2-13-25230/31 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja OÜ XXXja kostja XXXvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 145,95 eurot, viivisevõla katteks 70 eurot, hageja õigusabikulude katteks 80 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 30 eurot (½ hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 325,95 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: Kuupäev
Legislator headnote
AI generated2-13-25230/31 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab käesoleva määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-13-25230
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel, kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht
27. august 2015.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-25230 Tsiviilasi OÜ XXXhagi XXXvastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 291,83 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja: Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: jurist@julianus.ee) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: eestkostja Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsus (e-post XXX@tallinnlv.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja OÜ XXXja kostja XXXvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 145,95 eurot, viivisevõla katteks 70 eurot, hageja õigusabikulude katteks 80 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 30 eurot (½ hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 325,95 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: Kuupäev
Kuumakse Jääk − 7.09.2015
27,17
298,78 − 7.10.2015
27,17
271,61 − 7.11.2015
27,17
244,44 − 7.12.2015
27,17
217,27 − 7.01.2016
27,17
190,10 − 7.02.2016
27,17
162,93 − 7.03.2016
27,17
135,76 − 7.04.2016
27,17
108,59
2-13-25230
− 7.05.2016
27,17
81,42 − 7.06.2016
27,17
54,25 − 7.07.2016
27,17
27,08 − 7.08.2016
27,08
0,00
1.2. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE222200221015269783 Swedbank AS-is, viitenumbriga 705866963.
1.3. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ XXXõigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-25230.
3. Toimetada määrus menetlusosaliste esindajatele kätte ning jõustumisel riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
1. Jätta määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
2. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada käesoleva määruse jõustumisel hageja arvelduskontole riigilõiv summas 30 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisest menetlusosaliste esindajatele. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on OÜ XXX hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes. 26.08.2015.a esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi ning paluvad tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja on esitanud taotluse poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu 30 euro tagastamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) §
578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus
2-13-25230
seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st
432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §
430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
2. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab käesoleva määruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
3. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse raames 22.05.2013.a tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu summas 45 eurot. Käesolevas menetluses on hageja 22.10.2013.a tasunud täiendavalt riigilõivu summas 15 eurot (maksekorraldus nr 1710). Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub menetluses tasutud riigilõivust hagejale tagastamisele pool, s.o 30 eurot. Hageja esindaja taotlusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole Swedbank AS-is.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel
kohtunik