ei vastanud

õigusaktides sätestatud normidele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

temperatuuride talumine on subjektiivne ning väited palavusest tingitud

ebamugavustunde kohta ei anna alust arvata, et tegemist on kinnipeetavale karistuse

kandmisel rohkemate kannatuste ja ebameeldivuste põhjustamisega, kui need, mis

paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega (VangS § 4¹ lg 1).

26. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajat ei ole kambri akna

lahtikäiva aknaga asendamisest ning ventilaatori väljastamisest keeldumisega

ebainimlikult ega alandavalt koheldud. Kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu

(EIK) lahendid ei ole käesoleva vaidluse raames asjakohased. EIK 06.11.2014. a

otsuses asjas Brlek vs. Sloveenia (avaldus nr 6000/10) ning 04.12.2014. a

otsuses asjas Pečenko vs. Sloveenia (avaldus nr 6387/10) tuvastati EIÕK art 3

rikkumine kinnipeetavale ebapiisava isikliku ruumi tagamata jätmise tõttu (isiklikku

ruumi ühe kinnipeetava kohta oli kuni 3,99 m²), millele täiendavalt lisandus suvel

kambris valitsenud palavus. Antud juhul paikneb kaebaja vastustaja esitatud

andmetel 9,7 m² suuruses kambris üksinda ning talle on igapäevaselt tagatud

väljaspool kambrit neli tundi vaba aega ja üks tund õues viibimist.

27. Kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust ka osas, millega halduskohus jättis

rahuldamata kaebaja taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. Halduskohtu

21.01.2015. a määruse kohaselt otsustas kohus vaadata haldusasi läbi kirjalikus

menetluses, kuna kohtu hinnangul oli vaidluse iseloomust tulenevalt ja kohtule

esitatud tõendite hulka arvestades võimalik asja lahendamiseks olulised asjaolud

välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning kohus leidis, et kirjalik menetlus tagab

asja lahendamise mõistliku aja jooksul ja väiksemate kuludega.

HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses, kui

menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda,

arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui

menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Seega ei ole

menetlusosalise õigus osaleda kohtuistungil absoluutne, vaid on piiratud ökonoomse

ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. HKMS § 2 lg 2 kohaselt peab kohus

haldusasja läbi vaatama mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtul

on asja läbivaatamise vormi valikul kaalutlusõigus. Kui juhtumi asjaolud ja kaebaja

nõuded on selged ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, võimaldab asja

lahendamine kirjalikus menetluses lahendada asja märksa kiiremini ning väiksemate

ressurssidega, mis omakorda kaalub üles menetlusosalise soovi istungil

osalemiseks.

Ringkonnakohtu arvates on antud juhul halduskohus õigesti leidnud, et käesolevas

asjas ei ole vajalik kohtuistungit korraldada, kuna on kogutud vajalik hulk tõendeid

asja lahendamiseks ja vaidlus on selle üle, kas vaidlustatud otsus on õiguspärane või

mitte. Seega on küsimus vaid õigusliku hinnangu andmises vaidlusaluse otsuse

õiguspärasusele.

28. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS §

108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud

poolte endi kanda.

Tiina Pappel

/allkirjastatud

digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/