4-15-5895/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2015 Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-15-5895

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi J.M-i väärteoasi LS § 227 lg 3 järgi

Vaidlustatud otsus PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.06.2015.a. otsus väärteoasjas 2302,15,008718

Kaebuse esitaja , isikukood: XXX; elukoht:

J.M XXX; kodakondsus: Eesti; töökoht: XXXOÜ.

Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuur

Väärteoprotokolli number 001083 väärteoasjas nr 3037,15,000043

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 132 p 1, § 134 lg 3 ja KarS § 66 lg 2 kohus otsustas:

Rahuldada kaebus osaliselt. Jätta vaidlustatav otsus sisuliselt muutmata, kuid määrata, et tulenevalt KarS § 66 lg 2 võib J.M temale LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo eest karistuseks määratud rahatrahvi – 105 trahviühikut ehk 420 eurot – tasuda ositi kümnes osas:

alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb kümne kuu jooksul iga kuu 15. kuupäevaks tasuda (vähemalt) 42 eurot kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arvele. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 27. augustist 2015.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja asjaolud

1.1.PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.06.2015.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,15,008718 karistati J.M-i selle eest, et 28.05.2015.a. kell 22:26 Harju maakonnas

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 12. kilomeetril juhtis ta mootorsõidukit kiirusega 135 km/h (+-4 km/h). Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas J.M lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h võrra. Karistuseks määrati LS § 227 lg 3 alusel rahatrahv 105 trahviühikut ehk 420 eurot.

1.2. Harju Maakohtusse saabus J.M-i kaebus nimetatud otsuse

tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et J.M: 1) ei vaidlusta väärteo toimepanemist; 2) juhib tähelepanu asjaolule, et oma senise juhistaaži jooksul on ta liigelnud hoolikalt; 3) märgib, et määratud trahv on küll mõnes mõttes

õiglane, kuid tema perekonna eelarvele laastava mõjuga. Kokkuvõttes palub Kaebaja temale määratud rahatrahvi suurus „uuesti läbi vaadata“.

1.3.PPA Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas:

1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) leitakse, et

puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja karistuse vähendamiseks; 3) põhjendatakse sanktsiooni keskmisest määrast (mõnevõrra) rangema karistuse määramist menetlusaluse isiku süü suurusega, sh viidatakse

rikkumise toimepanemise kohale, samuti tõsiasjale, et liiklusõnnetuste arvu seostatakse suures osas lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega; 4) ei vaielda vastu KarS § 66 lg 2 kohaldamisele.

Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb põhiosas jätta

rahuldamata, s. o. kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta jõusse, küll aga peab kohus võimalikuks ja vajalikuks kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid ja määrata rahatrahvi tasumine ositi.

2.1. Kuigi J.M ei ole väärteo toimepanemist vaidlustanud ning on oma

tegu kahetsenud, võtab kohus seisukoha kõigis VtMS § 133 loetletud küsimustes. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt:

1) ei esine väärteoasjas väärteomenetlust välistavaid asjaolusid;

2) tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud;

3) teo on toime pannud menetlusalune isik. Kõnealune asjaolu on tõendatud

menetlusaluse isiku, samuti tunnistaja Peeter Saare ütlustega ja

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millele J.M on alla kirjutanud omapoolseid märkusi tegemata. Menetlusalune isik ei ole teo toimepanemist ega kvalifikatsiooni vaidlustanud;

4) tegu on väärtegu ja see on õigesti kvalifitseeritud. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt

on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut,

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni;

5) karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja;

6) kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust;

7) väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VtMS § 30 alusel.

2.2. Järgnevalt võtab kohus seisukoha VtMS § 133 p 7 ette nähtud küsimuse osas, mis on ka kaebuse keskne küsimus. Kaebaja hinnangul väärib temale määratud karistuse suurus (105 trahviühikut) uuesti läbi vaatamist. Kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast nähtub, et karistuse määramisel on lähtepunktiks võetud

sanktsiooni keskmine määr, lisaks on arvesse võetud menetlusaluse isiku

kahetsust ja süü suurust. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt

J.M-ile määratud karistusmäär põhjendatud. Kuigi väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole J.M kehtivaid karistusi ning ta on oma

tegu kahetsenud – need asjaolud iseenesest (üldjuhul) tingivad sanktsiooni keskmisest määrast madala karistuse kohaldamise, tuleb süü suuruse hindamisel

pidada silmas, et tegemist oli väga suure liiklustihedusega teega ja J.M-i sõidukiirus oli märkimisväärselt kõrge. Siinkohal oleks tarbetu üksikasjalikult põhjendada, et/miks kujutab sedavõrd suur sõidukiirus endast ohtu ka teistele liiklejatele peale kiiruseületaja enese. Sedavõrd suur kiiruseületamine ei saa olla

juhuslik ega tuleneda ettevaatamatusest – tegemist on tahtliku rikkumisega,

milles väljendub paraku ka ükskõiksus kehtivate piirangute (ja nende

väljatöötamise põhjuste) suhtes. Kohus on seisukohal, et Kaebuses esitatud asjaolud ei ole piisavad karistusmäära kergendamiseks, liigitudes asjaoludeks,

mida isikul tulnuks silmas pidada enne sõidukit juhtima ja/või lubatud sõidukiirust ületama asumist.

2.3. Kohus, olles tutvunud Kaebusele lisatud materjalidega, leiab, et esineb mõjuv põhjus KarS § 66 lg 2 kohaldamiseks – J.M-i majanduslikku olukorda võib olemasolevate tõendite valguses pidada niisuguseks, et rahatrahvi korraga

maksmine võib seada põhjendamatult raskesse olukorda tema lapse. Seetõttu määrab kohus, et J.M peab rahatrahvi tasuma kümne kuu jooksul.

Anne Rebane Kohtunik