1-10-3015/127 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-3015 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. juuli 2015 määrus karistuse KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Dmitri Filippovi (Filippov) kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu 23. juuli 2015 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 21.01.2011 otsusega tunnistati Dmitri Filippov süüdi KarS § 214 lg 2 p 5 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Karistust asus ta kandma 03.11.2011.

2. Viru Maakohtu 15.11.2013 määruse alusel vabastati D. Filippov vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.11.2015. Katseaja esimeseks viieks kuuks kohaldati D. Filippovi suhtes elektroonilist valvet. Teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 9 nimetatud kohustusi, sh kohustust mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume. D. Filippovile määratud katseaeg algas 26.11.2013.

3. 15.12.2014 registreeriti Viru Maakohtus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti D. Filippovi karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei järginud süüdimõistetu kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning rikkus kohustust mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume.

3.1 Viru Maakohtu 16.01.2015 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus D. Filippovile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, kuid KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati teda osalema sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening.

4. Kriminaalhooldusametniku teine erakorraline ettekanne registreeriti Viru Maakohtus 16.04.2015. Selles taotleti D. Filippovile täiendava lisakohustuse määramist, s.o ametnik palus kohustada süüdimõistetut pöörduma psühhiaatri poole ja läbima alkoholivastase ravikuuri.

4.1 Viru Maakohtu 23.04.2015 määrusega kriminaalhooldaja taotlus rahuldati. KarS § 75 lg 2 p

5 alusel määrati D. Filippovile täiendav kohustus pöörduda psühhiaatri poole ja alluda alkoholivastasele ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, määrates selle kohustuse täitmise tähtajaks 31.05.2015.

5. Kriminaalhooldaja juba kolmas erakorraline ettekanne registreeriti Viru Maakohtus 03.06.2015. Ametnik taotleb D. Filippovile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei ilmu hooldusalune järjepidevalt kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ning ei allu kohustustele osaleda sotsiaalabiprogrammis ja läbida alkoholivastane ravi.

5.1 Kriminaalhooldusametniku eelmärgitud erakorralist ettekannet ei olnud Viru Maakohtul võimalik määratud ajal 12.06.2015 arutada, kuivõrd D. Filippovile kohtukutse kättetoimetamine ebaõnnestus. Süüdimõistetut ei olnud võimalik tabada tema elukohast ega kätte saada telefoni teel. Viru Maakohus koostas 12.06.2015 määruse, millega kuulutas D. Filippovi tagaotsitavaks ja andis loa tema vahistamiseks. Süüdimõistetu tabati ja vahistati 17.07.2015.

6. Viru Maakohus sai kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet avalikul kohtuistungil arutada 23.07.2015. Sama kuupäeva määrusega pööras kohus D. Filippovile Viru Maakohtu 21.01.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuud 7 päeva vangistust täitmisele. Kohtumääruse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

6.1 Maakohus märkis, et isegi kui mitte arvestada teise erakorralise ettekande läbivaatamise tulemusena Viru Maakohtu 23.04.2015 määrusega KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pandud täiendava tähtajalise kohustuse mittetäitmist, sest nimetatud kohtumäärus ei ole jõustunud, on Viru Vangla kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne D. Filippovile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu ei järgi KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust ega temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud täiendavat kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et viimati käis D. Filippov registreerimisel 20.04.2015 ja tema telefon oli edasiselt pikemat aega välja lülitatud. Kui kriminaalhooldusametnik sai 29.05.2015 lõpuks telefoni teel D. Filippoviga ühendust, ei põhjendanud viimane, miks ta ei ole registreerimistele ilmunud, andes ühtlasi lubaduse tulla Rakvere esindusse 01.06.2015. Nimetatud lubaduse jättis ta täitmata. Sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening on ta alustanud kahel korral, kuid sellest on läbitud vaid esimesed kaks tundi. Kohus leidis, et D. Filippov on käitunud viisil, mis ei ole võimaldanud tema suhtes kriminaalhooldust teostada. Arvestada tuleb seda, et tegemist on kolmanda sisuliselt samadel alustel kohtule esitatud erakorralise ettekandega. Mõjuvaid põhjusi, mis kuidagi võiksid D. Filippovi käitumist õigustada, maakohus erakorralist ettekannet läbi vaadates, erinevalt kaitsjast, ei leidnud. Mis puutub sellesse, et

D. Filippov väidetavalt kartis kriminaalhooldusametnikku ja karistuse täitmisele pööramist, siis ta tegigi omalt poolt kõik selleks, et nii juhtuks. Eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale, et D. Filippov ei ole motiveeritud oma karistust vabaduses kandma.

7.

D. Filippovi kaitsja vandeadvokaat M. Viira esitas Viru Maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes kohtulahendi tühistamist. Kaitsja hinnangul on kohtumäärus motiveerimata ning süüdimõistetu vabastamine on põhjendatud järgmistel argumentidel.

7.1

D. Filippovil ei esinenud enam kui aasta jooksul ühtegi kriminaalhoolduse reeglite rikkumist. Novembris 2014 vahetus tema kriminaalhooldaja, kelleks sai G.K. . Ametniku ja D. Filippovi suhtluses valitses algusest saadik usaldamatuse õhkkond. Sel perioodil katkesid süüdimõistetul suhted elukaaslasega ja perekonda tabas õnnetus (põleng, milles hukkusid D. Filippovi onu ja vanaonu), mis mõjutasid D. Filippovi käitumist selliselt, et ühel korral kriminaalhooldaja juures käies olid tal alkoholi tarvitamise tunnused. Kriminaalhooldaja fikseeris koheselt olukorra ja esitas kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. See tõi kaasa olukorra, kus D. Filippov hakkas kriminaalhooldajat kartma, kuna viimane lubas ta karistust kandma saata. Kriminaalhooldaja nõudmise kohaselt ja viimase dikteerimisel koostas D. Filippov avalduse sooviga alustada alkoholivastast ravi, kohustusega see täita 31.05.2015. Kuna vastav ravi ei ole tasuta ja nimetatud ajal

D. Filippovil rahalised vahendid puudusid, jäi lubadus täitmata. Teades olukorda, et kohustuse täitmata jätmine toob kaasa kriminaalhooldusamentniku lubaduse tema karistuse täitmisele pööramiseks, hakkas süüdimõistetu endale aru andmata kohtumist ametnikuga vältima, pannes seega toime kriminaalhooldusreeglite rikkumise, mis tõi kaasa uue erakorralise ettekande esitamise kriminaalhooldaja poolt. Siiski täitis D. Filippov ühte võetud kohustustest ja pöördus psühhiaatri poole. Psühhiaatrilt sai ta abi, mis võimaldas tal alkoholi tarvitamise lõpetada, üle saada lahkuminekust endise elukaaslasega ning alustada uut suhet. D. Filippov asus tööle ehitajana ettevõttes XXX OÜ, kus ta töötas kuni vahistamiseni. Käesoleval ajal on süüdimõistetul ka uus elukaaslane ja nad on esitanud avaldused abielu registreerimiseks, mis pidanuks toimuma augustis 2015. Samuti on perre sündimas laps. Uusi väärega kuritegusid D. Filippov alates tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest kuni vahistamiseni toime ei pannud. D. Filippov ei ole ühiskonnale ohtlik ja teda on võimalik mõjutada teisiti kui vabaduskaotusliku karistuse kandmisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. D. Filippovi kaitsja vandeadvokaat

M. Viira määruskaebus jääb rahuldamata. Kriminaalkolleegium põhistab oma seisukohta järgmiselt.

9.

D. Filippovi karistuse täitmisele pööramise küsimuses puudub vaidlus selles, et ta on korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 15.11.2013 määrusega KarS § 75 lg 1 p 2 alusel pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele, eirates nimetatud nõuet täielikult alates 07.05.2015. Viimane kohtumine kriminaalhooldusametnikuga toimus 20.04.2015. Samuti on D. Filippov jätnud täitmata temale Viru Maakohtu 16.01.2015 määrusest tuleneva kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kuna määruskaebuses süüdimõistetu eelmärgitud rikkumiste fakti ei vaidlustata, ei pea kolleegium nimetatud asjaolude korduvesitamist vajalikuks, vaid võtab koheselt seisukoha küsimuses, kas esimene kohtuaste on tuvastatud asjaolude pinnalt põhjendatult ja õigesti pidanud õigeks D. Filippovi karistuse täitmisele pööramist.

10. KarS § 76 lg 7 näeb ette, et kui süüdlane, olles vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega näeb käsitletav säte süüdimõistetu rikkumistele reageerimiseks karistuse täitmisele pööramise kõrval ette ka alternatiivsed võimalused.

10.1 Lähtuvalt esitatud määruskaebusest peabki kriminaalkolleegium otsustama, kas maakohus on põhjendatult D. Filippovi käitumise tagajärjena KarS § 76 lg-s 7 loetletud võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. Siinjuures võtab apellatsioonikohus aluseks isiku rikkumise raskuse, tema suhtumise sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ning peab silmas põhimõtet, et karistuse täitmisele pööramise aluseks on kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmine vaid siis, kui nõudeid eirati mõjuvate põhjusteta.

10.2 Ringkonnakohus nõustub esimese kohtuastmega, et D. Filippovile Viru Maakohtu 21.01.2011 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu, kelle katseaeg tõesti algas rahuldavalt, hakkas kriminaalhooldust takistaval viisil käituma juba 2014. aasta lõpupoole. Vaatamata kriminaalhooldusametniku korduvatele erakorralistele ettekannetele ja temale Viru Maakohtu poolt antud täiendavatele võimalustele jätkata karistuse kandmist vabaduses, on

D. Filippov jätkanud registreerimisnõude rikkumist (s.o eirates seda lõpuks täielikult). Samuti on ta jätnud täitmata temale Viru Maakohtu 16.01.2015 määrusega pandud kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis. Süüdimõistetu selline käitumine näitab tema ükskõiksust ja tahtmatust kohtulahendi täitmisel.

10.3 Süüdimõistetu selgitusi registreerimisnõude ja temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel pandud täiendava kohustuse (s.o sotsiaalabiprogrammi läbimine) täitmata jätmise mõjuvate põhjuste kohta kriminaalkolleegium paikapidavateks ei pea. Väidetavad lahkhelid kriminaalhooldusametnikuga ja perekondlikud rasked sündmused ei põhjenda kuidagi D. Filippovi järjest süvenevaid rikkumisi. Samuti selgub siinkohal, et kriminaalhooldusametnik G.K. i on Viru Maakohtu 23.07.2015 istungil eitanud tema ja D. Filippovi vahel mingigi konflikti asetleidmist. Järgmise argumendina on süüdimõistetu registreerimiskohustuse eiramist ja hooldusametnikule kättesaamatuks jäämist põhjendanud sellega, et ta kartis karistuse täitmisele pööramist. Ringkonnakohus leiab sellele kaitseväitele vastates, et süüdimõistetu poolt kohustuste sihipärast täitmata jätmist ei saa aktsepteerida põhjusel, et ta kardab temale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Seega ei õigusta D. Filippovi rikkumisi mõjuvad põhjused. Kujunenud olukorras on maakohus põhjendatult otsustanud süüdimõistetu karistuse täitmisele pöörata. D. Filippovi vabadusse jätmist ei too kaasa ka kaitsja viited süüdimõistetul töökoha olemasolu, perekondliku seisundi ja elukaaslase lapseootuse kohta. Loetletud asjaolud ei oma erakorralise ettekande lahendamisel praegu määravat tähtsust, kuivõrd D. Filippov on suhtunud oma kohustuste täitmisse hooletult ligikaudu poole aasta jooksul ja takistanud sellega tahtlikult tema üle kriminaalhoolduse teostamist. Samuti ei saa tähendust omistada määruskaebuse väitele, mille kohaselt on süüdimõistetu nüüdseks käinud psühhiaatri vastuvõtul ning selle tulemusena alkoholi tarvitamisest loobunud ja isiklikest probleemidest üle saanud. Kriminaalkolleegium märgib, et D. Filippov ei ole kohtutele esitanud ühtegi dokumenti tõendamaks psühhiaatri visiidil käimist. Teisalt, isegi kui süüdimõistetu kirjeldatud argument õigeks lugeda, puudub ringkonnakohtul D. Filippovi eelneva käitumise põhjal veendumus, et ta on piisavalt motiveeritud katseaja edasiseks korrektseks läbimiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

Maarika Kuusk