1-15-5613/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

27. augustil 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekretär

Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juuresolekul

abiprokurör

Maksim Kink osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

L.M

Ik XXX, kodakondsus määratlemata, kõrgharidusega, emakeel – vene keel, töötab XXXAS, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas

L.M-i süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 24.04.15 kella 15.00 ajal Tallinnas

Suusa 5 maja juures mootorsõidukit Hyndai Matrix r/nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove

1,02 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,92 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning §

69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg

4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid.

Seega pani L.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav L.M ja

tema kaitsja Toomas Bekker käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et L.M-ile

taotleb abiprokurör kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /24-25.04.15/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui L.M ei

pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1-ks kuuks.

Kriminaalasi nr.

1-15-5613

2 Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru

saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub L.M temale

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub L.M-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb L.M-ilt välja mõista riigi õigusabi korras

määratud kaitsjatasud, s.o summas 72 eurot. .

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas

selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 73 lg 1,3, § 78 p 1, 68 lg 1, § 50 lg 1 p 1 kohus:

o t s u s t a s

Süüdi tunnistada L.M KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata L.M eelvangistus viibitud aeg 24 – 25.04.2015.a. s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 1 kuu 28 päeva.

Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte

pöörata täitmisele kui L.M ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada L.M-ile määratud 1 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.08.2015.a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on L.M kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

3

Välja mõista L.M-ilt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu 72 eurot riigi tuludesse.

Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse L.M-ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so

määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule

/ / digitaalselt allkirjastatud Margot Mikler Kohtunik