3-14-52966/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52966 Haldusasi MP kaebus Tallinna Vangla 28. oktoobri 2014. a käskkirja nr 1035 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. mai 2015. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – MP Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik Menetluse alus ringkonnakohtus MP apellatsioonkaebus Menetlustoiming Menetlusabi taotluse lahendamine; apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta MP riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 2. Tagastada MP apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 7. mai 2015. a otsuse peale haldusasjas nr 3-14-52966 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MP esitas 30.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 28.10.2014 käskkirja nr 1035 õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja hüvitise saamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2015 otsusega MP kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

3-14-52966 2(3) 2. MP esitas 08.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille kohaselt ei ole ta nõus halduskohtu väidete ega otsusega. Apellant märkis, et viibis 07.05.2015– 05.06.2015 haiguslehel ning soovib seetõttu tähtaja pikendamist korrektse apellatsioonkaebuse esitamiseks. Samuti taotles apellant menetlusabi apellatsioonkaebuse esitamiseks.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.06.2015 määrusega MP riigi õigusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse käiguta, andes apellandile 20-päevase tähtaja menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse täiendamiseks. Ringkonnakohus pidas senise menetluse põhjal tõenäoliseks, et MP on võimeline kohtumenetluses iseseisvalt osalema ning kohustas apellanti esitama täiendavad põhjendused riigi õigusabi määramise vajalikkuse kohta. Samuti nõudis ringkonnakohus apellandilt apellatsioonkaebuse täiendavat põhjendamist (s.o näidates ära, milliste halduskohtu seisukohtadega apellant ei nõustu ja miks), viidates samas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral võidakse tema apellatsioonkaebus tagastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus kohustas 15.06.2015 määrusega apellanti kõrvaldama riigi õigusabi taotluses ja apellatsioonkaebuses esinevad puudused 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus on püüdnud määrust MP-le korduvalt kätte toimetada nii elektrooniliselt (09.07.2015 ja 20.07.2015 aadressidel XXX@XXX ja XXX@XXX) kui ka postiteenuse osutaja vahendusel aadressil XXX-XXXXXX XX, XXXXXX (17.06.2015 ja 25.06.2015), kuid ebaõnnestunult. Kuivõrd apellandile on määrus saadetud aadressidel, mille ta on kaebuses (tl 3) oma kontaktandmetena ise välja toonud ja millelt ta on ringkonnakohtule dokumente esitanud (tl 98), siis tuleb määrus lugeda MP-le kättetoimetatuks 20.07.2015 toimunud saatmisega tema e-posti aadressidele vastavalt HKMS § 72 lg-le 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg-le 2 alates 24.07.2015. Nimetatud regulatsioonile oli ringkonnakohtu 20.07.2015 kaaskirjades ka selgesõnaliselt viidatud (tl 108; tl 110). Sellest tulenevalt oli apellatsioonkaebuse ja menetlusabi taotluse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 13.08.2015. Apellant ei ole ringkonnakohtu määrusele seniajani vastanud ega kohtu poolt nõutud täpsustavaid andmeid ja seisukohti esitanud.

5. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel täiendavalt riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatut. MP on soovinud saada apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi ja kuivõrd apellatsioonkaebuse esitamine on riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt riigilõivuvaba, siis eeldab kohus, et apellant on taotlenud riigi õigusabi.

6. Ringkonnakohus leiab, et MP riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Tallinna Vangla 28.10.2014 käskkirja nr 1035 õiguspärasuse üle toimuv vaidlus ei ole ringkonnakohtu hinnangul õiguslikult keerukas ega tingi õigusalaste eriteadmistega esindaja kaasamise vajadust (nt Riigikohtu 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05). Haldusasi puudutab MP teenistusest vabastamist tema ametikohale mittevastavuse tõttu seoses tema kehalise ettevalmistuse ning erivahendite ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskuste puudulikkusega, kusjuures peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas apellandile anti enne tema teenistusest vabastamist piisavalt aega vajalike katsete sooritamiseks. Seda liiki vaidlus ei eelda vältimatult advokaadi abi kasutamist ning kaebaja on ka esimese astme kohtu menetluses

3-14-52966 3(3) suutnud iseseisvalt esitada argumenteeritud väiteid ja vastuväiteid ning taotlusi. MP ei ole esitanud ringkonnakohtule ka teatist oma majandusliku seisundi kohta (RÕS § 13 lg 1), mistõttu puudub võimalus hinnata isiku võimet tasuda ise asjatundliku õigusabiteenuse eest (RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 p-d 3, 4). MP riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi viimatinimetatud põhjusel.

7. MP on ringkonnakohtule 08.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses märkinud, et ei nõustu halduskohtu väidete ega otsusega. Ringkonnakohus andis apellandile 20-päevase tähtaja apellatsioonkaebuse täiendamiseks, kuid MP ei ole hiljemalt 13.08.2015 määrusele reageerinud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Ringkonnakohtu 15.06.2015 määruses sisaldus hoiatus, et apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamata jätmise korral võidakse MP apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 4 alusel tagastada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi MP 08.06.2015 apellatsioonkaebusest on võimalik järeldada, et apellant soovib Tallinna Halduskohtu 07.05.2015 otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldatakse, tuleb tema apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 3 p 7 ja lg 4 alusel tagastada, sest apellatsioonkaebus ei vasta HKMS § 182 lg 1 p-s 5 ettenähtud nõuetele. Apellant ei ole esitanud ainsatki põhjendust, miks ta peab halduskohtu otsust ebaõigeks.

8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). Kuna ringkonnakohus keeldub MP 08.06.2015 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle apellandile läbivaatamatult, tuleb lugeda, et MP ei ole Tallinna Halduskohtu 07.05.2015 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets