1-14-5384/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-5384

KOHTUMÄÄRUS

27. augustil 2015 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp Rakvere kohtumajas kirjalikus menetluses läbi vaadanud Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Tiina Saare erakorralise ettekande T.B-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks, t e g i k i n d l a k s:

Viru Maakohtu 18.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5384 tunnistati T.B süüdi KarS § 120 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 27.09.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 8 kuud 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 786 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati T.B kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 04.07.2014. -

21.07.2015 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekan ei olnud võimeline sooritama üldkasuliku töö tunde de põhjusel, et T.B

ajavahemikul 27.05.2015 kuni 10.06.2015. Hooldusalune esitas 16.07.2015 ametnikule Sihtasutus Ahtme Haigla psühhiaatri Liidia Ivanova poolt väljastatud tõendi, millest nähtub, et hooldusalune viibis haiglas 27.05.2015 10.06.20 See ei olnud – 15, s.o 15 päeva. ga hooldusalune võimeline tervislikel põhjustel sooritama üldkasuliku töö tunde 15 päeva ulatuses.

Esmakohtumine hooldusalusega toimus 14.07.2014, mil talle selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega

kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Hooldusalune allkirjastas ÜKT tegija õiguste ja kohustuste lehe ning ta b - roneeriti üldkasulikku tööd tegema MTÜ Lääne Viru Jäätmekeskuse juurde. Alates oktoobrist 2014 hakkas hooldusalune üldkasuliku töö tunde sooritama S.K

Rakvere Hooldekodus, kuna eelmises kohas tekkis tal tööandjaga konflikt. S.K Rakvere

Hooldekodus ei saanud ta üle kahe kuu tunde teha, kuna samas kohas töötava teise hooldusalusega oli neil konflikt (T.B sõnul oli viimane üks neist, kes talle tänaval kallale tungisid). Järgnevalt sai hooldusalune broneeritud Rakvere Linnahoolduse OÜ-sse, kuid kaks kuud hiljem lõpetas antud ÜKT tööandja Viru Vangla kriminaalhooldusega ÜKT lepingu ära. Aprillis ja mais 2015 sooritas hooldusalune ajutiselt oma tunde Rakvere Lille Kodus

(Hoolekandeteenused AS) ja Rakvere Linnavalitsuses ning alates juunist sai ta tagasi S.K Rakvere Hooldekodusse, kuna hooldusalune, kellega tal konflikt oli, ei töötanud enam seal.

21.07.2015 seisuga on hooldusalusel sooritatud 303 tundi ja tegemata on 483 ÜKT tundi. Hooldusalusele on tehtud kaks kirjalikku hoiatust (24.09.2014 ja 01.10.2014), kuna ta hoidus kõrvale ÜKT tundide tegemisest. Kontrollnõudeid on hooldusalune täitnud korrektselt.

Ettekandes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku peatada KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tähtaja kulgemine alates 27.05.2015 kuni 10.06.2015, s.o 15 päeva ulatuses. Ettepaneku aluseks on hooldusaluse poolt esitatud tõend SA Ahtme Haiglast.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Lg 3 kohustab lahendama erakorralise ettekande süüdimõistetu osavõtul, kui on tegemist süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimusega.

KrMS § 428 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 3 sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdimõistetu on aja-, asendusvõi reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.

Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. T.B ei olnud kriminaalhooldaja taotluses nimetatud ajavahemikul võimeline tegema tervislikel põhjustel üldkasulikku tööd, mis on tõendatud SA Ahtme Haigla tõendiga. Kohus leiab, et seetõttu tuleb

T.B-le mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine nimetatud ajavahemikul peatada.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 432; KarS § 69 lg 3, 428, kohtunik

m ä ä r a s:

Peatada T.B-le (isikukood xxx, elukoht xxxx) Viru Maakohtu

18.06.2014 otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine alates 27.05.2015 kuni 10.06.2015.

Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja T.B-le.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp