3-15-1682/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1682 Haldusasi Andrei Plotnikovi (Plotnikov) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.07.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Andrei Plotnikovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Andrei Plotnikov RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.07.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Andrei Plotnikov esitas 01.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 12 500 eurot. Kaebuse kohaselt põhjustati kaebajale kahju 10.04.2015 inspektor-kontaktisiku poolt läbi viidud 20-minutilisel vestlusel, mille käigus teda alandati ja tehti sarkastilisi märkusi kaebaja välimuse ning kuriteo toimepanemise kohta. Kaebaja hinnangul rikuti sellega tema väärikust, tervist, kodu- ja eraelu puutumatust, sõnumi saladust ning teotati tema au ja head nime. Pärast eelnimetatud asjaolude kohta 10 000 euro suuruse hüvitamisnõude esitamist vanglale, hakati kaebajat taga kiusama, mistõttu kaebaja esitas vanglale täiendava hüvitamisnõude summas 2500 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. 2. Tartu Halduskohus jättis 14.07.2015. a määrusega A. Plotnikovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks ja kohtueelse menetluse läbimise tõendamiseks tähtaja. Määruse kohaselt ei ole kaebaja viide tervisekahjule põhjendatud, mistõttu ei kuulu antud asjas kohaldamisele riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 64,43 eurot. Halduskohus leidis, et hüvitamiskaebuselt nõutava riigilõivu määra arvestades ei ole seega

menetlusabi andmine kaebajale lubatud, kui kaebusega nõutava hüvitise summa ei ületaks 2000 eurot. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebajale menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus ei pidanud objektiivseks 20minutilise vestlusega põhjustatud 10 000 euro suurust kahjuhüvitist. Kohtu hinnangul ei saanud väidetav kaebaja õiguste rikkumine olla sedavõrd intensiivne, et nimetatud summa väljamõistmine oleks põhjendatud. Kohus leidis, et kaebuse nõue on vähemalt 2000 eurot ületavas osas perspektiivitu. Halduskohus leidis, et HKMS § 111 lg-tes 1 ja 3 sätestatut tuleb kohaldada ka olukorras, kus kahju hüvitamise kaebuse nõue on ilmselgelt ülemäärane ning seetõttu tuleb kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks osas, milles kaebuse nõue on ilmselgelt perspektiivitu, jätta rahuldamata. Halduskohus märkis, et kui kaebaja oleks esitanud kaebuses hüvitamisnõude ulatuses, milles kaebuse asjaoludel on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine võib olla edukas (2000 eurot), oleks kaebajal tulnud tasuda riigilõivu summas 60 eurot. Sellisel juhul ei oleks kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid arvestades kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. Halduskohus leidis, et HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu kohaldamisel ei ole alust arvestada nende menetluskuludega (riigilõivuga), mis on seotud kaebuse ilmselgelt perspektiivitu osaga. Vastupidine seisukoht HKMS § 111 lg 1 p 1 piirangu kohaldamisel viiks halduskohtu arvates ilmselt ebamõistliku olukorrani, kus isikul, kellele menetlusabi andmine ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi lubatud, oleks võimalik saavutada riigilõivust vabastamine kahju hüvitamise nõude ilmselgelt perspektiivitu suurendamise kaudu. Halduskohus jättis HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ka osas, milles kaebuse nõue võib olla perspektiivne.

3. Kaebaja esitas 21.07.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.07.2015. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajal võimalik tasuda 300 euro suurust riigilõivu, kuna tema palk on 10 eurot, millest ta saab kätte 3 eurot. Muid sissetulekuid tal ei ole ning puuduvad ka sugulased ja lähedased, kes saaksid riigilõivu tasumisel aidata. 4. Tartu Halduskohus võttis 10.08.2015. a määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust Tartu Halduskohtu 14.07.2015. a määruse tühistamiseks. 6. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Halduskohus on 10.08.2015. a määruse resolutsiooni p-s 1 märkinud, et võtab menetlusse A. Plotnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.07.2015. a määruse peale. Samuti on 10.08.2015. a määruse põhjendustes läbivalt nimetatud, et 23.07.2015 Tartu Halduskohtusse saabunud määruskaebus on esitatud 22.07.2015. a määruse peale. Antud asjas Tartu Halduskohus 22.07.2015 ühtegi määrust teinud ei ole. Toimiku materjalide põhjal on määruskaebus antud 21.07.2015 vanglateenistujale üle ning määruskaebuses on märgitud, et vaidlustatakse Tartu Halduskohtu 14.07.2015. a määrust. 2 2

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on 10.08.2015. a määruses eksinud vaidlustatud määruse kuupäevaga ning märkinud vaidlustatud määruse kuupäevana 14.07.2015 asemel 22.07.2015, kuid sisuliselt on lahendanud Tartu Halduskohtu 14.07.2015. a määruse peale esitatud määruskaebust, sest muud määruskaebust antud asjas esitatud ei ole. Seega on halduskohus 21.07.2015 vanglateenistusele üle antud ja 21.07.2015 Tartu Halduskohtusse saabunud määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teinud kõik vajalikud menetlustoimingud ning vaidlustatud määruse kuupäevaks 22.07.2015 määruse märkimisel on tegemist ilmselge ebatäpsusega, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist. 7. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määruse, millega on jäetud rahuldamata tema taotlus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitamisel, millega taotletakse 10 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist, tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot (RLS § 60 lg 2). HKMS § § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 kohaselt võib riigilõivu tasumise kohustusest vabastada isiku, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 8. Halduskohtu hinnangul on kaebuse edulootused 10 000 euro suuruse kahju hüvitise summa väljamõistmiseks vähesed ning vähemalt 2000 eurot ületavas osas on kaebuse nõue perspektiivitu, sest kaebaja väidetav õiguste rikkumine ei saanud olla sedavõrd intensiivne. Ka Riigikohtu praktika kohaselt ei ole väheintensiivse riive korral riigilõivust vabastamine põhjendatud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p 10). Kaebaja hinnangul on rikutud tema väärikust, tervist, kodu- ja eraelu puutumatust, sõnumi saladust ning teotatud tema au ja head nime. Ühtegi loetletud õigustest ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada väheoluliseks, kuid arvestades kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et 20-minutilise vestlusega kaebuses kirjeldatud asjaoludel on vähemalt 2000 eurot ületavas osas hüvitamiskaebuse nõue perspektiivitu. Kaebuse kohaselt alandati kaebajat vestluse käigus ja tehti sarkastilisi märkusi. Tartu Vangla on kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel teinud kindlaks, et kaebaja vastas vestlusel esitatud küsimustele avameelselt, ebamugavust või vastumeelsust ilmutamata, samuti ei esitanud ta vestluse ajal kordagi soovi vestlust lõpetada ega juhtinud tähelepanu oma vastumeelsusele vastavatel teemadel rääkimise suhtes. Seega ei saanud kaebaja väidetav õiguste rikkumine olla sedavõrd intensiivne, et põhjustada kahju, mille hüvitamine summas 10 000 eurot võiks olla põhjendatud. Sellest tulenevalt ei ole menetlusabi taotluse rahuldamine 2000 eurot ületavas osas HKMS § 111 lg 1 alusel lubatud, kuna selles osas ei ole täidetud tingimus, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 9. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebaja isikukonto väljavõtte kohaselt oli kaebaja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 64,43 eurot. Kaebaja on määruskaebuses väitnud, et tema sissetulekuks on palk 10 eurot, millest ta saab kätte 3 eurot ning teisi sissetulekuid ta ei oma. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 31-32) nähtub, et menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul (01.03.2015 – 30.06.2015) on kaebaja 3 3

isikukontole laekunud Justiitsministeeriumilt selgitusega „tasu palgamoodulist“ kokku 334,91 eurot. Seega ei ole kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et tema palk on vaid 10 eurot, õige. Lisaks on isikukonto väljavõtte kohaselt kaebajale laekunud nelja kuu jooksul summasid erinevatelt eraisikutelt kokku 103 eurot. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määruse asjas nr 3-7-1- 3-61-12 p-i 9 kohaselt tuleb kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel sissetulekuna käsitada nii töötasusid kui ka ühekordseid laekumisi teistelt eraisikutelt. 10. Järelikult on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli 437,91 eurot. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt tuleb sellest maha arvata 309,05 eurot, s.o kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning elektriseadmete kulu, ning seega on HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 64,43 eurot, s.o (437,91-309,05)/4x2. Kuna 2000 euro suuruse kahjunõude esitamisel tuleks kaebajal tasuda riigilõivu 60 eurot, siis on kaebaja sissetulek piisav riigilõivu tasumiseks ning kaebajale menetlusabi andmine ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud ka juhul, kui nõutud hüvitise suuruseks oleks 2000 eurot. 11. Kaebaja märgib määruskaebuses, et halduskohus määras talle 300 euro suuruse riigilõivu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus märkis vaidlustatud määruses, et 300 euro suurune riigilõiv tuleb kaebajal tasuda juhul, kui ta jääb oma seni esitatud 10 000 euro suuruse kahjunõude juurde. Kuna halduskohus leidis aga, et vähemalt 2000 eurot ületavas osas on kaebuse edulootused vähesed, on halduskohus teinud kaebajale ettepaneku vähendada kahjunõude summat 2000 euroni, vähendades seega ühtlasi ka kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summat. Mainitud 2000 euro suuruse kahjunõude puhul oleks tasumisele kuuluva riigilõivu summa mitte 300 eurot, vaid 60 eurot ja seda summat on kaebaja, arvestades menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud kuude sissetulekuid, ilmselt võimeline ka tasuma 12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.07.2015. a määruse muutmata. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4