3-14-51487/48 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2015 Haldusasja number 3-14-51487 Haldusasi Kalle Kulboki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti ning Maanteeameti tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.05.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Maanteeameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kalle Kulbok Vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet Maanteeamet RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maanteeameti määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 07.05.2015. a määrus. 2. Teha asjas uus määrus, millega jätta Maanteeameti vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes kaebetähtaeg ennistamata ja lõpetada nimetatud osas menetlus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 155 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K. Kulbok esitas Siseministeeriumile 14.04.2014 kahjunõude (tl 17), mille kohaselt on politseiametnike õigusvastase tegevusetusega põhjustatud talle varaline kahju, järgnevas asjaajamises riivatud tema au ja väärikust, suurendades tekitatud kahju mittevaralise kahjuga. Kaebaja selgituse kohaselt sai ta 15.04.2011 teada, et tema poolt 2 päeva varem ostetud sõiduk on tagaotsitav ning hoolimata selle leidmisest 07.01.2011 olid politseiametnikud jätnud sõiduki õigusvastaselt arestimata, mis võimaldas kelmuse teel sõiduki omandanud isikute grupil seda talle edasi müüa. Kaebaja tõi välja ka asjaolu, et Maanteeameti registritöötaja andis talle 13.04.2011 kontrolliks esitatud sõiduki registreerimistunnistuse tagasi. Kaebaja nõudis varalise kahju hüvitamist summas 1800 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot.

2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) jättis 16.06.2014. a vastusega nr 1.2-3/66198-3 (tl 61-62) K. Kulboki taotluse rahuldamata. PPA märkis vastuses, et kuna K. Kulbok on sõiduki seaduslik omanik ning PPA ei ole teinud takistusi selle kasutamiseks, siis ei kuulu materiaalse kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele. Lisaks märkis PPA, et K. Kulbok ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et suhtlus riigiasutusega on avaldanud mõju tema vaimsele tervisele, ning puuduvad ka tõendid, nagu oleks PPA alandanud tema au ja väärikust. 3. K. Kulbok esitas 15.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis Siseministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist; Siseministeeriumi kohustamist lahendama Schengeni infosüsteemis (SIS) tagaotsitavate sõidukite ja liiklusregistri automaatne võrdlus koostöös PPA-ga, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Maanteeametiga; likvideerima õiguslikku lünka, mis ei anna sõiduki ostjale sõiduki tagaotsimise kohta informatsiooni ja võimaldab neid kahtlustada karistusseadustiku (KarS) §s 202 sätestatud kuriteos ning K. Kulboki 14.04.2014 esitatud kahjunõudes toodud alustel kahju hüvitamist. 4. Tartu Halduskohus tagastas 14.11.2014. a määrusega (tl 79-81p) kaebuse Siseministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning nõudes kohustada Siseministeeriumi lahendama SIS tagaotsitavate sõidukite ja liiklusregistri automaatne võrdlus ning likvideerima õiguslik lünk, mis ei anna sõiduki ostjale sõiduki tagaotsimise kohta informatsiooni ning võimaldab neid kahtlustada KarS §-s 202 sätestatud kuriteos; jättis läbi vaatamata K. Kulboki taotluse menetlusabi saamiseks; võttis menetlusse K. Kulboki kaebuse PPA ja Maanteeameti tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot ning ülejäänud osas tagastas kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes; tunnistas vastustajaks PPA ja Maanteeameti; luges kaebuse Maanteeameti vastu esitatuks tähtaja rikkumisega ja kohustas K. Kulbokit esitama seisukoht kaebetähtaja ennistamise osas 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et kaebaja ei ole Maanteeametile kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõuet esitanud, ning selle nõude esitamise 3-aastane tähtaeg saabus aprillis 2014. Kohtu hinnangul ei saanud 14.04.2014 Siseministeeriumile esitatud kahjunõuet käsitada ühtlasi nõudena Maanteeameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, seega on kaebus Maanteeameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. 5. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.03.2015. a määrusega (tl 135-138) K. Kulboki määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.11.2014. a määruse muutmata. K. Kulbok ringkonnakohtu määrust Riigikohtus ei vaidlustanud. 6. Maanteeamet esitas 15.12.2014 taotluse menetluse lõpetamiseks (tl 109-110) Maanteeameti vastu esitatud nõudes kaebetähtaja rikkumise tõttu. 7. Tartu Halduskohus andis 21.04.2015 kirjaga (tl 142-142p) kaebajale täiendava tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 8. K. Kulbok esitas 04.05.2015 kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 147-150). Kaebaja märkis, et ta esitas kahjunõude Maanteeametile 18.04.2011 ning sai viimaselt ka vastuse oma esialgsele kahjunõudele, milles toonitati, et tal tuleb esitada tõendid. Veel märkis kaebaja, et ta eeldas, et solidaarvastutusega seotud kahjunõude vaatab Siseministeerium läbi kahju tekkimise kõigis episoodides ja esitab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 19 lg 1 kohaselt regressinõude avaliku võimu kandjatele, kelle tegevus või tegevusetus kahju tekitas. Kaebaja tõi välja, et kohtupraktika kohaselt on kaebetähtaega pikendatud ka juhul, kui haldusorgan jätab selgitamata edasikaebamise tähtaja ning leidis, et Siseministeeriumi eksitava selgituse tõttu tuleb kaebetähtaeg kohtul ennistada. 2 2

9. Tartu Halduskohus ennistas 07.05.2015. a määrusega (tl 151-152) Maanteeameti vastu esitatud hüvitamisnõude kaebetähtaja ning jättis rahuldamata Maanteeameti taotluse menetluse lõpetamiseks. Määruse põhjendused: 1) Kohtupraktika kohaselt on tähtaja ennistamine põhjendatud, kui tähtaja möödalaskmise põhjustasid objektiivsed takistused, mille tõttu ei olnud tähtaja järgmine mõistlikult võimalik. Kaebaja selliste takistuste esinemist ei väida. Kaebuse esitamine Maanteeameti vastu oli võimalik, kuid tuginedes Siseministeeriumi seisukohtadele, ei pidanud kaebaja seda nõutavaks. Vastuseks K. Kulboki 05.03.2012. a pöördumisele selgitas Siseministeerium 05.04.2012. a kirjaga nr 2-2/5-25 (tl 18), et hüvitise saamiseks tuleb kaebajal esitada tõendatud kahju hüvitamise nõue, et Siseministeerium saaks kahju hinnata. Kaebaja pöördumisele eelnes 2011. a teisel poolel mahukas kirjavahetus Siseministeeriumiga (tl 24- 29), millest nähtub, et Siseministeeriumile olid teada kaebaja sõiduki müügilepingu sõlmimise ja liiklusregistris omanikuvahetuse registreerimata jätmise asjaolud ning ka kaebaja soov saada hüvitist talle tekitatud kahju korvamiseks. Seega pidi Siseministeerium mõistma, et kaebajale kahju tekitamise eest vastutavateks haldusorganiteks võivad tulenevalt RVastS § 12 lg-st 1 olla eelkõige PPA ja Maanteeamet. 2) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-st 4 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg-test 3-5 koostoimes hea halduse põhimõttega tuleneb, et Siseministeerium oli kohustatud selgitama kaebajale kahju hüvitamise nõude esitamise korda ja seda, millis(t)ele haldusorgani(t)ele kahju hüvitamise taotlus esitada. Samuti oli kohane selgitada kaebajale, et RVastS § 12 lg 4 järgi vastutavad hüvitise maksmise eest solidaarselt üksnes need haldusorganid, kelle õigusvastane tegevus on kaasa toonud kahju tekkimise; vastutuse aluse esinemist kontrollitakse iga haldusorgani suhtes eraldi. Kuigi ka 14.04.2014. a kahjunõudes (tl 17) taotleb kaebaja PPA ametnike tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, märgib kaebaja muu hulgas Maanteeameti ametniku osa kahju tekkimises. Kaebajaga varem toimunud suhtlust silmas pidades oleks olnud kohane selgitada kaebajale, et esitatud kujul on nõue esitatud üksnes PPA vastu ega puuduta Maanteeametit, ning et viimaselt hüvitise saamiseks tuleb nõuet täiendada ja adresseerida see Maanteeametile. Kaebajal oli võimalik välja selgitada, millised haldusorganid talle tekitatud kahju eest vastutavad ning nende vastu halduskohtumenetluses nõude esitamise kord ja tähtaeg, kuid silmas pidades Siseministeeriumi kaebajale avaldatud seisukohti, ei saa kaebajale ette heita nõude esitamise tingimustega tutvumata ja vajadusel õigusabi kasutamata jätmist. Eeltoodud asjaoludel, kuna kaebaja pöördus kaebusega kohtusse PPA-lt kahju hüvitamise nõudele vastuse saamise järel RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, peab kohus põhjendatuks ennistada Maanteeameti vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 10. Maanteeamet esitas 22.05.2015 määruskaebuse (tl 161-162), milles ta palub Tartu Halduskohtu 07.05.2015. a määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta Maanteeameti vastu esitatud kahju hüvitamise nõude kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada kaebuse menetlemine Maanteeameti suhtes seoses kaebetähtaja rikkumisega. Maanteeamet esitab tõendina 03.05.2011. a kirja kaebajale, milles on kaebajale selgitatud, et vajadusel on tal võimalus esitada Maanteeametile nõuetekohane kahju hüvitamise taotlus koos vastavate tõendite ja selgitustega. Samuti on Maanteeamet selgitanud, et hüvitab tekkinud kahju juhul, kui selleks on täidetud seadusest tulenevad eeldused ja et RVastS-i alusel kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on näiteks haldusorgani õigusvastane tegevus. Seega pidi kaebaja juba 2011. aastal olema teadlik sellest, et tal on soovi korral võimalik Maanteeametile kahju hüvitamise taotlus esitada. Vastavalt HKMS § 182 lg-le 2 koosmõjus § 203 lg-ga 2, selgitab Maanteeamet, et ei saanud objektiivsetel põhjustel 03.05.2011. a kirja halduskohtus esitada, 3 3

sest tugines 15.12.2014. a menetluse lõpetamise taotluses formaalselt sellele, et kaebetähtaeg oli ületatud ja kaebaja ei olnud taotlenud tähtaja ennistamist. 11. K. Kulbok esitas 10.06.2015 seisukoha (tl 186-187), milles ta leiab, et nõuete tähtaegsuse küsimus on kunstlikult tekitatud. RVastS § 17 ei sätesta, et nõue tuleks esitada kõigile haldusorganitele, kelle tegevusega on kahju tekitatud. Seega on piisav, kui avaliku võimu kandja vastu esitatud kahjunõue on tähtaegselt esitatud ühele selle avaliku võimu kandja organile. Eeltoodust lähtudes taotleb kaebaja Maanteeameti määruskaebuse rahuldamist, vaidlustatud määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, milles Maanteeamet kaasatakse riigi kui avaliku võimu kandja vastu esitatud kahjunõudes kas ühe vastustajana või kolmanda isikuna. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et Maanteeameti määruskaebus tuleb rahuldada. 13. Käesolevas asjas on halduskohtu menetlusse võetud 14.11.2014. a määruse kohaselt K. Kulboki kaebus PPA ja Maanteeameti tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja kahju hüvitamise nõue PPA vastu on loetud tähtaegselt esitatuks, kuid kaebus Maanteeameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas kaebaja poolt Maanteeameti vastu esitatud kahju hüvitamise nõude kaebetähtaja ennistamine ja asjas menetluse lõpetamata jätmine halduskohtu poolt on põhjendatud või mitte. 14. Kohtupraktikas on tõdetud, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 21.06.2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Ühtlasi on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas on rõhutatud seda, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3317508, p-d 16 ja 17; 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). 15. Maanteeamet on määruskaebuses seisukohal, et menetlus Maanteeameti suhtes kuulub lõpetamisele seoses kaebetähtaja rikkumisega. K. Kulboki 10.06.2015. a seisukohas märgitust saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kaebaja peab Maanteeameti suhtes kahjunõude esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks, kuna loeb piisavaks, kui avaliku võimu kandja vastu esitatud kahjunõue on tähtaegselt esitatud ühele selle avaliku võimu kandja organile. Kaebaja on halduskohtule 04.05.2015 esitatud taotluses (tl 147-150) väitnud, et ta on esitanud Maanteeametile kahjunõude 18.04.2011, millele on saanud ka vastuse. Eeltoodud asjaolule ei ole halduskohus vaidlustatud määruses tähelepanu pööranud, lähtudes üksnes Siseministeeriumi 05.04.2012. a vastusest nr 22/5-25 (tl 18) kaebaja 05.03.2012. a pöördumisele ja sellele eelnevalt 2011. a septembrist detsembrini aset leidnud 4 4

kirjavahetusest Siseministeeriumiga (tl 24-29p). Arvestades, et kaebaja on Siseministeeriumile 14.04.2014 esitatud kahjunõudes (tl 17-17p) lisaks PPA ametnike tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisele märkinud ka Maanteeameti ametniku osa kahju tekkimises, luges halduskohus kohaseks käitumiseks, kus kaebajale oleks selgitatud, et esitatud kujul on nõue esitatud üksnes PPA vastu ega puuduta Maanteeametit, kellelt hüvitise saamiseks tuleb nõuet täiendada ja adresseerida see Maanteeametile, kuid kuna seda ei tehtud ja silmas pidades Siseministeeriumi poolt kaebajale avaldatud seisukohti, pidas põhjendatuks ennistada Maanteeameti vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja. 16. Asja materjalidest nähtuvalt on Siseministeerium 05.04.2012. a vastuses nr 2-2/5- 25 (tl 18) selleks, et saaks hinnata, milline võimalik kahju on K. Kulbokil sõidukiga seoses tekkinud, palunud esitada tõendatud kahjuhüvitamise nõude. Ka on PPA 27.04.2012 vastuses nr 1.31/20374-15 (tl 39) selgitanud, et kahjuhüvitamise osas ootab lisainfot ja tagasisidet Siseministeerium. K. Kulbok on esitanud Siseministeeriumile kahjunõude 14.04.2014 (tl 1717p), mis suunati lahendamiseks PPA-le, kes jättis 16.06.2014. a vastusega nr 1.23/66198-3 (tl 61-62) K. Kulboki taotluse rahuldamata. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kaebaja on halduskohtule 04.05.2015 esitatud vastuses kinnitanud enda 18.04.2011. a taotlusele Maanteeametilt vastuse saamist (tl 149 ülalt 2. lõik). K. Kulbok on halduskohtule esitanud Maanteeameti 03.05.2011. a vastuskirja nr 119/1100004/086 „Sõidukite andmebaasi korrastamine ja kahju hüvitamine“ (tl 94) K. Kulboki 18.04.2011 e-kirjale, milles Maanteeamet on märkinud, et ei käsitle K. Kulboki 18.04.2011. a e-kirja kahju hüvitamise taotlusena RVastS § 17 lg 1 mõttes ning on selgitanud, et K. Kulbokil on võimalus esitada Maanteeametile nõuetekohane kahju hüvitamise taotlus koos vastavate tõendite ja selgitustega. Maanteeamet esitas eelnimetatud vastuskirja ringkonnakohtule määruskaebuse lisana. Ringkonnakohus märgib, et kuigi antud vastuskiri oli toimikus juba olemas (tl 94), on asjakohane tõend ka Maanteeameti poolt määruskaebuse lisana esitatud eksemplar, kuna sellel on juures ka digitaalallkirja kinnitusleht, mis tõendab, et vastuskiri on koostatud 03.05.2011 (tl 164). Ringkonnakohus leiab, et Maanteeameti 03.05.2011. a kirja näol on tegemist dokumentaalse tõendiga, millega oleks halduskohus 07.05.2015. a määrust tehes pidanud arvestama, sest kaebetähtaja ennistamine rajanes määruse põhjenduste kohaselt sellel, et kaebaja ei olnud teadlik vajadusest esitada kahju hüvitamise taotlus ka Maanteeametile. Maanteeameti 03.05.2011. a vastuskiri läheb aga sellega vastuollu. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus Maanteeameti seisukohaga, et kaebaja pidi juba 2011. a olema teadlik sellest, et tal on soovi korral võimalik Maanteeametile kahju hüvitamise taotlus esitada. Ringkonnakohus loeb eeltoodule tuginevalt tõendatuks, et kaebajale on selgitatud võimalust esitada Maanteeametile kahju hüvitamise nõue, mis Maanteeameti 03.05.2011. a vastuskirja kohaselt (tl 94) eeldas viimasele nõuetekohase taotluse esitamist koos vastavate tõendite ja selgitustega. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud halduskohtu 07.05.2015. a määruses tuginemine ajaliselt hilisematele Siseministeeriumi poolt antud selgitustele ning Maanteeameti 03.05.2011. a vastuskirja tähelepanuta jätmine. 17. Kaebaja ei ole käesolevas asjas välja toonud objektiivsete takistuste esinemist tähtaja möödalaskmisel. Ka subjektiivsete takistuste esinemist ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu, kuivõrd Maanteeameti poolt on kaebajale selgitatud 03.05.2011. a vastuskirjas kahjunõude esitamise võimalust, kuid K. Kulbok ei ole nõuetekohast kahju hüvitamise taotlust Maanteeametile esitanud ning kohtule hüvitamiskaebuse esitamise ajaks oli RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastane kaebetähtaeg möödunud. Kaebaja etteheide seonduvalt Siseministeeriumiga ei ole põhjendatud, kuivõrd asjas on 5 5

tuvastamist leidnud varasemalt Maanteeameti poolt kahjunõude esitamise võimaluse selgitamine kaebajale. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtul puudus mõjuv põhjus Maanteeameti vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes kaebetähtaja ennistamiseks, kuna kaebajal ei esinenud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodu tingib ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu 07.05.2015. a määruse tühistamise. 18. HKMS § 210 lg 3 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse koral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Ringkonnakohus teeb käesolevas asjas ise uue määruse, millega jätab K. Kulboki taotluse kaebetähtaja ennistamiseks Maanteeameti vastu rahuldamata. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lgle 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Maanteeamet on esitanud 15.12.2014 halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks seoses tema vastu esitatud nõudes kaebetähtaja rikkumisega. Kuna ringkonnakohus loeb käesolevas asjas tuvastatuks, et hüvitamiskaebus Maanteeameti vastu on esitatud mittetähtaegselt ning ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu tähtaeg ennistamisele, siis tuleb menetlus Maanteeameti vastu esitatud kahjunõude osas HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada. Ringkonnakohus märgib selgitavalt, et HKMS § 155 lg 6 järgi menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. 19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Maanteeameti määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 07.05.2015. a määruse ja teeb asjas uue määruse, millega jätab Maanteeameti vastu esitatud kahju hüvitamise nõude kaebetähtaja ennistamata ja lõpetab nimetatud osas menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 2 6 6