3-15-757/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-757 Haldusasi Ridala valla kaebus Keskkonnaameti nõusoleku (ehituskeeluvööndi vähendamiseks) andmata jätmise peale. RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kaebajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ridala Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 259 algatati Ridala vallas Nõmme külas asuva Tuletorni kinnistu koosseisu kuuluval Künka katastriüksusel (kinnistusraamatu registriosa number 1277032; katastriüksuse tunnus 67401:001:0461; maa sihtotstarve maatulundusmaa; edaspidi kinnistu) detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning ehitusõiguse saamine elamu ja ühe abihoone ehitamiseks Väinamere ranna ehituskeeluvööndi.

2. Ridala vald esitas Keskkonnaametile 15.12.2014 taotluse nr 16-8.9/2180 kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt Künka kinnistu detailplaneeringule (Agrepo OÜ, töö nr A-07-13; edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringu kohaselt soovitakse ehituskeeluvööndit vähendada 200 meetrini tavalisest veepiirist.

3. Keskkonnaamet jättis 23.02.2015 kirjaga nr HLS 14-9/14/27689-3 (edaspidi 23.02.2015 kiri) kaebaja taotluse rahuldamata, kuna kinnistul ei ole ranna kaitse-eesmärkidest lähtuvalt ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringuga põhjendatud. Keskkonnaamet märkis, et eelkõige avaldab planeeringulahenduse elluviimine negatiivset mõju looduskoosluste säilimisele, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise aspektist.

4. Ridala vald esitas 26.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 23.02.2015 otsuse tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks lahendama uuesti Ridala Vallavalitsuse 15.12.2014 kirjaga nr 16-8.9/2180 esitatud ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust.

5. Kohus selgitas 24.01.2015 kaebuse menetlusse võtmise määruses kaebajale, et 23.02.2015 kiri on menetlustoiming ning selle tühistamiseks ei saa kohtule kaebust esitada. Kooskõlas Riigikohtu 16.01.2014 määrusega asjas nr 3-3-1-41-13 (punkt 18) luges kohus kaebuse esitatuks järgmistes nõuetes: tunnistada õigusvastaseks Keskkonnaameti 23.02.2015 kirjaga nr HLS 14-9/14/27689-3 ehituskeeluvööndi vähendamisest keeldumine ning kohustada Keskkonnaametit lahendama Ridala valla 15.12.2014 ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust nr 16-8.9/2180 uuesti. Kaebaja taotluste ümberformuleerimise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus kohustas määruses vastustajat kaebusele vastama, sh esitama seisukoha kaebeõiguse osas. Vastustaja vastas 15.06.2015 ning leidis vastuses, et kaebajal puudub kaebeõigus, mistõttu tuleks jätta kaebus läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebuse kohaselt rikub 23.02.2015 kiri Ridala valla õigusi, sest looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 3 ja 4 lubavad ehituskeeluvööndit vähendada üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. Kaebaja huvi vähendada ehituskeeluvööndit tuleneb asjaolust, et valla üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvöönd ei arvesta Ridala valla enam kui 60 km pikkust merepiiri ning iga merega piirneva kinnistu eripära ja looduslikke tingimusi. Ehituskeeluvööndi vähendamine tuleks otsustada kinnistu kaupa detailplaneeringu menetluses. Kohalik omavalitsus korraldab valla ruumilist planeerimist. Keskkonnaameti keeldumine ehituskeeluvööndi vähendamisest riivab selle ülesande täitmist oluliselt, kuivõrd kaebaja on huvitatud ehituskeeluvööndi vähendamisest ulatuses, millega ei kahjustata loodust ega ohustata isikute tervist ega vara, kuid luuakse seeläbi valla praegustele ja tulevastele elanikele võimalus elada mere läheduses looduses.

7. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna Keskkonnaameti kiri ei riku kaebaja õigusi, kuivõrd kaebaja on üksnes planeerimismenetluse läbiviijaks. Keskkonnaameti 23.02.2015 kiri ei takista ega raskenda kaebajale pandud ülesannete täitmist, kuivõrd kehtiv seadus ei näe ette, et kõik algatatud planeeringud soovitud kujul kehtestatakse ning kaebaja ei saa eeldada, et Keskkonnaamet igal juhul ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku annab. Asjaolu, et teine haldusorgan jätab planeeringule nõusoleku andmata, ei riku planeeringumenetlust läbiviiva kohaliku omavalitsuse õigusi. Künka kinnistu detailplaneering on kantud selgest erahuvist ning detailplaneeringust ei nähtu, et planeering oleks seotud KOV ülesannetega täitmisega. Kaebaja ei ole välja toonud avalikke huve, mida peaks Keskkonnaamet otsustamisel veel arvestama ja mis oleks kaebajale, riigile või avalikkusele tähtsad. Kohalikul omavalitsusel puudub õigus pöörduda kohtusse planeeringust huvitatud isiku õiguste ja vabaduste kaitseks. Kaebuse oleks saanud esitada detailplaneeringust huvitatud isik, kuid praegusel juhul puudub igasugune põhjendus, miks peaks kohalik omavalitsus kaitsma kohtus planeeringuala kinnistuomaniku huve. Ka 28.02.2007 otsuses asjas nr 3-3-1-86-06 asus Riigikohus seisukohale, et kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada kaebusi tuleb tunnustada selliste keskkonnaasjades tehtud otsuste tühistamiseks või toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks, mis võivad oluliselt mõjutada omavalitsusüksuse poolt kohaliku elu juhtimist ja kohaliku elu küsimuste otsustamist ning selle kaudu kahjustada kohaliku omavalitsuse olemuslike ülesannete täitmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

9. Kaebaja ei ole põhjendanud, millise HKMS § 44 lõike alusel ta on kaebuse esitanud. HKMS § 44 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kaebuse juhul, kui teise avaliku võimu kandja haldusakt või toiming takistab või raskendab oluliselt selle kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist. Kaebuse põhjendustest võib järeldada, et kaebus on esitatud eelviidatud alusel, kuivõrd kohalik omavalitsus ei ole planeeritava kinnistu omanik ning ei nähtu kohalikule omavalitsusele kuuluvaid muid kaitstavaid õigusi (HKMS § 44 lg 4).

Riigikohus märkis 16.01.2014 määruses asjas nr 3-3-1-41-13, et kohaliku omavalitsuse üksus saab esitada teise haldusorgani haldusakti või toimingu peale kaebuse kui: 1) akt või toiming rikub väidetavalt kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi või 2) akt või toiming takistab või raskendab oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist (vt HKMS § 44 lg-d 4 ja

5 Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 11). Kui Keskkonnaamet on keeldunud ehituskeeluvööndi vähendamisest, tuleb omavalitsuse kaebeõiguse kindlakstegemiseks hinnata, kas keeldumine sai takistada või oluliselt raskendada omavalitsuse ülesannete täitmist. Riigikohtu viidatud lahendist tulenevalt kohus peab hindama menetletava planeeringu seotust kohaliku omavalitsuse poolt realiseeritavate ja kaitstavate konkreetsete avalike huvidega nagu näiteks avaliku funktsiooniga hoonete rajamine, üldsuse jaoks olulise ala rekreatiivsetel eesmärkidel korrastamine vms. Kõnealuses kaasuses oli planeeringu eesmärgiks kalarestoranina kasutatava hoone ehitamine ja sellega jõeäärse ala üldsusele külastatavaks muutmine. Kohus leidis, et hinnangu peaks antud juhul andma asja sisulisel lahendamisel. Lisaks märkis Riigikohus, et kaebeõiguse olemasoluks HKMS § 44 lg 5 alusel ei piisa pelgalt selle tuvastamisest, et planeeringulahendus on seotud kohaliku omavalitsuse ülesannetega., vaid keelduv otsus peab sellise ülesande täitmist takistama või oluliselt raskendama.

10. Käesolevat asja lahendav kohus leiab, et antud juhul on võimalik peale asja menetlusse võtmist, kuid enne sisulist läbivaatamist hinnata, kas kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist vaidlustatud keeldumine oluliselt takistab st, kas oluline takistatus on kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt piisavalt tõenäoline.

10.1 Künka kinnistu detailplaneering ei ole algatatud kohaliku omavalitsuse või üldsuse huvides (hoonestusel puudub mistahes avalikkusele suunatud funktsioon). Tegemist on selgelt erahuvides algatatud planeeringuga, mille eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning krundile ehitusõiguse määramine elamu ja abihoone ehitamiseks (tlk 20, DP seletuskiri). Planeeringu materjalidest ei nähtu, et selle eesmärgiks oleks soodustada või tagada mõnd kohalikule omavalitsusele pandud ülesande täitmist või luua muu oluline hüve üldsusele.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne, millele kaebaja viitab ning mille täitmist Keskkonnaameti otsus väidetavalt pärsib on valla ruumilise planeerimise korraldamine. Vaidlustatud keeldumine toob kaasa selle, et kavandatud kujul ei ole kohalikul omavalitsusel võimalik detailplaneeringut kehtestada. Kavandatav detailplaneering hõlmab üksnes ühte eraomandis kinnistut, mille planeerimise suhtes ei saa eeldada olulist avalikku huvi, va looduskaitseline huvi (mida kaitseb keelduv otsus) lähtuvalt kinnistu asukohast. Eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt ei ole kaebeõiguse tekkimiseks piisav, et teise haldusorgani otsus ei võimalda kehtestada detailplaneeringut kavandatud kujul.

Kavandatav detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga (sisaldab ÜP muutmise taotlust), mis välistab ehitustegevuse rannaaladel, mille absoluutkõrgus on alla 1,5 meetri. Samuti on vastuolu Läänemaa kehtiva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ tuleneva soovitusega, mille kohaselt merelt tuleneva üleujutusohuga ei ole soovitav vähendada hajaasustuses väärtuslikele maastikele jäävatel rannaaladel (maapinna absoluutkõrgus alla 1,5 m) ehituskeeluvööndit. Lisaks märgitakse teemaplaneeringus, et rannaalade planeerimisel tuleb silmas pidada võimalikku üleujutusohtu ning rannaalad, kus maapinna absoluutkõrgus on alla 1,5 m ei sobi ehitusaladeks ja seal ei vähendata ehituskeeluvööndit (lk 22). Kaevatava toimingu kirjalikest põhjendustest (lk 9 pöördel) nähtub, et 2006.a on Künka katastriüksusel samasse asukohta soovitud saada hoonestusala, mille võimaldamiseks keskkonnaminister ehituskeeluala ei vähendanud. Seejärel moodustati kinnistust kaks katastriüksust, millest Nõlva katastriüksusele püstitati hoone, Keskkonnaameti arvates looduskaitseseadust rikkudes. Kaebusest võib järeldada, et kohalik omavalitsus soovib enda kehtestatud üldplaneeringut hakata muutma (ehituskeeluvööndi vähendamiseks) detailplaneeringutega nö tükikaupa, et võimaldada valla territooriumi pikale rannaribale hoonestust järgimaks traditsioonilise rannarahva asustuspõhimõtteid. Teisisõnu võimaldada ehitamist üldplaneeringu ja LKS-i kohasesse ranna ehituskeeluvööndisse. Samas märgib kaebaja ise, et tegelikult on Künka kinnistu üks väheseid Väinamere hoiualast välja jäävaid kinnistuid, mida on pindala tõttu võimalik hoonestada. Seega, kaebaja enda väitest lähtudes ei saa pidada usutavaks, et kõnealune detailplaneering võimaldaks kujundada mingit olulist ruumilise planeerimise suunda Ridala vallas. Soovi luua valla praegustele ja tulevastele elanikele võimalus elada mere läheduses looduses ei pea realiseerima ehituskeeluvööndisse hoonestusõiguse saamise kaudu.

10.2 Olukorras, kus planeering ei takista oluliselt kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist ega ole suunatud avalike huvide tagamisele, ei saa nõustuda, et kohalikul omavalitsusel oleks kaebeõigus. Vastasel juhul tekiks olukord, kus kohalik omavalitsus peaks kõiki erahuvides algatatud detailplaneeringuid takistavaid haldusotsustusi vaidlustama, kuivõrd iga kord võiks eraisik väita, et tegemist on ruumilise planeerimisega ning kohalik omavalitsus peaks oma (piiratud) eelarveliste vahenditega tema õigusi kohtus kaitsma. Kinnistu omanikul on võimalik oma erahuve ja omandiõigust kaitsta kaebuse esitamisega menetlustoimingule (ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmisest keeldumine) või detailplaneeringu kehtestamisest keeldumisele. Erahuvide kaitse kohaliku omavalitsuse poolt ja vahendite arvel ei ole antud juhul õiguslikult võimalik ega põhjendatud.

11. Kohus on seisukohal, et antud asjas puudub kohaliku omavalitsuse üksusel kaebeõigus (HKMS § 44 lg 5).

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1, kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik