3-14-51324/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Plaks ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51324 Haldusasi Pärnu Majandusühistu kaebus Konkurentsiameti 2. juuni 2014. a otsuse nr 7.3-3/14-004 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: Pärnu Majandusühistu, esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Vastustaja: Konkurentsiamet, esindajad Marek Piiroja ja Priit Mändmaa Kolmas isik: Elektrilevi OÜ, esindaja Marelle Esko Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. novembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Pärnu Majandusühistu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Majandusühistu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. novembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-51324 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 28. septembril 2015 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-51324 2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elektrilevi OÜ ja kaebaja sõlmisid 28.09.2009 võrguja elektrilepingu nr 218145028/1 (võrguleping) tarbimiskohale Kalli mnt kauplus, Tõstamaa, Pärnumaa. Võrgulepinguga on kokku lepitud, et kaebaja kui ostja kasutab ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu.

2. Pärnu Majandusühistu esitas 24.03.2014 Konkurentsiametile kaebuse Elektrilevi OÜ tegevuse peale.

Elektrilevi OÜ ja kaebaja esindajate kohtumisel 21.10.2013 oli üheks lahendust nõudvaks küsimuseks kaebaja elektrienergia tarbimiskohtade liitumispunktide asukohtades kokkuleppimine. Elektrilevi OÜ asus seisukohale, et kuna liitumispunktid on kaebaja objektidel dokumentaalselt määramata, siis kuulub kohaldamisele Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ § 34 lg 3 p 3. Elektrilevi OÜ asus ka seisukohale, et kui kaebaja soovib tarbimiskohas mõõtesüsteemi siseruumidest hoone välisseinale või kinnistu piirile tõsta, siis nimetatud tööd kujutavad endast tasulist teenust, mille eest peab tasuma kaebaja kui teenuse tellija.

Kaebaja asus Konkurentsiametile esitatud kaebuses seisukohale, et eelkõige peaks Elektrilevi OÜ liitumispunkti asukohta puudutava probleemi lahendamisel juhinduma võrgueeskirja § 34 lõikes 1 sätestatust. Eeltoodut põhjendas kaebaja sellega, et Elektrilevi OÜ vastust saab tõlgendada nii, et Elektrilevi OÜ ja kaebaja peaksid Elektrilevi OÜ poolt määratud kohustuslikus korras sõlmima uue liitumislepingu ning kaebaja peaks tasuma liitumistasud, teenuste arved jms. Liitumislepingu on kaebaja juba varem sõlminud ning uut lepingut sõlmida kaebaja arvates pole vaja.

Elektrilevi OÜ liitumistingimuste punkti 2.6 kohaselt loetakse liitumispunktiks võrguühenduse kasutaja või liituja elektripaigaldise ja võrguettevõtja võrgu ühenduskohta. Elektrilevi OÜ liitumistingimuste punkti 4.2.2 kohaselt peab liitumispunkti asukoht olema valitud selliselt, et liitumiskilpi oleks võimalik paigaldada ja võrguühendust välja ehitada sõltumata liituja elektripaigaldise valmimisest ning liitumistingimuste punkt 4.2.3 sätestab, et kui ei ole teisiti kokku lepitud, asub madalpingel liitumise korral liitumispunkt kas:

a) liitujale kuuluva kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis, b) kaablivõrgu transiitkilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või liituja kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes. Kaebaja viitas Riigikohtu 30.10.2013 lahendis nr 3-2-1-106-13 avaldatud seisukohale, et turgu valitsev ettevõtja ei tohi oma seisundit kuritarvitada, muu hulgas otseste või kaudsete ebaõiglaste ostuvõi müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamisega, isegi kui ta allub valdkonna spetsiifilistele erinormidele ja talle on hinnakujunduseks kehtestatud erireeglid. Kaebaja märkis, et lisaks valdkonna spetsiifilistele nõuetele laienevad olulist vahendit omavale ettevõtjale ka konkurentsiõigusest tulenevad nõuded, mistõttu soovis kaebaja Konkurentsiameti hinnangut, kas Elektrilevi OÜ tegevus on õiguspärane, sh kooskõlas konkurentsiseaduse (KonkS) ja elektrituruseaduse (ELTS) ning viimase alusel antud aktidega.

3. Elektrilevi OÜ märkis, et liitumispunkt on Tõstamaa 10/0,4 kV alajaama 0,4 kV jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa. Elektrilevi OÜ leidis vastuses kaebusele, et võrgueeskirja § 34 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse liitumislepingu kohasel tarbija elektripaigaldise võrguga ühendamisel või tarbimistingimuste muutmisel. varasemast on olemas kehtiv võrguleping ja liitumispunkti asukoht on dokumendiga

3-14-51324 3(6) selgesõnaliselt määratama. Seetõttu peab Elektrilevi OÜ vajalikuks lähtuda liitumispunkti asukoha määramisel võrgueeskirja § 34 lõikest 3, kuna tarbimiskohta toidetakse kaabelliiniga. Kui tarbimistingimusi ei muudeta, siis varem sõlmitud võrgulepingu jätkuks liitumislepingu sõlmimist ja tasu maksmist Elektrilevi OÜ ei nõua. Vastavalt võrgueeskirja § 2 lõikele 18 kuulub tarbimistingimuste hulka ka liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti asukoht, mille muutmisel võtab Elektrilevi OÜ ELTS § 71 lõike 1 punkti 2 kohast tarbimistingimuste muutmise tasu. Elektrilevi OÜ liitumistingimused, millele on kaebuses viidatud, sätestavad ELTS-st ja võrgueeskirjast lähtudes Elektrilevi OÜ võrguga ühendamiseks või olemasolevate tarbimistingimuste muutmiseks vajalikud tingimused. See dokument, sh kaebuses viidatud sätted, on loodud kirjeldama põhimõtteid juhtudeks, kui klient soovib uut võrguühendust või muuta tarbimistingimusi, kuid nendest ei tulene nõudeid varem loodud võrguühenduste ümberehitamiseks.

4. Konkurentsiameti 02.06.2014 otsusega nr 7.3.3/14-004 jäeti Pärnu Majandusühistu kaebus rahuldamata.

Võrgueeskirja § 2 lõike 18 tähenduses on liitumispunkti ja mõõtepunkti asukoht tarbimistingimused. Kui tarbija esitab taotluse, siis on võrguettevõtjal kohustus muuta tarbimistingimusi, muu hulgas ka mõõtepunkti ja/või liitumispunkti asukohta (ELTS § 65 lg 1 p 2). ELTS § 71 lg 2 p 2 kohaselt on see tasuline teenus.

Võrgueeskirja § 34 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrgu madalpingevõrguga (kuni 1000 V) liitumise korral liitumispunkt:

1) liitujale kuuluva kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis;

2) kaablivõrgu transiitkilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või liituja kinnistul või kinnistu piiril asuva alajaama

jaotusseadmes; 3) hoone liitumiskilbis.“

Kuna ELTS ega võrgueeskiri ei kasuta mõistet „liitumine“, siis on mõneti arusaamatu, mida väljendiga „liitumise korral“ silmas peetakse, kas ainult uue võrguühenduse loomist või ka tarbimistingimuste muutmist. „Elektrilevi OÜ liitumistasu ja tarbimisning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikas“, mis on kooskõlastatud Konkurentsiameti 17.07.2012 otsusega nr 7.1-15/12-004 ja avaldatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18296, on käsitletud liitumist ainult võrguga ühendamisena, mitte ka tarbimistingimuste muutmisena. Eelnimetatud metoodika punktis 1.2 on sätestatud, et liitumine on liituja elektripaigaldise jaotusvõrguga ühendamine. Isegi kui asuda seisukohale, et liitumise all peetakse silmas ka tarbimistingimuste muutmist, ei anna võrgueeskirja § 34 lõige 1 isikule õigust nõuda tarbimistingimuste muutmist tasuta, vaid selle sätte eesmärk on reguleerida tehniliselt liitumispunkti asukohta olukorras, kus liituja pöördub liitumiseks Elektrilevi OÜ poole. Võrguettevõtja poolt osutatavate teenuste eest tasu võtmist reguleerivad ELTS § 71 lõige 1 ja võrgueeskirja § 33.

Võrgueeskirja § 34 lõikes 3 on sätestatud:

„Kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub

liitumispunkt:

1) õhuliinilt toitmise korral toite poolt esimestel isolaatoritel, mis asuvad hoonel või torupüstikul. Sel juhul on püstik ja

isolaatorid tarbija elektripaigaldise osa ja ühendusklemmid või –bandaažid kuuluvad võrguettevõtjale;

2) tarbija elektripaigaldisse kuuluva kaabli ja võrguettevõtja õhuliini ühenduse kohas. Sel juhul kuuluvad ühendusklemmid või

–bandaažid võrguettevõtjale;

3) kaablivõrgu transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa;

4) kaablivõrgus korterelamu peakilbis peakaitsme elamupoolsetel klemmidel.“

Kuna praeguses asjas on liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, saab kohaldada lõiget 3.

3-14-51324 4(6)

Kui kaebaja soovib mõõtesüsteemi ja/või liitumispunkti asukohta muuta, siis peab ta esitama selleks avalduse ja selle teenuse osutamiseks tuleb sõlmida leping.

5. Pärnu Majandusühistu esitas 01.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 02.06.2014 otsuse nr 7.3.3/14-004 tühistamiseks.

Meelevaldne on vastustaja seisukoht, et kuna võrgulepingus ei ole pooled lepinguga kokku leppinud liitumispunkti asukohta, siis tuleb aluseks võtta Elektrilevi OÜ poolne käsitlus liitumispunkti asukohast. Pooled ei ole liitumispunkti asukohta kokku leppinud. Pooltevahelise lepingu puhul on tegemist lepinguga, mis on koostanud mitte kaebaja, vaid tegelikkuses turgu valitseva ettevõtte poolt. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et kuna vastustaja on juba korra kooskõlastanud mingisuguse metoodika, siis see peabki selliselt reguleeritud olema. Seetõttu on ebaseaduslik ka vastustaja seisukoht, et liitumispunkti asukoht saab olla ja ongi reguleeritud ainuüksi liitumistingimustes.

ELTS § 3 p 15 kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Võrguühendus ELTS § 3 p 32 kohaselt on elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel. ELTS § 65 lg 1 p 1 kohaselt ühendab võrguettevõtja liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva elektripaigaldise, mis tähendab võrguettevõtja kohustust sellise teenuse osutamiseks oma teeninduspiirkonnas nõuetekohase elektripaigaldise ja sellekohase taotluse olemasolul, millest ta võib keelduda vaid ELTS § 65 lg-s 3 nimetatud aluste esinemisel.

6. Konkurentsiamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kolmas isik on 16.05.2014 Konkurentsiametit teavitanud, et kaebaja tarbimiskoht ei ole võrguga ühendatud liitumislepingu alusel, kuivõrd tarbimiskoha võrguga ühendamine leidis aset tõenäoliselt nõukogude ajal. Vastustaja on tuvastanud, et ehitisregistri andmetel on tarbimiskoha esmaseks kasutuselevõtu aastaks 1973. Tarbimiskoht on kaebaja poolt üle võetud kunagiselt alltarbijatele võrguteenust osutanud isikult. Seega on tarbimiskoht võrguga ühendatud ja uue liitumislepingu sõlmimine ei ole vajalik.

Kuni uue võrguga ühendamise ja tarbimisja tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika kooskõlastamiseni saab võrguettevõtja lähtuda vaid varasemalt Konkurentsiametiga kooskõlastatud metoodikast.

7. Kolmas isik Elektrilevi OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata.

8. Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2014 otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohus nõustus vaidlustatud otsuse põhjendustega ega korranud neid. Kaebaja tarbimiskoht on võrguga ühendatud ja uue liitumislepingu sõlmimine vajalik ei ole. Liitumispunkti asukoht on võrgueeskirja § 2 lg 18 kohaselt muu hulgas tarbimistingimus. Tarbimistingimuste muutmiseks, millena võrgueeskirja kohaselt on käsitatav ka mõõtepunkti või liitumispunkti asukoha muutmine, taotluse esitamisel muudab kolmas isik kaebaja tarbimistingimusi vastavalt ELTS § 65 lg 1 p-s 2 sätestatud võrguettevõtja poolt võrguteenuse osutamisele. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et ELTS § 71 lg 1 p 2 kohaselt võtab võrguteenust osutav võrguettevõtja tasu tarbimisvõi tootmistingimuste muutmise eest.

3-14-51324 5(6) Kaebuse väited, mille kohaselt ei ole kaebajale esitatud arvetes näidatud tasumisele kuuluvana neid näite ja tasusid, mis saaksid olla seoses liitumisega ja liitumispunkti kokkuleppimisega, jättis halduskohus tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Pärnu Majandusühistu palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 04.11.2014 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellant jääb kaebustes Konkurentsiametile ja halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Apellant peab halduskohtu põhjendusi ekslikeks ja leiab, et halduskohus on võrgueeskirja tõlgendanud nii, nagu see on majanduslikult kasulikum vastustajale. Apellant ei ole soovinud mitte tarbimistingimuste muutmist koos sellega vahetus seoses (väidetavalt) nõutava liitumispunkti asukoha muutmisega, vaid liitumispunkti asukoha kindlaksmääramist. Kaebaja tarbimiskohas ei ole liitumispunkt lepingu poolte vahel kindlaks määratud.

10. Konkurentsiamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsusega. Liitumispunkti asukoha suhtes poolte vahel kokkulepe puudub. Tarbimiskoht ei ole võrguga ühendatud liitumislepingu alusel, vaid on üle võetud kunagiselt alltarbijatele võrguteenust osutanud isikult. Seetõttu tuleb liitumispunkti asukoha määramisel lähtuda võrgueeskirjast. Kuna apellandi tarbimiskohta toidetakse kaabelliiniga, tuleb liitumispunkti asukoha määramisel lähtuda võrgueeskirja § 34 lõike 3 punktist 3.

Võrgueeskirja § 34 lõike 1 sissejuhatava osa kohaselt on säte rakendatav vaid jaotusvõrgu madalpingevõrguga (kuni 1000 V) liitumise korral. Seega käsitleb nimetatud säte olukordasid, kus võrguga soovitakse ühendada uus tarbimiskoht. Praegusel juhul on tarbimiskoht aga juba võrguga ühendatud.

Halduskohtu selgitus võrgutingimuste muutmise ja selle eest tasu nõudmise võimalustega seoses on õige.

11. Elektrilevi OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Võrgueeskirja § 34 lg 3 p 3 sätestab, et kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt kaablivõrgu transiitkilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa. Pärnu Majandusühistu tarbimiskoha liitumispunkti asukoht on määratud võrgueeskirja § 34 lg 3 p 3 alusel. Apellandi tarbimiskoha liitumispunkt paikneb Tõstamaa 10/0,4 kV alajaama 0,4 kV jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa.

Võrgueeskirja § 34 lg 1 mõte on selles, et kuni 1000V liitumise korral asub liitumispunkt viidatud paragrahvi lõikes 1 loetletud asukohas, kuid liitujale ja võrguettevõtjale on antud võimalus vajaduse korral ka teisiti kokku leppida. Pärnu Majandusühistu puhul on tegemist olukorraga, kus poolte vahel on juba sõlmitud võrguleping (see tähendab, et kliendil on võrguühendus olemas ja ta ei pea võrguga liituma), kuid liitumispunkti asukoht on dokumendiga selgesõnaliselt määramata.

3-14-51324 6(6) Kaebuse esitajale on õigesti selgitatud, et tarbimistingimuste muutmiseks, millena võrgueeskirja kohaselt on käsitletav ka mõõtepunkti või liitumispunkti asukoha muutmine, vastava taotluse esitamisel muudab kolmas isik ELTS § 65 lg 1 p 2 kohaselt kaebaja tarbimistingimusi. Konkurentsiamet on põhjendatult leidnud, et ELTS § 71 lg 1 p 2 kohaselt võtab võrguteenust osutav võrguettevõtja tasu tarbimisvõi tootmistingimuste muutmise eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, sest halduskohus on võrgueeskirja ja ELTS õigesti tõlgendanud. Konkurentsiameti 02.06.2014 otsus on põhjendatud ja õiguspärane. Konkurentsiamet on materiaalõigust õigesti tõlgendanud ning halduskohus ei eksinud menetlusnormide kohaldamisel, nõustudes Konkurentsiameti otsuse põhjendustega, neid kordamata.

13. Võrgueeskirja § 34 lg 1 on ebaselge sõnastusega ja võimaldab sätet mitmeti tõlgendada. Sõnaühendit „liitumise korral“ saab keeleliselt mõista ka nii, et silmas peetakse toimivat võrguühendust, s.t olukorda, kus tarbija elektripaigaldis on jaotusvõrguga ühendatud. Sellise tõlgenduse vastu räägib aga võrgueeskirja § 34 lg 3 sõnastus. Kuna need sätted näevad ette erineva õigusliku tagajärje (dispositsiooni) ega saa olla igal juhul üheaegselt kohaldatavad, tuleb neid sätteid tõlgendada nii, et sätete kohaldamise eelduseks olevad elulised asjaolud (hüpotees) oleksid erinevad. Vastustaja on õigesti asunud seisukohale, et neid sätteid tuleb seetõttu eristada lähtudes sellest, kas võrguühendus on võrgulepingu sõlmimise ajal juba olemas (välja ehitatud) või mitte. Esimesel juhul kuulub kohaldamisele võrgueeskirja § 34 lg 3, teisel juhul lg 1.

14. Apellandil on toimiv võrguühendus, mis on rajatud juba pikka aega tagasi. Võrgueeskirja § 34 lg 1 rakendamise eeldused sellisel juhul puuduvad. Tarbija ja Elektrilevi OÜ vahelise lepingu olemasolul tuleks seda sätet kohaldada juhul, kui tarbimiskoht tegelikkuses puudub ning see tuleb alles ehitada. Muudel juhtudel on liitumispunkt kas tarbija ja võrguteenuse osutaja poolt kokku lepitud koht, muu dokumendiga (arvestades selliste liitumispunktide määramist sageli väga ammu, võivad need dokumendid olla erinevad, kuid peavad vastama sellise dokumendi koostamise ajal kehtinud õigusele) kindlaksmääratud koht või võrgueeskirja § 34 lõikes 3 näidatud koht. Kuna liitumispunkt on võrgueeskirja § 34 lõike 3 p-ga 3 kindlaks määratud, on ekslik apellandi väide, et liitumispunkti asukoht alles tuleb kindlaks määrata ning liitumiskilp väljapoole hoonet paigaldada. Seetõttu on õiged ka vastustaja ja kolmanda isiku viited tarbimistingimuste muutmise vajadusele ja selle eest tasu maksmise kohustusele, kui kaebaja soovib liitumispunkti asukohta muuta.

16. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirju ega kuludokumente esitanud, mistõttu HKMS § 109 lg 1 alusel neid välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks