2-15-10184/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-10184

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 25.august 2015.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-10184 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1755 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja seaduslik esindaja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Kostja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Menetlus Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt XXXX igakuine elatis alammääras, mis on ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega), hageja XXXXkasuks tema ülalpidamiseks, alates 07.07.2015.a kuni hageja täisealiseks saamiseni.

3. Elatis tuleb iga kuu eest tasuda ette XXXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXX, selgitusega: „lapse elatis.“ Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas asjas menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

2-15-10184

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud XXXX esitas 07.07.2015.a maakohtule hagi XXXXvastu elatise nõudes. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja elatise alammääras. Kostja 23.08.2015.a kirjalikus vastuses tunnistas hagi.

Kohtu põhjendused ja järeldused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on ta õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kostja on antud juhul nõustunud tasuma hagejale igakuist elatist miinimumsummas alates hagi esitamisest. Kostjalt tuleb hageja kasuks alates 07.07.2015.a välja mõista igakuine elatis alammääras, mis on ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega). PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja hagi kohe õigeks võtnud. Seega jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik