2-15-8351/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-8351

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Janar Puusik vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3620,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ; registrikood

11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Alar

Kondratjev;

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee

• Kostja: Janar Puusik; isikukood 38206062788,

elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Janar Puusik vastu 16.

augustil 2013 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1323553/96sa alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Janar Puusikult (Puusik) (ik 38206062788) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood

11906650) kasuks välja:

2.1. 2537 (kaks tuhat viissada kolmkümmend seitse) eurot ja 74 senti (sealhulgas tagastamata

krediidisumma 2002 eurot ja 69 senti, järelmaksuintress 88 eurot ja 14 senti ning viivis

ajavahemiku 12. detsember 2013 – 2. juuni 2015 eest 446 eurot ja 91 senti);

2.2. alates 3. juunist 2015 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 14,9027%

tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta hagi ülejäänud osas (krediidiintress, võla sissenõudmisega seotud kulu, põhivõlg summas

83 eurot 88 senti ja viivis ulatuses, mis ületab 14,9027% aastas) rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Janar Puusikult (Puusik) Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 327

(kolmsada kakskümmend seitse) eurot ja 60 senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale

kätte toimetatud 6. juulil 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 16. augustil 2013. a. järelmaksulepingu nr

1323553/96sa (edaspidi: leping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle järelmaksu summa

2139,90 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 12. detsembril 2013 üles põhjusel, et kostja ei

olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista

kostjalt enda kasuks lepingu alusel välja põhivõla 2086,57 eurot, järelmaksuintressi 88,14 eurot,

võla sissenõudmisega seotud kulud 51,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 828,85 eurot

ning tasumata krediidiintressi 2,17 eurot ja alates 3. juunist 2015 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.

5. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmise kulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning hageja

põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

6. VÕS § 415 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse,

millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse

esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ja teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist

tasunud järgmised maksed: 19.02.2014. a summas 60 eurot, 4.07.2014. a summas 25 eurot,

7.08.2014. a summas 25 eurot, 7.10.2014. a summas 25 eurot, kokku 135 eurot.

7. Hagist nähtuvalt on hagejal tekkinud krediidi tagasimaksmise kohustuse rikkumise tõttu võla

sissenõudmise kulu 51,12 eurot seoses kostjale saadetud võlateatiste ning avaldustega. Pärast

lepingu ülesütlemist tasutud 135 eurot tuleb seega esmalt arvestada võla sissenõudmisega seotud

kulude 51,12 euro katteks. Kuna kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksed kokku

summas 135 eurot katavad täielikult hageja võla sissenõudmise kulude nõude, ei ole hageja võla

sissenõudmiskulude nõue summas 51,12 eurot õiguslikult põhjendatud.

8. Kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksete ülejäänud summa 83,88 eurot tuleb

arvestada võlgnetava põhisumma katteks. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu

üles, järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja

§ 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Hagi p-s 2.2.2 on hageja väitnud, et põhivõla suurus,

arvestamata pärast lepingu ülesütlemist tehtud makseid, oli 2086,57 eurot. Sellest summast tuleb

lahutada pärast lepingu ülesütlemist tasutud maksed. Seega on hageja nõue põhivõla osas

õiguslikult põhjendatud 2002,69 euro (2086,57 – 83,88) ulatuses.

9. Kohus leiab, et hageja intressi nõue 88,14 eurot on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagejal

õigus lepingu, lepingu üldtingimuste p 6.3 ning VÕS § 401 lg 3 ja § 397 lg 1 järgi õigus nõuda

enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi.

10. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus

on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste

kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA

versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid

sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse

tegemisel.

12. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses

sisalduva järelmaksu summa tagastamata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata

järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma

väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub

väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab

krediidisaaja

krediidiandjale

viivist

lepingujärgse

krediidiintressiga

võrdses

määras

krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust

tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.

13. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on

tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt

viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksulepingus intressimäärana.

14. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on

osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel

maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas,

VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus,

milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud

intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja

antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda,

kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 14,9027%).

Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et

võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415

lg-ga 1. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras

14,9027% tagastamata järelmaksusummalt aastas.

15. Arvestades eeltoodut ning hageja põhivõla järkjärgulist vähenemist kostja poolt tasutud maksete

arvel, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 12. detsembrist 2013 – 19.

veebruarini 2014 summas 58,78 eurot, alates 20. veebruarist 2014 – 4. juulini 2014 summas

114,52 eurot, alates 5. juulist 2014 – 7. augustini 2014 summas 28,50 eurot, alates 8. augustist

2014 - 7. oktoobrini 2014 summas 50,50 eurot ning alates 8. oktoobrist 2014 – 2. juunini 2015

summas 194,61 eurot, kokku 446,91 eurot. Alates 3. juunist 2015 kuni põhivõla (2002,69 euro)

täieliku tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja viivis 14,9027% tagastamata

põhivõlalt aastas.

16. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 12. detsembril 2013 lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, ei ole kohtul võimalik mõista

kostjalt hageja kasuks välja enne 12. detsembrit 2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida

hageja arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt

väljamõistmiseks summas 2,17 eurot tuleb seega jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 78% ulatuses.

18. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 439 eurot, sh

riigilõiv 325 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 4204

nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 18).

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg

1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-

st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis

ei sisalda käibemaksu.

20. Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust summas 325 eurot ja esindajatasust summas

95 eurot, kokku 420 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22% hageja

enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 327 eurot ja 60 senti. Kostja

menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud

ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik