Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-15-2096/2 AI generated

3-15-2096/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-2096/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova esitasid 23.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu 27.08.2012. a määruse tühistamiseks asjas nr 2-12-32039 ning leidsid, et tsiviilasi tuleks kõrvaldada Tartu Maakohtu menetlusest. Lisaks paluvad kaebajad hinnata Tartu Maakohtu kohtunike tegevust kaebajaid puudutavate tsiviilasjade lahendamisel.

Legislator headnote

AI generated

3-15-2096/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Keywords

AI generated
formulation of reservation standstill obligation insurance qualification requirement hardship grounds need to preserve availability substantive requirements
AI generated
3-25-1402/4
X. X (kaebaja) esitas 12.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu kohtujuristilt moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kohtujurist F. F tekitas kaebajale
3-23-903/3
Tsiviilasjas nr 2-12-44594 arutati X.
3-13-1733/2
15.08.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja T.M kaebus kohtutäitur K.
3-22-1073/5
Viru Maakohtusse saabus 28.04.2022 Sergei Matvejevi poolt esitatud riigi õigusabi taotlus, mis registreeriti kriminaalasja nr 1-22-2710 raames.
3-22-2095/2
X esitas 03.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub: 1) kohustada Eesti Vabariiki kehtestama menetluskorra, kuhu menetlusosalised saavad pöörduda, kui tsiviilkohus ühele menetluse poolele ei taga TsMS-s nimetatud menetlusosaliste õigusi. Kui vastavaid kaebusi on pädev lahendama halduskohus, sest see on avalik-õiguslik vaidlus, siis peaks halduskohus kohustama tsiviilkohtuid tsiviilasjas nr 2-19-15949 kostjatele tagama võimaluse oma väiteid tõendavate tõendite esitamiseks ja välja nõudmiseks; 2) kohustada Eesti Vabariiki vastama, kas tsiviilasjas nr 2-18-582 menetleti ja tuvastati Tartu linna ja X vahelise üürilepingu ülesütlemise kehtivust või kui seda saab tuvastada halduskohus, siis tuvastada vastav faktiline asjaolu; 3) kohustada Eesti Vabariiki vastama, kas tsiviilasjas nr 2-18-582 menetlesid kohtud üürilepingu korralist või erakorralist ülesütlemist või kui seda saab tuvastada halduskohus, siis tuvastada vastav faktiline asjaolu. Kui erakorralist ülesütlemist ei menetletud, siis kohustada Eesti Vabariiki kehtestama menetluskorra, kuidas tsiviilasja nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsuse tekstist saab kaebaja lasta kustutada kõik kohtu väited X võlgnevuste olemasolu kohta, sest need ei ole korralise ülesütlemise korral asjakohased. Kui aga tsiviilasjas nr 2-18-582 menetleti üürilepingu erakorralist ülesütlemist, siis kohustada Eesti Vabariiki kehtestama menetluskorra, kuidas saaks X oma rikutud õigusi kaitsta, et ta ei saanud esitada tsiviilasjas nr 2-18-582 oma vastuväiteid ja tõendeid üürivõlgnevuse puudumise kohta, sest kohus keeldus neid vastu võtmast põhjusel, et üürilepingu ülesütlemine olevat olnud korraline ja vastavad tõendid ei ole asjakohased;

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2096 Määruse kuupäev

26. august 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova kaebus Tartu Maakohtu 27.08.2012. a määruse tühistamiseks Resolutsioon Tagastada Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova kaebus haldusasjas 3-15-2096. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova esitasid 23.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu 27.08.2012. a määruse tühistamiseks asjas nr 2-12-32039 ning leidsid, et tsiviilasi tuleks kõrvaldada Tartu Maakohtu menetlusest. Lisaks paluvad kaebajad hinnata Tartu Maakohtu kohtunike tegevust kaebajaid puudutavate tsiviilasjade lahendamisel.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Kaebajad on esitanud kohtule kaebuse, mis puudutab hetkel käimasolevat kohtumenetlust tsiviilasjades nr 2-12-32039 ja 2-12-22825, mis liideti ühte menetlusse. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendite vaidlustamine on reguleeritud ammendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). Ühes kohtumenetluse liigis tehtud kohtulahendi vaidlustamine teises kohtumenetluse liigis ei ole reeglina võimalik.

TsMS § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 8 lg 1 kohaselt lähtub kohus asja menetlemisel Eesti tsiviilmenetlusseadusest. Kuigi TsMS § 8 lg 2 võimaldab kohaldada analoogiat menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral, ei ole HKMS § 4 lg 1 üldnormina niisugune säte, mis annaks halduskohtule pädevuse lahendada tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale esitatud kaebust. TsMS § 660 lg-st 1 ja TsMS § 372 lg-st 5 tuleneb, et määruskaebe korras on vaidlustatav üksnes menetlusse võtmisest keeldumise määrus, mitte menetlusse võtmise määrus. Seega on seadusandja tahe olnud niisuguse määruse vaidlustamist mitte lubada ning niisugust määruskaebust ei ole võimalik esitada ka halduskohtule. Kui kaebaja leiab, et kaebajaid puudutav hagi on valesti menetlusse võetud, võib ta samas tsiviilasjas esitada menetlusse võtmise määruse kohta vastuväite apellatsioonkaebuses vastavalt TsMS § 660 lg-le 2.

4. Samuti puudub halduskohtul pädevus kõrvaldada tsiviilasi Tartu Maakohtu menetlusest ega anda hinnangut Tartu Maakohtu kohtunike tegevusele kaebajat puudutavate tsiviilasjade lahendamisel. Kui kaebaja leiab, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, siis on tal õigus esitada menetluse lõpetamise taotlus tsiviilasja menetlevale kohtule. Kui kaebaja arvab, et kohus on rikkunud menetlusja materiaalõiguse norme, siis on tal õigus vaidlustada kohtu poolt tsiviilasjas tehtud lahendid. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kaebaja on tsiviilasjas nr 2-12-22825 edasikaebeõigust ka kasutanud.

5. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajatele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebajad saavad oma õigusi kaitsta käimasolevas tsiviilasjas edasikaebeõiguse kasutamisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik