1-15-6097/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-6097 Kohtukoosseis Andres Parmas, Sten Lind ja Orvi Tali Kriminaalasi O.L -de 7 ja 9 ning süüdistus KarS § 199 lg 2 p § 25 lg järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28 juuli 2015

. . a otsus, lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav O.L (ik XXX); elukoht Xxxxx xx-x : ,

xxxxxxxx; kriminaalkorras varem korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 10. septembri 2013. a otsusega KarS § 121, § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi; kinni peetud

27. juulil 2015 Prokurör Abip Katrin Tron rokurör Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

1. O.L kaitsja Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Välja mõista Arkins Advokaadibüroo OÜ nelikümmend kaheksa kasuks 48 ( ) eurot

(sh

poolt O.L-ile käibemaks) vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe apellatsioonimene

tluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. O.L-ilt apellatsioonimenetluses osutatud KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista

õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse O.L-ile eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.L-ile -de 7 ja ning esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p § 25 lg järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi

20. aprillil 2015 Tallinnas JS kauplusest grupis koos kohtueelses , üritas menetluses tuvastamata isikuga varastada alkoholi ja toidukaupu kokku 26,18 euro väärtuses. Tegu jäi lõpule viimata, sest pärast kassadest möödumist pidas turvatöötaja O.L kinni.

Samuti püüdis O.L 27. juulil 2015 Tallinnas S -le kuuluvast kauplusest varastada AS šokolaadi maksumusega 2,8 eurot, möödudes kauba eest tasumata sellega kassast. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni.

2. Harju Maakohtu 28 juuli . 2015. a otsusega mõisteti O.L talle esitatud süüdistustes süüdi ning talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistuseks 7 kuud vangistust. karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti ja 20 päeva

4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti O.L kinnipidamise p

27. juuli 2015 ja karistusaja hulka arvati O.L äev, s.o

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.-21. aprill 2015. Kohtuotsusega kohaldati O.L-ile tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumise või karistuse ärakandmiseni. Maakohus lahendas ka asi O.L-ilt ositi 6 kuu tõenditega seonduvad küsimused ja mõistis jooksul välja menetluskulud (sundraha kaitsjatasu). ja

2.1. Maakohus leidis, et O.L-ile esitatud süüdistus on kõigis episoodides tõendatud ning tema tegevuses esineb nii egude objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. süüks arvatud t

2.2. Karistuse osas leidis maakohus, et O.L süüd varguste katsetes vähendab süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, samuti kahju puudumine. Kohus leidis, et tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest on ainus kohane karistusliik O.L-ile vangistus. Mõistetud karistust ei pidanud kohus võimalikuks üldkasuliku tööga asendada, sest O.L-ile on juba varem varguste eest mõistetud karistus üldkasuliku tööga asendatud, kuid ta ei suutnud üldkasulikku tööd nõuetekohaselt teha.

3.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud kar jätta talle mõistetud karistus tingimisi täitmisele istuse osas ja palub pööramata. Mõistetud karistus ei vasta toimepandud teole ja O.L isikule. Kaitsja hinnangul ei nähtu kohtuotsusest, et karistuse mõistmisele oleks arvestatud kergendava asjaoluna O.L puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et ta tunnistab oma süüd.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda Riigikohus on

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6. Kriminaalkolleegium leiab, et O.L kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

7. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse on tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks perspektiivitu. O.L-ile varguste eest

sanktsiooni mõistetud karistus jääb tunduvalt alla keskmises . Maakohus on m määra õistetavat karistust, samuti selle asendamata jätmist põhjalikult motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. O.L on kriminaalkorras varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Karistuse raskus on proportsioonis tema arves süüga, tatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti kohtu poolt tuvastamist leidnud raskendavaid ja kergendavaid asjaolu d. Karistuse süüd si üldkasuliku tööga asendamata jätmise puhul on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud põhjendatud järeldusele sellest, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei ole süüdimõistetu subjektiivne õigus, vaid kohtu diskretsiooniotsustus, mille kohaldamata jätmist ei ole vaja eraldi põhjendada. Arutatava asja puhul nähtuvad aga maakohtu põhjendustest implitsiitselt ka põhjused, miks ei ole O.L puhul otstarbekas kohtu eelnimetatud diskretsiooni rakendada.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg-st 3

§ jätab kohtukolleegium

apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

9. O.L kaitsja on koos apellatsiooniga esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 2 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks

8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 st 1, § 22 lg st 7, § 21 lg lg- - -st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (viimati muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 16 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS 185 2 alusel O.L kanda. § lg