2-14-263/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2015. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-263

Tsiviilasi

Siirius Sikka hagi Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu)

vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks

Abja valla (Abja Vallavalitsuse

kaudu) apellatsioonkaebuse hind

Siirius Sikka apellatsioonkaebuse

hind

1 148,81 eurot

5 475,82 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. aprilli 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu) ja Siirius Sikka

apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I / vastustaja II (hageja): Siirius Sikka (isikukood:

XXXXXX); esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann;

Vastustaja I / apellant II (kostja): Abja vald (Abja

vallavalitsuse kaudu) (registrikood: 75013812); esindaja

Siiri Grünbaum

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Siirius Sikka hagis TLS § 109 alusel hüvise nõudes summas, mis

ületab 2904,96 eurot.

2. Tartu Maakohtu 20. aprilli 2015 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis Siirius

Sikka hagi TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata ja mõistis Abja

vallalt Siirius Sikka kasuks välja hüvitisena etteteatamistähtaja mitte järgimise eest

1270, 53 eurot.

3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Siirius Sikka hagi Abja Valla (Abja

Vallavalitsuse kaudu) vastu TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks osaliselt ning

mõista Abja vallalt välja Siirius Sikka kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel Siirius Sikka

nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 1887,52 eurot (bruto).

4. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.

5. Lugeda Tartu Maakohtu 20. aprilli 2015 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2.Tuvastada, et Siirius Sikka ja Abja Vallavalitsuse vahel 01. septembril 2001 sõlmitud

töölepingu ülesütlemine kostja poolt 01. septembril 2013 TLS § 88 lg 1 alusel on tühine.

5.3.Lõpetada Siirius Sikka ja Abja Vallavalitsuse vahel 01. septembril 2001 sõlmitud

tööleping alates 20. novembrist 2013 TLS § 107 lg 2 alusel.

5.4.Mõista Abja vallalt välja Siirius Sikka kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel Siirius Sikka

nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 1887,52 (üks tuhat kaheksasada

kaheksakümmend seitse eurot ja 52 senti) eurot (bruto).

5.5.Tasaarvestada Siirius Sikkal Abja vallale hüvitamisele kuuluva väljatöötamata

puhkusetasu jääk 121,72 (ükssada kakskümmend üks euro ja seitsekümmend kaks senti)

eurot (bruto) Siirius Sikka kasuks välja mõistetud hüvitisega 1887,52 eurot ja mõista

tasaarvestuse tulemusena Abja vallalt välja Siirius Sikka kasuks hüvitisena 1765, 80 ( üks

tuhat seitsesada kuuskümmend viis eurot ja 80 senti) eurot (bruto).

6. Rahuldada Siirius Sikka ja Abja valla apellatsioonkaebused osaliselt.

7. Jätta rahuldamata Siirius Sikka taotlus täiendavate dokumentaalsete tõendite vastu

võtmiseks ja lugeda järgmised dokumendid kohtuotsuse jõustumisel Siirius Sikkale

tagastatuks:

7.1. Ajaleht Sakala 23. augusti 2013 artikli „Ka tänavu heliseb esimene koolikell kahel

päeval“ väljavõte;

7.2. Pindi Kinnisvara AS-i 06. augusti 2015 teatis;

7.3. Maksu- ja Tolliameti 05. augusti 2015 tõend nr 8-8/30276.

Menetluskulude jaotus

Jätta

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Siirius Sikka (hageja) esitas 20. septembril 2013 avalduse Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni

Tartu töövaidluskomisjonile Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Töövaidluskomisjon tuvastas

04. detsembri 2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.2-1/2204, et S. Sikka tööleping ei lõppenud

tööandja poolse ülesütlemisega ning lõpetas S. Sikka töölepingu alates 01. septembrist 2013 TLS §

107 lg 2 alusel ja mõistis tööandjalt välja etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitise 2 171,52

eurot ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 2 904,96 eurot.

Kostja esitas 03. jaanuaril 2014 avalduse maakohtule vaadata S. Sikka poolt töövaidluskomisjonile

esitatud avaldus hagimenetluse korras hagina töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas, s.o

töölepingu lõppemise ja hüvituste maksmise osas.

2. Hageja palus tuvastada, et Abja Gümnaasiumi poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline

ülesütlemine on seadusliku aluse puudumise tõttu tühine, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg

2 alusel alates 01. detsembrist 2013, s.o ajast, mil tööleping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse

korral, mõista kostjalt hageja kasuks töölepingu õigusvastase ülesütlemisega tekitatud kahju eest

hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 6 x 736,07 = 4 416,42 eurot.

Hageja palus mõista kostjalt välja TLS § 97 lg 2 p 4 ja § 100 lg 5 alusel ülesütlemise hüvitis kolme

kuu töötasu ulatuses 3 x 736,07 = 2 208,21 eurot (etteteatamistähtaja mittejärgimise eest) ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse (lk 24) kohaselt töötas hageja muusikaõpetaja ja koorijuhina Abja Gümnaasiumis alates

01. septembrist 2001 kuni 01. septembrini 2013 (tööleping nr XX/X, TVK tl 6–10). 23. augustil 2013

sai hageja töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles Abja Gümnaasium temaga sõlmitud

töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel töötajast tuleneval mõjuval põhjusel alates 02. septembrist 2013.

Ülesütlemisavalduse (TVK toimik lk 20) kohaselt on ülesütlemise põhjuseks Abja Vallavalitsuse

pöördumine, mille kohaselt on paljud õpilased ja lapsevanemad pöördunud koolipidaja poole seoses

hageja kui õpetaja ebapedagoogilise suhtlemise ja vääritu käitumisega õpilaste suhtes. Õpetaja suhtles

õpilastega kõrgendatud ja ebasobiva hääletooniga (karjumine). Olukord on muutunud kooli

direktsioonile ja koolipidajale talumatuks, sest õpilased on korduvalt väljendanud, et nad ei soovi

enam S. Sikka tundides osaleda. Kaebusi on laekunud ka varem, S. Sikkaga on vesteldud, kuid tema

suhtlemisoskus ei ole paranenud. Ülesütlemisavalduses ei ole esitatud ühtegi konkreetset rikkumist

ega konkreetset põhjendust töölepingu ülesütlemiseks.

Hageja leidis, et ülesütlemisavalduses toodud erakorralise ülesütlemise põhjendused ei vasta tõele ja

seetõttu on ülesütlemine toimunud seadusest tuleneva aluseta. Tööandja ei ole kooskõlas TLS § 88

lg-ga 3 hagejat eelnevalt hoiatanud, sh töölepingu erakorralise ülesütlemise võimalusest. Hageja on

Viljandimaa Haridustöötajate Liidu Abja Gümnaasiumi ametiühingu usaldusisik, millest oli ka

tööandja teadlik. Tööandja ei ole vastavalt TLS 94 lg-le 1 küsinud ametiühingult arvamust töölepingu

ülesütlemise kohta.

Hagejale teatati töölepingu lõppemisest ette 9 kalendripäeva (23. august 2013 kuni 01. september

2013). Kostjal puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused või asjaolud etteteatamise tähtaja

mittejärgimiseks.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks olid hageja isikuomadustest

tulenevad käitumise ja suhtlemisprobleemid nii õpilaste, kolleegide kui ka lapsevanematega. 2013. a

augustis pöördusid paljud õpilased ja lapsevanemad kostja poole kaebustega seoses hageja

ebapedagoogilise suhtlemise ja vääritu käitumisega õpilaste suhtes viimase õppeaasta jooksul.

Puudulikust suhtlemisoskusest on hagejaga korduvalt räägitud mitmete aastate jooksul, kuid hageja

oma isikuomadusi ei parandanud.

Suhtlemisprobleemid kestsid kogu hageja töötamise ajal, aastatega probleemid järjest süvenesid ja

eriti teravalt kerkisid need esile 2012/2013 õppeaasta jooksul. Lapsevanemad pöördusid koolipidaja

esindajate poole ja nõudsid, et midagi kiiresti ette võetaks hageja õpilastest eemale hoidmiseks. Abja

valla juhid edastasid lastevanemate mure oma laste pärast Abja Gümnaasiumi direktorile 09. augustil

2013 (TVK tl 19). Hageja rikkus oma käitumisega kooli alusväärtusi ja laste kohtlemise üldpõhimõtet

(Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 19, § 72 lg 2, Lastekaitse seaduse (LKS) § 31 lg 1 ja

§ 40 lg 1).

Töölepingu ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Tööandjal oli õigus tööleping üles öelda

ilma hoiatuseta, kuivõrd hageja käitumisel olid äärmiselt rasked tagajärjed, sest paljud lapsevanemad

kaalusid lapse Abja Gümnaasiumist äravõtmist hageja ebaprofessionaalse käitumise tõttu. TLS § 97

lg 3, § 88 lg 3 alusel on etteteatamistähtaja mittejärgimine lubatud. Etteteatamistähtaega ei saanud

rakendada, sest see oleks võinud kaasa tuua õpilaste lahkumise teistesse õppeasutustesse ja kooli

maine languse.

Hageja ei olnud Abja Gümnaasiumis töötajate esindajaks. Asjaolust, et hageja oli streigi juht 2012. a,

ei saa teha järeldust, kas ja mis ajani kehtisid tema volitused töötajate esindajana. AÜS § 21 lg 1

p-st 2 ja TUIS § 7 lg-st 6 tuleneb, et seadusest tulenevale töötajate esindaja kaitsele saab tugineda

siis, kui töötaja on oma seisundist tööandjat teavitanud. Hageja ega ametiühing seda teinud ei ole.

TVK otsusega väljamõistetud hüvituste summad on alusetud ja põhjendamatud. Samuti ei ole õige

etteteatamistähtaja mittejärgimise päevade arv. Töölepingu nr XX/Õ Lisa nr 10 alusel muudetud

töölepingu tingimuste kohaselt (töölepingu p 2.1) S. Sikka töötas osalise koormusega alates

01. jaanuarist 2013. Töölepingu p 6.1 kohaselt on töötasu 434,95 eurot/kuus (bruto). Hageja töötasu

märts–august 2013 eest oli kokku 1 939,04 eurot. Selle ajavahemiku arvesse võetavate tööpäevade

arv on 87 tööpäeva, seega keskmine tööpäevatasu on 1 939,04/87= 22,29 eurot, ning Vabariigi

Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 § 3 lg 6 järgi on hageja keskmine kuutöötasu 471,83 eurot.

Kostja palus väljamõistetavat hüvitist vähendada hageja võlasumma võrra. Hageja oli ette saanud

puhkusetasu välja töötamata puhkuse eest ning tööandjal oli õigus lõpparvest kinni pidada 298,85

eurot. Seetõttu jäi hagejal kostjale võlg 121,72 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastas, et S. Sikka ja Abja Vallavalitsuse vahel

01. septembril 2001 sõlmitud töölepingu ülesütlemine kostja poolt 01. septembril 2013 TLS § 88 lg 1

alusel on tühine ning lõpetas S. Sikkaga 01. septembril 2001 sõlmitud töölepingu alates

20. novembrist 2013 TLS § 107 lg 2 alusel. Maakohus mõistis Abja vallalt S. Sikka kasuks välja

hüvitise 3 kuu töötasu ulatuses etteteatamistähtaja mittejärgimise eest summas 1 270,53 eurot, millest

Abja vallal on õigus tasaarvestada töötaja poolt hüvitamisele kuuluva väljatöötamata puhkusetasu

jääk 121,72 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid tähtajatu töölepingu

01. septembril 2001. Töölepingu tingimuste muutmise lisa nr 10 (TVK tl 18) järgi töötaja töötas

ajavahemikul 01. jaanuar 2013 – 31. august 2013 muusikaõpetajana 0,14 ametikohal ja ringijuhendaja

0,45 ametikohal. Tööandja esitas hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg

1 alusel alates 02. septembrist 2013 (TVK tl 20). Hageja on selle kätte saanud 23. augustil 2013.

Vaidlus on asjaolu üle, kas töölepingu erakorralise ülesütlemine on seaduslik.

4.1. Maakohus tuvastas, et hageja tööleping öeldi üles ilma seadusliku aluseta, töölepingu

ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel ning pooltevaheline tööleping ei ole lõppenud

ülesütlemisega TLS § 107 lg 1 järgi. Kostja ei hoiatanud hagejat väidetavate eelnevate rikkumiste

eest ning kostja ei ole tõendanud, et hageja pani toime ühe ja eriti raske rikkumise.

Maakohus leidis, et ülesütlemisavaldus ei vasta kehtestatud nõuetele, sellest ei nähtu, millal on

toimunud hageja poolt kirjeldatud rikkumised ja milles seisnesid hageja rikkumised, puudub täpne

rikkumiste kirjeldus, sellest ei nähtu, millal konkreetselt on hageja poolt toime pandud TLS § 88

lg-le 1 vastavad teod. Hagejale esitatud töölepingu ülesütlemisavalduses ei ole viidatud TLS § 88 lg

1 punktidele, seega ei ole üheselt selge, milliste punktide järgi on töötaja rikkumised

kvalifitseeritavad.

TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime

vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei

ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul

põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et

hagejale oleks tehtud tööandja poolt hoiatus. Vallavanema P.R. vande all antud ütluste (tl 92–93)

järgi oli viimane piir ületatud hageja käitumisega 2013. a augusti algul kooride laagris, kui hageja

käitus äärmiselt ebapedagoogiliselt ja seda ka kaastöötajate suhtes. Samas ei ole maakohtule esitatud

ühtegi tõendit, milles seisnes hageja käitumine laagris, et seda lugeda kohustuse rikkumiseks erilise

raskuse tõttu. Kui töölepingu ülesütlemisavalduses ei ole märgitud konkreetseid kuupäevi ja neil

toime pandud rikkumisi, ei saa ülesütlemisavaldust sisustada esindaja vande all antud ütlustega või

tunnistaja ütlustega. Hageja väidetavate rikkumiste puhul ei saa ka olla tegemist TLS § 88 lõikes 3

nimetatud „erilise raskusega rikkumisega“, mille puhul eelnevalt hoiatama ei pea.

4.2. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks etteteatamistähtaja mittejärgimise eest välja hüvitise

1 270,53 eurot.

TLS § 107 lg 2 kohaselt TLS § 107 lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon

tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse

korral. Tööleping on lõpetatud 01. septembrist 2013 (TVK tl 67), töötaja sai ülesütlemisavalduse

kätte 23. augustil 2013, seega tuleb ülesütlemistähtaega hakata lugema sellest kuupäevast. Seega

teatati töötajale ette 9 kalendripäeva s.o. 23. august 2013 kuni 01. september 2013.

TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama kui

töötaja töösuhe tööandjaga on kestnud kümme ja enam tööaastat vähemalt 90 kalendripäeva. Kuna

töötaja on asunud tööle 01. septembril 2001, tuleb ülesütlemise tähtajaks lugeda 90 kalendripäeva.

Seega etteteatamistähtaeg lõppes 20. novembril 2013.

TLS 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses

sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses,

mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Keskmise töötasu maksmise

tingimuste ja korra § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule

eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks

muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud

sündmus. Töötaja keskmine päevatasu perioodil märts 2013 – august 2013 on 22,29 eurot (TVK tl 68,

127). Vähem etteteatamise periood on 02. september – 20. november 2013, s.o 57 tööpäeva

(septembris 20 tööpäeva, oktoobris 23 tööpäeva, novembris 14 tööpäeva). Tööandjal tuleb maksta

hüvitust etteteatamise tähtaja mittejärgimise eest 57 tööpäeva ulatuses, s.o 1 270,53 eurot (22,29 eurot

x 57 tööpäeva).

4.3. Maakohus leidis, et kostja tasaarvestuse vastuväide on põhjendatud ja hageja poolt hüvitamisele

kuuluva väljatöötamata puhkusetasu jääk 121,72 eurot tuleb saadava hüvitisega tasaarvestada.

Hageja on aktsepteerinud, et hüvitamisele kuuluva väljamakstud puhkusetasu jääk on 121,72 eurot.

TLS § 78 lg 3 kohaselt võib tööandja TLS § 78 lg-s 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni

pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu

lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

4.4. Maakohus ei tuvastanud selliseid erilisi asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suuruse muutmise TLS

§ 109 lg 1 alusel. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks

hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 109 lg 2 alusel, kuna ei ole usaldusväärselt

tõendatud, et hagejal olid 2013. aastal ametiühingu usaldusisiku volitused.

09. veebruari 2012 ametiühingu ja pedagoogilise personali koosoleku protokolli (tl 49) järgi valiti

ametiühingu usaldusisikuks ühehäälselt hageja. Protokolli järgi võttis koosolekust osa 23 töötajat,

usaldusisiku poolt hääletasid ainult ametiühingu liikmed. Sellele protokollile ei ole lisatud osavõtjate

nimekirja. Protokollist ei nähtu, mitu ametiühingu liiget koosolekust osa võttis ja mitu hääletas poolt.

Viljandimaa Haridustöötajate Liidu põhikirja p 5.8.2 järgi loetakse usaldusisik valituks, kui tema

poolt hääletab üle poole osakonna üldkoosolekul osalenud liidu liikmetest. Maakohus leidis, et

usaldusväärne tõend ei ole dokumentide registreerimise raamatu väljavõte (TVK tl 117), kus on kanne

„ Siirius Sikka – a/ü usaldusisik“, kuna see ei tõenda, millal hageja usaldusisikuks valitud on. Abja

Gümnaasiumi

22. oktoobri

2013

teatise

(TVK

tl

54)

järgi

Abja

Gümnaasiumi

dokumendihaldussüsteemis puudub tõend selle kohta, et hageja on Abja Gümnaasiumi ametiühingu

usaldusisik. 31. oktoobri 2013 Viljandimaa Haridustöötajate Liidu kirja (TVK tl 115) järgi on hageja

valitud töötajate üldkoosolekul Abja Gümnaasiumi ametiühingu usaldusisikuks 16. jaanuaril 2003.

Nimetatud kiri ei tõenda, et hageja oleks peale 3-aastase usaldusisiku volituste tähtaja lõppemist

jätkuvalt usaldusisikuks valitud. TUIS § 7 lg 6 kohaselt üldkoosolek teatab tööandjale viivitamatult

kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisiku valimisest ja tema volituste

kestusest ning usaldusisiku tagasikutsumisest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellisest teatamisest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja S. Sikka esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu

otsuse osaliselt ning palub teha tühistatud osas uus otsus, millega lugeda tööleping lõppenuks TLS

§ 107 lg 2 alusel alates 01. detsembrist 2013, s.o ajast, mil tööleping oleks lõppenud ülesütlemise

kehtivuse korral, mõista vastustajalt apellandi kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem

ette teatatud aja eest, s.o kolme kuu eest summas 2 208,21 eurot (736,07 x 3) TLS § 97 lg 2 p 4 ja

§ 100 lg 5 alusel, mõista vastustajalt apellandi kasuks välja töölepingu õigusvastase ülesütlemisega

tekitatud kahju eest hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel kuue kuu töötasu ulatuses, s.o 4 416, 42 eurot (6 x

736,07). Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et TLS § 109 lg 2 kohaldamine ei ole

põhjendatud, palub apellant kohaldada TLS § 109 lg 1, mille kohaldamata jätmist maakohus pole

põhjendanud ning mõista vastustajalt apellandi kasuks välja töölepingu õigusvastase ülesütlemisega

tekitatud kahju eest hüvitis VÕS § 127 lg 1 ja VÕS § 128 lg 4 alusel, s.o tulu, mis apellandil jäi

saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel

töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni, s.o igakuuliselt 736,07 eurot alates 01. septembrist 2013.

Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) oleks maakohus pidanud täiendavalt juhinduma TLS § 92 lg 1 p-st 2 koostoimes lg-ga 2, mille

alusel on ülesütlemine tühine. Maakohus pole arvestanud väikelapse ema erilist staatust, jättes tema

huvid vajaliku kaitseta;

2) eksib maakohus töölepingu lõpetamise kuupeva osas. Apellant palub lugeda tööleping lõppenuks

TLS §107 lg 2 alusel alates 01. detsembrist 2013, s.o ajast, mil tööleping oleks lõppenud ülesütlemise

kehtivuse korral;

3) ei nõustu apellant kohtu poolt väljamõistetud hüvitise suurusega. Maakohus leidis ekslikult, et

apellandil hüvitamisele kuuluva väljatöötamata puhkusetasu jääk 121,72 eurot tuleb saadava

hüvitisega tasaarvestada. Arvestusest on välja jäänud apellandile väljamaksmata 01. septembri 2013

töötasu, mil hageja töötas täistööpäeva. Maakohus jättis tähelepanuta, et alates 01. septembrist 2013

asus apellant tööle täiskohaga töötasuga 736,07 eurot. Hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses

TLS § 109 lg 2 alusel kuulub väljamõistmisele;

4) on arusaamatu maakohtu poolt hüvitise arvutamise aluseks võetud keskmine päevatasu.

Töövaidlusasjas nr 4.2-1/2204 (TVK tl 139) on vallavanema poolt allkirjastatud keskmise töötasu

arvestuse kohaselt tööpäevatasu 37,44 eurot;

5) lükkas maakohus põhjendamatult tagasi taotluse võtta vastu Maalehes 01. märtsil 2012 avaldatud

Abja Gümnaasiumi direktori kinnitus, et koolis oli usaldusisik. Apellant on täitnud vastustaja

teavitamiskohustust. Teatises streigi kohta Abja Gümnaasiumis (TVK tl 116) on sõnaselgelt öeldud,

et apellant on Abja Gümnaasiumi ametiühingu usaldusisik;

6) ei pruugi TLS § 109 lg 1 ja § 107 lg 2 alusel väljamõistetav kolme kuu keskmine töötasu olla

töötajale piisav hüvitis selle eest, et tööandja oli töölepingu üles öelnud ebaseaduslikult. TLS § 109

lg 1 teise lause alusel võib töövaidlusorgan hüvitise suurust muuta. Maakohus jättis põhjendamatult

välja mõistmata hüvitise saamata jäänud tulu eest, s.o kasu, mis töötajal jäi saamata kuni töölepingu

lõpetamise otsuse jõustumiseni. Apellandil kostja süül, kes lõpetas töölepingu temaga 01. septembril

2013. aastal, s.o. õppeaasta algul, muutus võimatuks leida pedagoogilist tööd 2013/2014 õppeaastal;

7) pole maakohus töövaidluse kestmisega arvestanud. Riigikohus on selgitanud lahendi 3-2-1-79-13

p-s 32.4., et kui töötaja saamata jäänud tulu suureneb seoses töövaidluse kestmisega, peab

töövaidlusorgan seda TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel arvestama.

Apellant esitas kohtule töölepingu lisa nr 10 ja lapse sünnitunnistuse ärakirja, mille põhjal kohtul oli

kohustus hüvitis saamata jäänud tuluna VÕS § 128 lg 4 alusel välja mõista, töölepingus kokkulepitud

tasu 736,07 eurot aluseks võttes.

Tõendamaks asjaolu, et 01. september 2013 oli hageja tööpäev, esitas hageja 07. augustil 2015 ajaleht

Sakala artikli „Ka tänavu heliseb esimene koolikell kahel päeval“. Kummutamaks vastustaja väiteid,

et apellant saab töötasu, esitas apellant Pindi Kinnisvara AS-i 06. augusti 2015 teatise ning Maksu-

ja Tolliameti 05. augusti 2015 tõendi nr 8-8/30276.

6. Abja vald (Abja Vallavalitsuse kaudu) vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see

rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuse kohaselt:

1) ei töötanud apellant 01. septembril 2013, sest see oli pühapäev ja apellandil oli puhkepäev,

seepärast ei ole apellandil alust nõuda selle päeva eest töötasu;

2) on kohtuotsuses keskmine palk arvestatud õigesti. Apellant ei saanud apellatsioonkaebuses

nimetatud palka, sest ta töötas osalise koormusega. Apellandi poolt viidatud tõendis, s.o vallavanema

poolt allkirjastatud keskmine tööpäevatasu arvestus, esitatud arvutused ei ole kooskõlas Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud keskmise töötasu arvutamise korraga;

3) lõppes apellandi tööleping tööandja poolse ülesütlemisavalduse alusel, tööleping oli üles öeldud

seaduslikult. Apellandi arvamus töölepingu lõppemise kuupäeva osas ja sellest tulenevalt ka

etteteatamise tähtajaga seotud hüvituse suuruse osas ei ole õige. Kuna apellant töötas pärast

23. augustil 2013 etteteatamist edasi ja tööleping lõpetati 01. septembril 2013, sai ta töölepingu

lõpetamisest teada vähemalt 9 kalendripäeva ette, mis tuleb maha lahutada hüvise arvutamisel aluseks

võetavatest päevadest. Kui lugeda 23. augustil 2013 toimunud etteteatamisest edasi 90 kalendripäeva,

siis saabub etteteatamistähtaja lõpp 20. novembril 2013;

4) ei ole maakohus selgitamiskohustuse osas menetlusõigust rikkunud. Apellant ei esitanud

maakohtus asjaolusid ega tõendeid, mis oleksid pidanud olema aluseks TLS § 109 lg 1 teise lause

kohaldamiseks. Samuti ei esitanud apellant maakohtus väidet, et ta peaks TLS § 109 lg 1 teise lause

kohaldamist vajalikuks;

5) on maakohus leidnud õigesti, et apellandi ametiühingu usaldusisiku volitused 2013. aastal ei ole

usaldusväärselt tõendatud ning seetõttu ei ole põhjendatud tema kasuks tööandjalt välja mõista hüvitis

kuue kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 109 lg 2 alusel;

6) on apellant esitanud uusi nõudeid ja nõuete põhjendusena uusi asjaolusid, mida ta ei ole esitanud

esimese astme kohtus. Tööleping on üles öeldud pärast apellandi lapse 3-aastaseks saamist. Apellandi

töölepingu ülesütlemise põhjus ei olnud tema lapsevanemaks olek ega perekondlike kohustuste

täitmine. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks olid tööga seotud asjaolud. Seetõttu ei ole asjakohane

apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks pidanud maakohus lähtuma TLS § 92 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2.

Apellant ei nõudnud maakohtus kahju hüvitamist VÕS § 128 lg 4 alusel, mis seisneb saamata tulus

töölepingu lõpetamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Samuti ei olnud maakohtus esitatud apellandi

alternatiivnõuet TLS § 109 lg 1 alusel.

7. Kostja Abja vald (Abja Vallavalitsuse kaudu) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse,

milles vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus tuvastas, et S. Sikka ja Abja valla (Abja

Vallavalitsuse kaudu) vahel 01. septembril 2001 sõlmitud töölepingu ülesütlemine 01. septembrist

2013 apellandi poolt TLS § 88 lg 1 alusel on tühine, lõpetas S. Sikka ja Abja valla (Abja

Vallavalitsuse kaudu) vahel 01. septembril 2001 sõlmitud töölepingu alates 20. novembrist 2013 TLS

§ 107 lg 2 alusel ning mõistis Abja vallalt S. Sikka kasuks välja hüvitise etteteatamistähtaja mitte

järgimise eest summas 1 270,53 eurot, millest Abja vallale anti õigus tasaarvestada töötajal

hüvitamisele kuuluva väljatöötamata puhkusetasu jääk 121,72 eurot. Apellant taotleb

ringkonnakohtult lahendi tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud

vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et ülesütlemisavaldus ei vasta nõuetele. Maakohus pidi

kohaldama TLS § 95 lg-t 3. Vastustajat on hoiatatud suuliselt. Tööõigus ei nõua hoiatuse tegemist

kirjalikult. Seetõttu ei saa kirjaliku hoiatuse tegemata jätmine olla ainuke põhjus, miks tunnistada

töölepingu ülesütlemine tühiseks. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ei tõenda kostja esindaja

vande all antud ütlused või tunnistaja ütlused asjaolusid, mille alusel tööandjal oli seadusest tulenev

alus töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks. Apellant tõendas vastustaja poolseid eriliselt raskeid

rikkumisi kostja esindaja P.R. vande all antud ütlustega ja kirjalike dokumentidega, s.o K.K.

seletuskirjaga (tl 67–70), 09. augusti 2013 Abja valla pöördumisega Abja Gümnaasiumi direktorile

(TVK tl 19). Raskeks rikkumiseks on pedagoogi ebapedagoogiline käitumine, mis tekitas lastele

hirmu, hävitas õpilaste turvatunde ja heaolu. Vastustaja rikkus ka kooli mainet. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks ta ei nõustu apellandi seisukohtadega, et vastustaja rikkus oma käitumisega kooli

alusväärtusi ja laste kohtlemise üldpõhimõtet. VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel tuleb vastustaja

käitumine lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks, mille puhul ei ole vajalik kohustuse rikkumise

lõpetamiseks tähtaega määrata;

2) on apellandilt alusetult välja mõistetud vastustaja kasuks hüvitis etteteatamistähtaja mittejärgimise

eest. Eriti raske rikkumine on tõendatud, mistõttu ei ole nõutav ei eelnev hoiatamine ega

ülesütlemisest etteteatamine (TLS § 97 lg 3, § 88 lg 1). Tööandja poolt töölepingu ülesütlemise

kuupäeva muutmiseks puudub alus.

8. Vastustaja S. Sikka vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Vastuse

kohaselt:

1) on vallavanem P.R. seletus kohtukõlbmatu tõend. Taotlust kuulata menetlusosalisena üle

vallavanem ei esitatud. Eksitud on TsMS § 268 kohaldamisel, kuna enda ülekuulamist vande all võib

pool taotleda vaid juhul, kui teine pool sellega nõustub. Vallavanema seletus on umbmäärane,

tegelased on umbisikulised, mitte ühtegi nime käesoleva ajani avalikustatud pole. Kihnu reisi ei olnud

töövaidluskomisjonis arutatud. Valla 15. augusti 2013 pöördumises Abja Gümnaasiumi direktori

poole pole Kihnu laagrist mitte sõnagi;

2) on maakohus õigesti leidnud, et kui töölepingu ülesütlemisavalduses ei ole märgitud konkreetseid

kuupäevi ja neil toimepandud rikkumisi ning puudub täpne rikkumiste kirjeldus, siis ei saa

ülesütlemisavaldust sisustada esindaja vande all antud ütlustega või tunnistaja ütlustega;

3) jäeti K.K. seletuskiri maakohtu poolt põhjendatult kõrvale, kuna see ei kvalifitseeru TsMS §

229 lg 2 kohaselt tõendiks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et S. Sikka ja Abja valla apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele

osaliselt. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt teha ise tühistatud osas uue otsuse,

välja mõista S. Sikka kasuks hüvise TLS 109 lg 2 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses 1415,64

eurot ja jätta S. Sikka hagi töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel

hüvise nõudes rahuldamata.

Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata.

Menetlus S. Sikka hagis TLS § 109 alusel hüvise saamiseks summas, mis ületab 2904,96 eurot, tuleb

TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

10. Maakohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine S. Sikkaga toimus ilma seadusliku aluseta ja on

tühine. Maakohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemisest sai hageja teada 23. augustil 2013,

ülesütlemine toimus TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud erakorralise ülesütlemise tähtaega rikkudes.

Maakohus lõpetas töölepingu hageja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates 20. novembrist 2013 ja

mõistis kostjalt välja hüvise vähem etteteatatud 57 tööpäeva ulatuses summas 1270, 53 eurot, millise

summa tasaarvestas kostja nõudega enamtasutud puhkusetasu osas summas 121, 72 eurot.

Hageja palub oma kaebuses suurendada ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest maakohtus välja

mõistetud hüvise suurust, välja mõista kostjalt kuue kuu keskmise palga suurune hüvis TLS § 109 lg

2 alusel ja muuta töölepingu lõppemise aega. Kostja palub maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi

täielikult rahuldamata.

Pooled vaidlevad ringkonnakohtus järgmiste asjaolude üle:

- kas töölepingu ülesütlemine S. Sikkaga TLS 88 lg 1 alusel oli seaduspärane, sh, kas kostja oli

hagejat enne ülesütlemist hoiatanud;

- millisest päevast tuleb lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks;

- kas apellant oli töölepingu ülesütlemise hetkel töötajate usaldusisik;

- milline on hüvituste arvestamise aluseks olev hageja keskmine töötasu.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tööleping ei lõppenud tööandjapoolse

ülesütlemisega TLS § 88 lg 1 alusel ja ülesütlemine on tühine. Samas ei nõustu ringkonnakohus

maakohtu kõigi põhjendustega ülesütlemise tühisuse tuvastamisel ega maakohtu kõigi hinnangutega

asjas kogutud tõenditele. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht otsuse p-s 20, mille kohaselt ei pea

maakohus andma hinnangut poolte väidetele väidetavate rikkumiste sisu osas seetõttu, et kohus

tuvastas, et tööleping öeldi üles ebaseaduslikult ainuüksi seetõttu, et kostja hagejat ei hoiatanud.

Ringkonnakohus märgib, et TLS § 88 lg 3 kohaselt on võimalik töölepingut üles öelda ka ilma eelneva

hoiatuseta, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda

tööandjalt oodata. Selle tuvastamiseks peab kohus ikkagi eelnevalt tuvastama ka töötajale

etteheidetavad rikkumised nii sisu kui raskuse aspektist. Ka on maakohus jätnud otsuse resolutsioonis

võtmata seisukoha TLS § 109 alusel hageja kasuks hüvise väljamõistmise osas, kuigi otsuse

põhjendava osa punktis 38 on maakohus pidanud põhjendatuks välja mõista hageja kasuks hüvis

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 109 lg 1 alusel.

11.1. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine. Maakohtu seisukoha kohaselt ei vasta ülesütlemisavaldus seaduses

sätestatud nõuetele seetõttu, et töölepingu ülesütlemisavalduses ei ole märgitud konkreetseid

kuupäevi ja neil toime pandud rikkumisi ning ülesütlemisavaldust ei saa sisustada esindaja vande all

antud seletuse või tunnistaja ütlustega.

Ringkonnakohus märgib, et ülesütlemise põhjendamise kohustus tuleneb TLS § 95 lg-st 2. Seadus

ei täpsusta, mida täpselt peab tööandja poolne ülesütlemisavaldus sisaldama, et see vastaks

põhjendamise nõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul ei too ülesütlemisavalduse põhjendamata jätmine

iseenesest kaasa selle kehtetust. Maakohus on jätnud tähelepanuta TLS § 95 lg-s 3 sätestatu, mille

kohaselt ei mõjuta TLS § 95 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust. Seega

tuleb maakohtu otsusest välja jätta põhjendused, mille kohaselt ei saa töölepingu ülesütlemisavaldust

sisustada esindaja vande alla antud seletuse või tunnistaja ütlustega (maakohtu otsuse p 12).

11.2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ülesütlemisavalduses ei ole viidatud TLS § 88 lg 1

punktile töölepingu ülesütlemise alusena, kuid ka nimetatud asjaolu ei too kaasa ülesütlemise

tühisust.

Töölepingu

ülesütlemise

põhjusena

on

ülesütlemisavalduses

märgitud

hageja

ebapedagoogiline suhtlemine ja vääritu käitumine õpilaste, lapsevanemate ning kolleegide suhtes

(karjumine laste peale, vihasööstud). Töövaidluse käigus on kostja põhjendanud lepingu ülesütlemist

ka kooli maine languse põhjustamise ning kooli alusväärtuste ja laste kohtlemise üldpõhimõtete

rikkumisega (PGS § 3, 19, § 72 lg 2, LKS § 31 lg 1 ja § 40 lg 1). Ülesütlemisavalduse põhjenduse ja

kostja poolt avaldatu järgi võiks töölepingu lõpetamise alusena ringkonnakohtu hinnangul tulla kõne

alla TLS § 88 lg 1 p 3, mille kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on

hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

Lastekaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt ei või laste õpetamine olla seotud vaimse vägivallaga. Laste

kohtlemise põhimõtete rikkumine õpetaja poolt võib olla õpetaja poolne töökohustuste rikkumine.

Selleks, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel oleks õiguspärane, on vaja aga tuvastada,

et töötaja on korduvalt seda põhimõtet rikkunud ning tööandja on töötajat hoiatanud, et taolise

käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise (ülesütlemise

materiaalsed eeldused).

Hageja eitab nii õpilaste ebakohast kohtlemist, suhtlusprobleeme, töökohustuste rikkumist kui ka

sellekohast hoiatamist tööandja poolt. Seega on töölepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude

esitamine tööandja kohustus, kellel on ka nende asjaolude tõendamiskoormis.

11.3. Maakohtu menetluses on kostja tuginenud augustis 2013 paljude õpilaste ja lapsevanemate poolt

esitatud kaebustele hageja kui muusikaõpetaja ebapedagoogilise suhtlemise ja õpilastega vääritu

käitumise osas viimase õppeaasta jooksul ( kostja menetlusdokument tl 2). Samuti on kostja viidanud

õpetajate

atesteerimiskomisjoni

protokollidele

ja

iseloomustustele.

Kostja

väidab,

et

suhtlemisprobleemid on kestnud kogu hageja töötamise aja ja eriti teravalt on need tõusetunud

2012/2013 õppeaasta jooksul. Ühtegi ebaprofessionaalse käitumise konkreetset juhtu ja õpetaja

sõnakasutust enne Kihnu laagrit augustis 2013 ei ole kostja tööandjana ei ülesütlemisavalduses ega

ka hilisemates menetlusdokumentides kirjeldanud, vaid on piirdunud üldise hinnanguga hageja

ebaprofessionaalsele ja õpilasi vaimselt ohustavale käitumisele õpetajana töötamise ajal.

Ringkonnakohus märgib, et vallavanem P.R. saab kinnitada küll lapsevanemate ja õpilasesinduse

pöördumist vallavalitsuse ja volikogu poole, kuid tema vande alla antud seletus ei tõenda

konkreetseid ebaprofessionaalse käitumise juhte, st töökohustuste rikkumist.

Maakohtu menetluses tugineb kostja ülesütlemise alusena ka Kihnu laululaagri sündmustele 7.-9.

august 2013. Kostja väidete kohaselt toimus laagris vahejuhtum, kus hageja hakkas äärmiselt inetult

karjuma oma kolleegi peale, keda süüdistas ürituse halvas korralduses. Kõik see vapustas lapsi.

Lapsevanematelt saadud info põhjal tundsid lapsed end laagris ohustatutena ja ebaturvaliselt hageja

käitumise tõttu. Lapsevanematelt tuli teave vallavalitsusse.

Õige on hageja väide, et hageja käitumist Kihnu laagris augustis 2013 vahetult enne

ülesütlemisavalduse esitamist töövaidluskomisjonis ei arutatud. Ka ülesütlemiseavalduses eneses

(TVK tl 20) ei ole hageja käitumisele Kihnu laagris viidatud, vaid selles on ülesütlemise alusena

märgitud vääritu käitumine 2012/2013 õppeaastal. Samas on valla pöördumine Abja Gümnaasiumi

direktori poole toimunud just pärast Kihnu laagrit, mis viitab sellele, et töölepingu ülesütlemise

ajendiks oli laagris toimunu. Viimast kinnitab ka kostja seisukoht maakohtu menetluses (lk 3-4).

Kostja soovib tõendada hageja ebaväärikat käitumist õpilaste ja kaasõpetajatega tunnistaja

lapsevanem Anne Koski (TVK TL 145, tl 91–92), vallavanem P.R. ütlustega (tl 92–93) ja

asendusõpetaja K.K. seletusega (tl 67–70). Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja A.K.ütlused ei

puuduta Kihnu laagris toimunut. Tunnistaja A.K. ütlused hageja käitumise osas tuginevad tema tütre

selgitustele, tunnistaja ei ole hageja ja tütre vestluste juures viibinud. Kostja ei ole taotlenud

tunnistajana A.K. 16- aastase tütre ülekuulamist, kes oleks saanud anda täpsemaid ütlusi

vaidlusaluste asjaolude kohta. Kostja ei ole tõendanud ka oma väiteid, et õpilaste vanemad on hageja

käitumise tõttu kooli vahetanud või koolivahetust kaalunud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda hageja ebapedagoogilist käitumist vallavanem P.R. ütlused, kes

Kihnus laagris ei viibinud. Kuigi hageja vaidles vallavanem P.R. vande all ülekuulamisele vastu, võis

maakohus TsMS § 2681 järgi kuulata ta üle ka omal algatusel.

Abja vald viitab apellatsioonkaebuses tõendina K.K. seletuskirjale ja 09. augusti 2013 Abja valla

pöördumisele Abja Gümnaasiumi poole, milliseid tõendeid ei ole maakohus hinnanud.

Ringkonnakohus märgib, et Abja valla 09. augusti 2013 pöördumises (TVK lk 19) puuduvad

igasugused viited Kihnu laagrile ja see kajastab üksnes käesolevas menetluses pooleks oleva valla

seisukohta. Küll aga on põhjendatud etteheited selles, et maakohus on jätnud analüüsimata õpetaja

Kadi Kase seletuskirja kui dokumentaalse tõendi (lk 67-70). Kostja 02. mai 2014 menetlusdokumendi

(tl 64–66) kohaselt esitas ta K.K. seletuse selleks, et lükata ümber hageja väiteid selle kohta, et

töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli kostja soov jätta tööle asendusõpetaja. Asjaolu, et kostja ei

taotlenud K.K. ülekuulamist tunnistajana, ei võta kostjalt õigust kasutada tõendamisel K.K.

seletuskirja kui dokumentaalset tõendit. Seletuskirjas on K.K. selgitanud oma tööandjale Abja

Gümnaasiumile hageja väiteid, mis seonduvad tema ja hageja suhetega. K.K. kirjeldab Kihnus

toimunud intsidenti mh järgmiselt: „ ja siis tuli (hagejalt) röögatus: „Sina ole vait! Sinuga räägime

pärast omaette!“ Sellist ülbust täis häbematut vastust kuulsid pealt võõrad lapsed ja kaks mu oma

last…. Hiljem ta ütles „laagripaigavestluses“, et ma ise tingisin selle, sest ma poleks tohtinud tema

lärmi vahele sõnagi öelda ehk segada.“

TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled

ei ole kokku leppinud teisiti. Seega peab ringkonnakohus õpetaja K.K. seletuskirja piisavaks,

tõendamaks hageja ebapedagoogilist käitumist Kihnu laagris. Varasemate juhtumite kui

töökohustuste rikkumiste kohta tõsikindlad tõendid puuduvad. Nimetatut toetab asjaolu, et tööandja

ei lõpetanud hagejaga töölepingut pärast õppeaasta lõppu, vaid lubas tal korraldada augustikuus

koorilaagri. Ka ei ole põhjendatud pidada 2013. aasta augustis toimunud ülesütlemise põhistamisel

asjakohaseks hageja kohta 2006. aastal koostatud iseloomustusi ja Abja Gümnaasiumi

atesteerimiskomisjoni protokolle, mis kostja on töövaidluskomisjonile esitanud. Pealegi on hagejale

2009. aastal antud vanemõpetaja ametijärk vaatamata sellele, et varasemalt oli tema suhtlemisoskust

peetud puudulikuks. Seega pidas kostja hagejat vanemõpetaja kutse vääriliseks.

11. 4. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja rikkumise tõttu üles öelda siis, kui

ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Ainuüksi Kihnu laagris toimunut ei saa antud juhul käsitleda eriti

raske töökohustuse rikkumisena TLS § 88 lg 3 järgi, mis võimaldaks hagejaga tööleping üles öelda

ilma eelneva hoiatuseta. Asja materjalidest nähtub, et Kihnu laagris oli õpilastega koos 10

täiskasvanut, mistõttu jäävad olemasolevate väheste tõendite pinnalt paljasõnalisteks kostja väited

selles, et lapsed tundsid end kahe õpetaja sõnalise konflikti pärast ohustatutena. Tuleb märkida, et

tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda

ning kasutada seda kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi

võimalik. Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda talle

võimalus end parandada.

Kuigi kostja väidab, et ta on hagejat hoiatanud, ei ole ta seda suutnud tõendada. Õige on kostja

seisukoht, et seadus ei nõua töötaja kirjalikku hoiatamist. Samas tagab kirjalik hoiatamine paremini

tööandja tõendamiskohustuse täitmist. Kui tööandja väidab, et ta on hagejat suuliselt hoiatanud, lasub

tal ka vastav tõendamiskoormis. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja hoiatamist ei tõenda

vallavanema P.R. ütlused (lk 92-93). Vallavanem ei ole ise hagejat hoiatanud ega hoiatamise juures

viibinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tööandja on hagejaga kohustuste

rikkumise teemal suhelnud ning hoiatanud hagejat, et jätkuva kohustuste rikkumise korral toimub

töölepingu ülesütlemine.

Eespoolöeldust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kostja töölepingu ülesütlemine on tühine,

kuivõrd ei ole täidetud kõik ülesütlemise materiaalsed eeldused. Maakohus on põhjendatult lugenud

vastavalt hageja taotlusele lepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel.

12. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis ei võimaldanud tööandjal

järgida seadusega kehtestatud ülesütlemise tähtaega ja võimaldasid tal TLS § 97 lg 3 alusel öelda

tööleping üles ilma eelneva etteteatamiseta. Kui tööandja ütleb töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel,

on ta üldjuhul kohustatud järgima TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu. Üksnes juhul, kui

asjaolusid ja mõlema poole huve kaaludes ei ole mõistlik nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud

tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni, võib ta TLS § 97 lg 3 järgi öelda töölepingu üles

etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle

põhjendatuse hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema

poole huve.

Kostja on põhjendanud etteteatamistähtaja järgimata jätmist asjaoluga, et õpilaste vanemad lubasid

oma lapsed Abja Gümnaasiumist ära võtta, kuid pole seda väidet kinnitavaid tõendeid esitanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõppemise

kuupäeva, s.o 20. november 2013 osas ega pea vajalikuks neid korrata. Hageja teistsugused väited

töölepingu lõpetamise kuupäeva kohta ei ole õiged.

Vaidlust ei ole, et hageja töötas kostja juures üle kümne aasta ning TLS § 97 lg 2 p-st 4 tulenevalt tuli

tööandjal erakorralisest töölepingu ülesütlemisest teatada 90 kalendripäeva ette. Kuivõrd kostja teatas

töölepingu lõpetamisest 23. augustil 2013, on ta rikkunud TLS § 97 lg 2 p-s 4 kehtestatud

etteteatamiskohustust. TLS § 107 lg 2 kohaselt tuleb lugeda tööleping lõppenuks alates ajast, mil see

oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel, s.o 90 kalendripäeva pärast ülesütlemisest

etteteatamist ehk 20. novembril 2013.

Töölepingu lõpetamisel töövaidluskomisjoni või kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel on oluline

eelkõige töötaja teavitamine töölepingu ülesütlemisest. Kuna 90-päevalist etteteatamistähtaega tuleb

lugeda alates töötaja ülesütlemisest teavitamisest, ei oma tähtsust asjaolu, kas tööandja järgis

käesolevas vaidluses ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeva, s.o 02. september 2013 (TVK tl 20)

või lõpetas töölepingu tegelikkuses 01. septembril 2013 (TVK tl 67, 70).

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja oli töötajate usaldusisik või mitte.

13.1. Maakohus, analüüsides esitatud tõendeid, leidis otsuse p-des 34–36, et ei ole usaldusväärselt

tõendatud, et hagejal olid 2013. aastal ametiühingu usaldusisiku volitused. Iseenesest on põhjendatud

hageja kaebuse väide, et maakohus ei ole hinnanud tõendina hageja koostatud ja Abja Gümnaasiumile

esitatud teatist streigi kohta (töövaidluskomisjoni tl 116), samuti on maakohus põhjendamatult jätnud

tõendina vastu võtmata Maalehe artikli 01. märtsist 2012. Samas ei toonud nimetatud maakohtu

rikkumised tõendite hindamisel kaasa kohtu ebaõiget järeldust usaldusisiku osas.

13.2. Töötajate esindajaks töölepinguseaduses ettenähtud tagatiste tähenduses on eelkõige

eriseadustest tulenevalt töötajate usaldusisik (TUIS § 2 lg 2), ametiühingu usaldusisik (AÜS § 16 lg

4), töökeskkonnavolinik (TTOS § 17 lg 8), töökeskkonna nõukogus töötajaid esindav liige (TTOS §

18 lg 9) ja üleühenduselise kaasamise menetluses osalev töötajate esindaja (TÜÜKS § 40 lg 1). TUIS

§ 2 lg 1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma

esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. AÜS § 16 lg 4 kohaselt

käsitletakse ametiühingu valitud esindajat töötajate esindajana töölepingu seaduse tähenduses.

13.3. Hageja väitel oli ta valitud usaldusisikuks Abja Gümnaasiumi õpetajate ametiühingu ja

pedagoogilise personali koosolekul 09. veebruaril 2012. Koosolekust võttis osa 23 töötajat (lk 49).

Puudub vaidlus, et Abja Gümnaasiumile ega vallale ei ole nimetatud protokolli hageja, üldkoosoleku

või ametiühingu poolt TUIS § 7 lg 7 ja AÜS § 21 lg 2 sätestatud korras esitatud ega usaldusisiku

volituste kestvusest teatatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna aga teavitamiskohustuse rikkumine

üksi alust mitte pidada hagejat usaldusisikuks TUIS või AÜS tähenduses.

Kostja on vaidlustanud 09. veebruari 2012 protokolli ehtsuse ja peab seda vormistatuks tagantjärele

(lk 64-65). Oma väidet põhjendab kostja asjaoluga, et 09. veebruari 2012 protokolli kohaselt oli

koosoleku ajaks teada, et õpetajate üldstreik toimub 7-9. märtsini 2012, kuid hageja ega teised

õpetajad ei saanud seda 09. veebruaril 2012 veel teada, sest alles 13. veebruaril 2012 otsustas riiklik

lepitaja kuulutada läbirääkimised nurjunuks ja lõppes töörahu. Hageja ei ole nimetatud väitele

vastanud, kuigi kohus on talle selleks võimaluse andnud (lk 75-76).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 09. veebruari 2012 protokoll ei tõenda usaldusväärselt hageja

valimist töötajate ja ametiühingu usaldusisikuks. Lisaks protokolli ebausutavale sisule, mis seab

kahtluse alla koosoleku toimumise üldse või koosoleku toimumise protokollis märgitud ajal, ei nähtu

protokollist ka seda, kui palju ametiühingu liikmeid koosolekul osales, mis ei võimalda kohtul

hinnata, kas kvooruminõue ametiühingu koosoleku kokkukutsumisel on täidetud. TUIS § 2 lg 1 järgi

on töötajate usaldusisiku valimiseks pädev tööandja töötajate üldkoosolek, protokolli kohaselt

osalesid koosolekul üksnes pedagoogid, seega ei olnud tegemist töötajate üldkoosolekuga TUIS § 2

lg 1 mõttes, mis oleks pädev töötajate usaldusisikut valima. Olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja

volitused töötajate esindajana, peab oma vastavaid väiteid tõendama töötaja. Hageja ei ole seda

teinud. Asjaolu, et hageja nimetas end streigi teadet allkirjastades usaldusisikuks, ei tõenda, et ta oli

selleks ka seadusega ette nähtud korras valitud. Seda ei tõenda ka asjaolu, et hagejat nimetas

Maalehele antud intervjuus usaldusisikuks Abja Gümnaasiumi eelmine direktor.

Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et hagejat ei saanud pidada töölepingu

ülesütlemise ajal töötajate esindajaks töölepingu seaduse tähenduses.

14. Hageja on esitanud hüvise nõude nii TLS § 100 lg 5 kui ka § 109 lg 2 alusel.

14.1. Ringkonnakohus leiab, et eristada tuleb õiguslikke tagajärgi esiteks juhul, kui tööleping

öeldakse üles kehtivalt (TLS 5. ptk 2. jagu 2. jaotis, s.o §§ 95-103) ning teiseks juhul, kui ülesütlemine

osutub tühiseks (3. jaotis, s.o §§ 104-110).

Ülesütlemise tühisuse korral ei kuulu õiguslike tagajärgede osas kohaldamisele TLS §§ 95-103, vaid

need tagajärjed kohalduvad üksnes juhtudel, mil töölepingu ülesütlemine oli kehtiv. Tühise

ülesütlemise õiguslikud tagajärjed on sätestatud TLS §-des 104-110.

Seaduse süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine viib järeldusele, et TLS § 107 lg 2 puhul ei ole

seadusandja pidanud silmas olukorda, kus tööleping võidi öelda üles ka etteteatamistähtaega

järgimata. Seadusandja on kehtestanud eelduse, et töölepingu ülesütlemisel tuleb seadusega selleks

ettenähtud tähtaegu järgida. Etteteatamistähtaega järgimata on tööandjal lubatud töölepingut üles

öelda üksnes erandlikel asjaoludel (TLS 97 lg 3). „Ülesütlemise kehtivuse“ all ei ole TLS § 107 lg-

s 2 seega silmas peetud seda, missugusest ajast pidi ülesütlemisavalduse kohaselt töösuhe lõppema

(s.o ei ole mõeldud „ülesütlemise kehtivust“ selles tähenduses, nagu käsitatakse „tahteavalduse

kehtima hakkamist“ TsÜS § 69 lg 1 mõttes, ega ka tööandja tahteavalduse lubatavust öelda tööleping

üles etteteatamistähtaega järgimata). Kui tuvastatud on ülesütlemise tühisus, siis ei ole enam tähtsust

sellel, kas tööandjal oli või ei olnud õigust jätta etteteatamistähtaeg järgimata, ning lähtuda saab

üksnes ülesütlemise üldisest korrast.

Seega tuleb hageja taotlus välja mõista tema kasuks hüvis TLS § 100 lg 5 alusel jätta rahuldamata

ning maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.

14. 2. Kuna hageja ei olnud töötajate esindaja, ei saa ta hüvise nõudes tugineda TLS § 109 lg-s 2

sätestatule. Hageja hüvise nõue tuleb lahendada sama paragrahvi lg 1 alusel.

ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle

osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada

üksnes

samad

nõuded

mis

esitati

töövaidluskomisjonile.

Käesoleval

juhul

rahuldas

töövaidluskomisjon hageja hüvise nõude TLS §109 lg 1 alusel nelja kuu ulatuses summas 2904,96

eurot. Hageja (töövaidluskomisjonis avaldaja) kohtule ise hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas

ei esitanud, kohtusse asja uueks läbi vaatamiseks pöördus kostja (lk 1) ITVS § 24 lg 4 alusel ja taotles

kohtult vaadata töövaidlus läbi töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas. Riigikohus on tsiviilasjas

nr 3-2-1-176-14 (otsuse p 10) selgitanud, et „juhul, kui töötaja esitab töövaidluskomisjonile (TVK-

le) taotluse mõista tööandjalt välja töötasu ja TVK rahuldab selle nõude osaliselt, siis on tegemist

olukorraga, kus töötaja peab TVK otsusega mittenõustumise korral esitama ITVS § 25 lg 1 esimese

lause järgi hagi selleks, et tema töötasu nõue rahuldataks täielikult.“ Sama kehtib ringkonnakohtu

arusaamisel ka hüvise nõude osalise rahuldamise korral. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud ITVS

§ 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi TVK otsusega TLS § 109 alusel välja

mõistmata jäetud hüvise (üle kolme kuus suuruses summas ja üle 2171, 52 euro) saamiseks. Järelikult

jõustus TVK otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega TVK jättis hageja nõude rahuldamata.

Maakohus oleks pidanud vastavat õiguslikku olukorda pooltele selgitama ja hagi menetlusse võtmisel

sellega arvestama. Seega tuleb menetlus hagis TLS § 109 alusel hüvise nõudes summas mis ületab

2904, 96 eurot, lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.

14.3. TLS § 109 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel

hüvist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ja kohus võib hüvise suurust ka muuta. Töövaidlust

lahendaval organil on seaduse mõtte kohaselt lai diskretsioon hüvise suuruse määramisel ja õiglase

hüvise tagamisel. Hageja on põhjendanud oma kuue kuu hüvise nõuet eelkõige asjaoluga, et ta oli

töötajate esindajaks töölepingu seaduse tähenduses, samas on hageja tuginenud asjas ka sellele, et

tööleping on öeldud üles etteteatamistähtaega järgimata vahetult uue kooliaasta alguses, mis võttis

hagejalt võimaluse leida muusikaõpetajana tööd mõnes teises koolis. Viimaseid asjaolusid silmas

pidades mõistab ringkonnakohus hageja kasuks välja hüvise tema nelja kuu keskmise töötasu

ulatuses.

14.4. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja saamata jäänud tulu nõue (töötasu nõue, mis

hagejal jäi saamata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, apellatsioonkaebuses nõue nr 3) on uus nõue, mille

hageja on esitanud alles apellatsioonimenetluses, mis on vastuolus nii ITVS 24 lg-ga 3 kui ka keeluga

esitada apellatsioonimenetluses uusi nõudeid ja asjaolusid. Kostja on vastuses hageja

apellatsioonkaebusele põhjendatult märkinud, et käesoleva asja asjaolud ei kattu Riigikohtu asjas nr

3-2-1-79-13 tuvastatud asjaoludega. Käesolevas asjas taotles hageja ise nii töölepingu lõpetamist TLS

§ 107 lg 2 alusel kui ka hüvist TLS §109 alusel. Maakohus ei pidanud hagejale talle sellise õiguse

olemasolu enam selgitama. Kaebus tuleb jätta kaebuse p 3 osas läbivaatamata.

Hageja viited apellatsioonkaebuses TLS –le 92 lg 1 p-le 2 koostoimes lg-ga 2 ei ole asjakohased,

kuna hageja laps sai kolme aastaseks 01. septembril 2013 ja leping öeldi üles alates 02. septembrist

2013. Seega ei olnud hageja lepingu ülesütlemise ajal isikuks, kes kasvatas alla kolmeaastast last.

15. Hageja keskmise töötasu arvestamisel tugines maakohus õigesti korra § 2 lg-le 2, mille kohaselt

keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul

töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke

kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Korra § 3 lg 1 esimese lause

kohaselt liidetakse keskmise tööpäevatasu arvutamiseks § 2 lg-s 2 või 3 nimetatud ajavahemiku

töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu

arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei

arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.

Kuigi maakohus jättis otsuses viitamata korra § 3 lg-le 1, lähtus maakohus hüvitise arvutamisel õigesti

tööpäevatasu suurusest 22,29 eurot (TVK tl 68, 127), mis on korra järgi arvutatud. Nimetatud arvestus

lähtub arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu hageja teenitud töötasust, s.o 1 939,04

eurot, ning see on jagatud nimetatud perioodi kalendaarse tööpäevade arvuga, s.o 127, mis on

vähendatud tööpäevade võrra, millal hageja kasutas puhkust, s.o 40. Hageja töötatud päevade arv

arvutamise perioodil on 87. Hageja taotletud päevatasu 37,44 eurot (TVK tl 139) ei ole arvutatud

korraga kooskõlas.

Korra § 3 lg 3 kohaselt keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle

arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.

Ajavahemikus märts – august 2013 oli 127 tööpäeva, seega ühe kuu keskmine kalendaarsete

tööpäevade arv on 127 / 6 = 21,17. Arvestades, et hageja keskmine tööpäevatasu ajavahemikus märts

– august 2013 oli 22,29 eurot, on hageja ühe kuu keskmine töötasu 21,17 x 22,29 = 471,88 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel

hüvisena 1887,52 eurot (bruto) (471,88 x 4).

16. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et maakohus rahuldas põhjendamatult kostja puhkusetasu

tasaarvestusnõude. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole tasaarvestunõudele maakohtu

menetluses vastu vaielnud, on sellise väite esitamine alles apellatsioonimenetluses TsMS § 633 lg 5

järgi lubamatu ning ringkonnakohus jätab hageja vastuväited seoses tasaarvestusega tähelepanuta

ning maakohtu otsuse selles osas muutmata. Vajalik on märkida, et 01. septembri 2013 töötasu nõuet

ei ole hageja maakohtus esitanud ega sellega arvestamist taotlenud, mistõttu ei saa ta sellele väitele

tugineda ka ringkonnakohtus.

17. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse võtta asja materjalide juurde uued

dokumentaalsed tõendid. Hageja ei ole vastavalt TsMS § 652 lg-tele 3 ja 4 põhistanud uute tõendite

esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses. Samuti ei oma esitatud tõendid tähtsust TLS § 100 lg 5

ja § 109 lg 1 alusel hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Hüvise välja mõistmisel TLS § 100 lg 5 ja

§ 109 lg 1 alusel ei oma tähtsust ka asjaolu, kas 01. septembril 2013 oli hagejal tööpäev või mitte.

18. Arvestades hagi osalist rahuldamist ja osalist menetluse lõpetamist peab ringkonnakohus

õiglaseks ja põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja §

168 lg 2 koosmõju alusel poolte endi kanda.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/