1-15-2982/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2982 Kohtukoosseis Kriminaalasi Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Aarne Sarjas

Dmitri Dodonov süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-d 4, 8; KarS § 215 lg 2 p 1; KarS § 424 järgi, lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 29. juuni 2015 otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdistatav Dmitri Dodonov, apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Dmitri Dodonovi apellatsioon Viru Maakohtu 29. juuni 2015 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-2982 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega lühimenetluses tunnistati D. Dodonov süüdi:

- KarS § 200 lg 2 p-de 4, 8 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust,

- KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust,

- KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti

D. Dodonovile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti

D. Dodonovile lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati D. Dodonovi karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2014 ja 06.09.2014 – 07.09.2014, s.o. kokku 3 päeva vangistust, ning lõplikult kuulus

D. Dodonovil kandmisele 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 29.06.2015. VÕS § 1043 alusel mõisteti D. Dodonovilt välja tsiviilhagide katteks E.A. kasuks 1980,59 eurot ja J.G. kasuks 200 eurot.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D. Dodonov, kes palub läbi vaadata tema apellatsioon seoses kannatanu E.A. tsiviilhagi nõudega. Süüdistatav väidab, et röövis ainult 980 eurot, mitte 1980 eurot. Vaivara vallas elav E. A. tarvitab süstemaatiliselt alkoholi ja joob oma pensioniraha maha. Seetõttu ei saanud olla taolist rahasummat, mida kannatanu avaldab.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus, hinnates D. Dodonovi esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, nõustub maakohtu otsuses tehtud järeldustega D. Dodonovilt VÕS § 1043 alusel, s.o õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine, tekitatud kahju väljamõistmisega ja leiab, et see on kooskõlas seadusega, kriminaalasjas uuritud tõenditega ning on põhjendatud. Maakohtu otsusest (toimiku lk 109, otsuse lk 16) tuleneb, et süüdistatav tunnistas maakohtu istungil mõlema kannatanu tsiviilhagi ja ei vaielnud nende summadele vastu. Kriminaalmenetluses tuleb tsiviilhagide menetlemisel lähtuda TsMS-st. Ehk teisisõnu on tegemist tsiviilhagide õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 1 mõttes. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Samuti on süüdistatav kohtueelses menetluses (lk 206) võtnud omaks toimepandud teod ning tunnistanud enda süüd.

5.1. Maakohus on analüüsinud tõendeid ning on jõudunud järeldusele, et D. Dodonovilt tuleb välja mõista süüteoga tekitatud kahju kannatanu kasuks. Maakohus, hinnanud tõenditeid kogumis, on leidnud, et on tõendatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas toimus röövimine ning E. A.JURIp tekitati kahju summas 1980,59 eurot. D. Dodonovi apellatsioonis esitatu ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Asjaolu, et süüdistatav käesoleval ajal ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu D. Dodonovi apellatsioonis toodud seisukohad on asjakohatud ning otsitud. D. Dodonov on esitanud oma apellatsioonis üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole millegagi tõendatud. Apellatsioonis väljatoodu ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist ega muutmist, mistõttu on tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Lisaks märgib kohtukolleegium, et süüdistatav võttis maakohtu istungil ja kohtueelse menetluses käigus tekitatud kahju suurused omaks, seega ei ole eluliselt usutav, et D. Dodonovile said nüüd apellatsioonis väljatoodud asjaolud teatavaks alles apellatsiooni esitamise aja seisuga.

6. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Paavo Randma